kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. Kurbus võib tekkida ilma välise põhjuseta ja olla sügavam, kui selleks põhjust võiks olla. Depressiivsete häirete puhul on suur enesetapurisk, endalt võtab elu ligikaudu 15% depressiooni alla kannatavatest inimestest. Adekvaatse raviga on siiski võimalik suitsiidi vältida. Kurbus ei tähenda alati depressiooni Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel: · Depressioon on piinavam. · Depressioon kestab kauem. · Depressioon segab inimese igapäevaelu · Depressioon on destruktiivne emotsioon (erinevalt leinast, mis on valus, kuid mis viib tervenemisele). · Depressioon on tavaliselt midagi muud kui lihtsalt piinav tunne. Depressioon kujutab endast sündroomi või sündroomikimpu, mis on seotud probleemidega inimestevahelistes suhetes, käitumises, mõtlemises ja bioloogilises talitluses.
Suhtumine vähki kui väljendusvõimetuse haigusesse mõistab vähihaige hukka, see väljendab haletsust, kuid annab edasi ka põlgust. Tuberkuloosihaige võis olla lindprii või ühiskonnaga halvasti kohanenud isik; vähihaiget aga peetakse ilma pikemalt mõtlemata ja üleolevalt luuseriks. Erinevalt tuberkuloosist ei peeta vähki romantilisele tegelasele sobilikuks haiguseks, ning põhjus on võib-olla selles, et ebaromantiline depressioon on välja tõrjunud romantilise ettekujutuse kurvameelsusest. Depressioon on kurvameelsus miinus selle võlu selle elevus, selle hood. Üheksateistkümnendal sajandil arvati, et vähihaiged said oma haiguse üliaktiivsuse ja üliintensiivsuse tõttu. Tundus, nagu oleksid nad tulvil tundeid, mis tuli maha rahustada. Haiguse nagu ka kõige muu psühholoogiline seletamine on just tänapäeval eriti armastatud. Psühhologiseerimine näib andvat inimestele võimu kogemuste ja sündmuste üle, mida nad
Depressioon on ajas süvenev mitmeteguriline protsess ning pärilikkus ja isikuomadused võivad soodustada haigust. Mõned haigused omavad erilisi meditsiinilisi põhjusi, mistõttu on neid suhteliselt lihtne ravida. Kui teil on diabeet on vaja süstida insuliini, kui teil on pimesoolepõletik, on olemas kirurgia. Depressioon on kompleksne haigus. See ei ole ainult keemiline tasakaaluhäire ajus, seda ei saa ravida ainult ravimite abil. Kliiniline depressioon on tavalisest kurvameelsusest piinavam, kestab kauem ja segab inimese igapäevaelu. Depressioon kujutab endast sündroomi, mis on seotud probleemidega inimese käitumises, mõtlemises, inimestevahelistes suhetes ja bioloogilises talitluses. Eksperdid usuvad, et depressioon on põhjustatud bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite kombinatsioonist. Teisisõnu, elustiil, suhted ja käitumine samamoodi nagu geneetiline eelsoodumus mõjutavad depressiooni teket.
nädala jooksul iga päev suurema osa ajast terve rida sümptomeid ·meeleoluhäired ·huvi ja elurõõmu kadumine ·energia vähenemine kiire väsimine ·tähelepanu ja keskendumisvõime vähenemine ·enesehinnangu vähenemine ·süü- ja väärtusetusetunne ·pessimism tuleviku suhtes ·unehäired ·kogelemine ·söömishäired ·enesevigastus-või suitsiidimõtted või teod ·lühimälu häired ·seksuaalelu häiritavus Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel ·see on piinav ·kestab kaua ·segab inimese tavaelu ·destruktiivne emotsioon ·kujutab endast sündroomi või sündroomikimpu On tõestatud ,et depressiooni puhul on tegemist teatud keemiliste ainete sisalduse muutusega kesknärvisüsteemis, täpsemalt serotoniini defitsiidiga. Esineb umbes 15 protsendil rahvastikust. Depressioon esineb igas vanuses inimestel. Ning on potensiaalselt surmaga lõppev haigus, mis on kogu maailmas aladiagnoositud ja alaravitud
ning looma elutahet. Ühe teraapiaseansi kestus võib olla 15 45 minutit. Raviarst võib selles aktiivselt osaleda ja vanurit juhendada. Et füüsiline kokkupuude ei tekita enamasti vanuris seksuaalset ahistatust, lubatakse terapeudil haige puudutamist. Vanurist haigele võib tunduda, et ta on oma psühhoterapeudist sõltuvuses. Ravi eesmärk on küll vanuri iseseisvus aga mõningane sõltuvus terapeudist on lubatud. Psühhoteraapiat tuleb jätkata ka mõni aeg pärast kurvameelsusest paranemist. Krooniliste haigusjuhtude ravi võib kesta aastaid. Vanuritest depressioonihaigete medikamentoosses ravis tuleb lähtuda vanurite ravi põhimõtetest. Antidepressiivset ravi alustatagu väikeste annustena, arvestades ravimi kõiki kõrvalmõjusid. Võimalusel kasutada ainult ühte ravimit. Erutusseisundis vanuri ravi võib alustada amitriptüüliniga 20 30 mg ööpäevas, tõstes annust 2 3 päeva pärast, lõpuks kuni 150 mg ööpäevas
Me hoolime oma perest, sõpradest, tööst, lemmikloomadest. Kui kaotame armastatud inimese, kui meie abielu puruneb või kui jääme ilma töökohast, on kurbus ja ahastus täiesti normaalne. Pettumustest või tragöödiatest pole kellelgi pääsu. Inimene reageerib kaotusele leinaga täpselt nii, nagu haav jookseb verd. Elult hoope saades öeldakse sageli: "Mul on depressioon." Kuid tähtis on meeles pidada, et kurbus ei tähenda alati depressiooni. Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel: Depressioon on piinavam. Depressioon kestab kauem. Depressioon segab inimese igapäevaelu Depressioon on destruktiivne emotsioon (erinevalt leinast, mis on valus, kuid mis viib tervenemisele). Depressioon on tavaliselt midagi muud kui lihtsalt piinav tunne. Depressioon kujutab endast sündroomi või sündroomikimpu, mis on seotud probleemidega