e=6m Koha määramine ristpeilungi järgi Ühe orientiiri kahe eriaegse peilimise teel laeva asukoha määramist nimetatakse ristpeilingu meetodiks, kusjuures esimene peilung taandatakse teise peilungi võtmise hetkele. Laeva asukoha määramisel ristpeilungi meetodil, sooritatakse üksikud võtted järgmises korras: võetakse kompassi peilung ning märgitakse üles kellaaeg T, ja loginäit lg, ; KP parandatakse kompassiõiendiga ning kantakse kaardile TP, ; kursijoone, looditud sügavuse ja peilingujoone paiknemise järgi saadakse ettekujutus laeva ligikaudsest asukohast. A * TP, Dm TP, TP, KK90´(+0,2) T, T, T,
LL ' DS2 DT2 DS DT cos d , sin sin kus d on orientiiride vaheline vahemaa. Valemit analüüsides leiame, et viga suureneb järsult kui nurk <30° või >150°, sest siis väheneb nurga siinuse väärtus väga kiiresti. Kompassiõiendis on viga, kui lühikeste ajavahemike tagant määratud asukohtade ühendamisel saame kõvera joone ja ka kui kaht observeeritud asukohta ühendava sirge ja kaardile kantud kursijoone vahel mp moodustub nurk. Asukoha ruutviga määratakse valemiga: M n12 n22 sin 13 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 15. Laeva asukoha määramine kauguse järgi.
Koha määramine ristpeilingu järgi Ühe orientiiri kahe eriaegse peilimise teel laeva asukoha määramist nimetatakse ristpeilingu meetodiks, kusjuures esimene peiling taandatakse teise peilingu võtmise hetkele. Laeva asukoha määramisel ristpeilingu meetodil sooritatakse üksikud võtted järgmises korras: võetakse kompassi peiling ning märgitakse üles kellaaeg T, ja loginäit lg; KP parandatakse kompassiõiendiga ning kantakse kaardile TP; kursijoone, looditud sügavuse ja peilingujoone paiknemise järgi saadakse ettekujutus laeva ligikaudsest asukohast. Koha määramine kahe ja kolme kauguse abil Selleks tuleb laevalt mõõta kahe või kolme orientiiri kaugused. Viimased on raadiuseks vaadeldavate orientiiride ümber. Seejärel tõmmatakse kaardile nende raadiusega kaared asujoontena. Enne kui anda määratud asukoht kauguste järgi, peab välja valima eristatavad orientiirid. Nende kujutis peab olema
Koha määramine ristpeilingu järgi Ühe orientiiri kahe eriaegse peilimise teel laeva asukoha määramist nimetatakse ristpeilingu meetodiks, kusjuures esimene peiling taandatakse teise peilingu võtmise hetkele. Laeva asukoha määramisel ristpeilingu meetodil sooritatakse üksikud võtted järgmises korras: võetakse kompassi peiling ning märgitakse üles kellaaeg T, ja loginäit lg; KP parandatakse kompassiõiendiga ning kantakse kaardile TP; kursijoone, looditud sügavuse ja peilingujoone paiknemise järgi saadakse ettekujutus laeva ligikaudsest asukohast. Koha määramine kahe ja kolme kauguse abil Selleks tuleb laevalt mõõta kahe või kolme orientiiri kaugused. Viimased on raadiuseks vaadeldavate orientiiride ümber. Seejärel tõmmatakse kaardile nende raadiusega kaared asujoontena. Enne kui anda määratud asukoht kauguste järgi, peab välja valima eristatavad orientiirid. Nende kujutis peab olema
RANGE 8 TB 215 COG 218 SOG 215 CPA 1,5 TCPA 3MIN Kuvari tööriistad Kursor - kuvaril punkti koordinaate määramiseks Kursijoon Elektrooniline joon, mis näitab laeva pikitasandi suunda. Kursijoone alguspunkt ühildub laeva juhtimipuldi asukohaga (heading line lines with the consistent common reference point- CCRP Asimuutring Asimuutringi abil mõõdetakse peilinguid CCRP suhtes. Kaugusskaalad ja kaugusringid (range scales and range rings) Minimaalselt peab radaril olema 7 kaugusskaalat: 0,25; 0.5; 0,75; 1,5; 3;6; 12; 24 meremiili Liikuvad kaugusringid (VRM – variable range marker) Liikuv kaugusring võimaldab mõõta kuvaril kaugust kahe punkti vahel.
Paljud madalikule sattumised on tulenenud orientatsiooni kaotamisest poide ja nende tulede karakteristikute segi ajamisel. Ebatäpne või ebakorrektne kaarditöö läbitud vahemaa arvutamisel soodustab selliste vigade tekkimist. Laeva tegeliku kiiruse arvestamisele tuleb pöörata erilist tähelepanu. Kiirust tuleb pidevalt kontrollida poide, navigatsioonimärkide ja muude täpselt teada oleva paigutusega orientiiride traaversist möödumisel või kasutades radari abil kauguse mõõtmist kursijoone lähedal olevate liikumatute objektideni. Kui selgub, et kiirus ei ole ühtlane vaid suureneb ja väheneb pidevalt, tuleb läbitud vahemaa arvutamiseks võtta viimane saadud tulemustest. Kui on võimalik välja selgitada mingi kiiruse keskmine näitaja, siis võib selle võtta aluseks edasises kaarditöös. Joon. 12.17.
annaabi.ee 
