SISUKORD Tallinna Tehnukaülikool Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool ÜLESANNE KORTERELAMU PROJEKTI KOOSTAMISEKS õppeaines Arhitektuur projekt I VARIANT 2 Projekteerida kaasaegne mere lähedusse sobiv korterelamu, millega võiks hoonestada Koplis 3.liini ja Sepa tänava vahelise ala (asukoht on lisatud detailplaneeringu väljavõttel). Hoonealune pind 14x21,5 m (vastavalt detailplaneeringule) Käesolevas kursuseprojektis võib hooneid vajadusel laiendada siseõue poole kas osaliselt või kogu ulatuses 4 m võrra (kuni hoone- aluse krundi piirini). Korruste arv 3 (sh. 2 täiskorrust) Kõrgus maapinnast max 10 m (kõrgus parapeti servani või katuse harjani) Tulepüsivusklass TP2 Katus kaldkatus (ühe või kahepoolne) või horisontaalne katuslagi üliõpilase valikul. Elamu projekteerida keldrita. Sõltuvalt plaanilahendusest võivad osaliselt 1.korrusel paikneda panipaigad korteritele.
.............................................................13 Lisa 4. Killustikaluse paksuse, laiuse, põikkallete ja loodimise protokolli näidis....................14 Lisa 5. Killustikaluse paksuse, laiuste, põikkallete, tasasuse ja loodimise protokolli näidis....16 2 1. SISSEJUHATUS Kursuseprojektis käsitletakse tugimaantee PK 0+00-40+00 põhitee killustikaluse 16-32 ehitust. Ehitatava kihi pikkuseks on 4000m, laius pealt on 11m ja paksus 0,2m. Sõidutee nõlvuseks on ½. Kogu killustikaluse maht on 45600 m2. Projektis tuuakse välja kasutavate materjalide kvaliteedinõuded. Kirjeldatakse, millist tehnoloogiat kasutatakse töö tegemisel. Arvutatakse materjali mahtu ja maksumust. Määratakse ära masinate ja inimtööjõu vajaduse. Kursuseprojektis
.............................................................13 Lisa 4. Killustikaluse paksuse, laiuse, põikkallete ja loodimise protokolli näidis....................14 Lisa 5. Killustikaluse paksuse, laiuste, põikkallete, tasasuse ja loodimise protokolli näidis....16 2 1. SISSEJUHATUS Kursuseprojektis käsitletakse tugimaantee PK 0+00-40+00 põhitee killustikaluse 16-32 ehitust. Ehitatava kihi pikkuseks on 4000m, laius pealt on 11m ja paksus 0,2m. Sõidutee nõlvuseks on ½. Kogu killustikaluse maht on 45600 m2. Projektis tuuakse välja kasutavate materjalide kvaliteedinõuded. Kirjeldatakse, millist tehnoloogiat kasutatakse töö tegemisel. Arvutatakse materjali mahtu ja maksumust. Määratakse ära masinate ja inimtööjõu vajaduse. Kursuseprojektis
kääritati samas ka õlut. Tööstusliku õlletootmise arenedes koondus linnasekasvatus suurtesse tehastesse aga oder kasvatati peamiselt ikkagi samas piirkonnas. Eestis kasvatati 1980-ndate lõpul ligi 20 tuhat tonni õlleotra. Järgnevatel hooaegadel on õlleodra kasvatamine perspektiivikam kuna hind on võrreldes söödateraviljaga 20% kõrgem. Samas on saadaval häid õlleodra sorte ja seemneid, hea kvaliteedi tagamiseks on piisavad agrotehnilised võtted. Selles kursuseprojektis on minu ülesandeks toota antud tingimustes 4tonni õlleotra tavatootmises. Lähtudes kultuuri botaanilistest ja bioloogilistest iseärasustest ning kasutades vastavaid agrotehnilisi võtteid. Minule ette antud kriteeriumid õlleodra kasvatamiseks antud kursuseprojektis: · Tavatootmine · Kerge lõimisega muld · Eelvili: oder · Muld: Fosforitarve- väga suur, kaaliumitarve- suur · Planeeritav saak 4 t/ha
arvukus tasemele, kus nad enam ei too märkimisväärset kahju ning hoida seda taset võimalikult keskkonnasõbralike vahendite ja meetmetega. Valik, millist taimekaitset rakendada sõltub suuresti kasvatatavast kultuurist, eesmärgist (kas söödaks, toiduks või tööstuslikuks tooraineks), saagi suurusest. Mida suuremat saaki on planeeritud ja loodetakse saada, seda efektiivsem peab olema taimekaitse. Selle taimekaitse kursuseprojektis kirjutan lähemalt erinevatest võimalikest tõrjevõtetest ning koostan keemilise tõrje tabeli talinisule, kartulile, porgandile ja maasikale. 2. Ennetavad tõrjevõtted Kõige tähtsam ennetatavaks tõrjevõteteks on eelnev mullaharimine.Kui mulda pole korralikult haritud või on mullaharimistööd üldse jäänud eelnevalt tegemata, siis võib see üsnagi kahjulikult mõjuda saagile. Samuti suureneb kulu ka herbitsiidide ja fungitsiidide koha pealt
Sissepuhke õhk on projekteeritud elutuppa ning kõigisse magamistubadesse. Väljatõmmme on projekteeritud kööki, tehnikaruumi, sauna, WC, WC- dusiruum, majapidamisruum ja esikusse. Nendes ruumides kus väljatõmbe õhku pole projekteeritud toimib väljatõmme uste alaosas paiknevate restide kaudu. Saunas on loomulik sissepuhe. Samuti on köögis ka pliidikohale paigaldatud kubu. (vt. Graafiline osa joonis 4) 3.2 VALITUD VENTILATSIOONISEADME KIRJELDUS Antud kursuseprojektis on valitud ventilatsiooni agregaadiks HCV 3 ventilatsiooni agregaat tootjalt DAN THERM. Antud agregaat asetseb hoone tehnikaruumis, kust metallist ventilatsiooni torudega jagunevad eri ruumidesse. Antud agregaadil on vastuvoolu soojustagasti, mis antud hoone puhul on ideaalne valik. (vt. Tabel 18) [9] Tabel 18 Ventilatsiooni agregaat HCV 3 tootjalt DAN THERM. [9] Mudel HCV 3
Töö tiitellehe vormikohasele siseküljele kirjutavad autor, juhendaja ja osakonna juhataja oma allkirjad (Vorm C.4 [4]); 8) töö liik (referaat, labortöö, ainetöö, kursusetöö, kursuseprojekt, bakalaureusetöö, magistritöö) kirjasuurusega 14 punkti trükitakse rõhutamata; 9) õppeaine nimetus kirjutatakse rõhutamata kirjasuurusega 14 punkti (kasutatakse ainult referaadis, labor-, aine-, kursusetöös ja kursuseprojektis) (Vorm C.5,C.6); 10) õppeaine kood kirjutatakse rõhutamata kirjasuurusega 14 punkti (kasutatakse ainult referaadis, labor-, aine-, kursusetöös ja kursuseprojektis) (Vorm C.5,C.6); 11) eriala ja töö tegija (üliõpilane) kirjutatakse rõhutamata kirjasuurusega 14 punkti; 12) töö juhendaja kutse ja nimi kirjutatakse rõhutamata kirjasuurusega 14 punkti (dots. dotsent, prof. professor, tehn.tead.mag. tehnika teaduse magister, mag. magister);
annaabi.ee 
