tabelites ja muudes sarnastes tekstiosades kasutatakse 1,0-kordset reavahet. Põhiteksti kirjast väiksema kirjaga (8-10 punkti) on jooniste allkirjad ning tabelid. Lehe servadest jäetakse 2,5 cm ülalt ja alt; 2 cm paremalt; lehe vasakust servast 3 cm. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirge (justify/külgjoondus). Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega, taandridu ei kasutata. Oluliste mõistete rõhutamiseks võib kasutada paksu kirja (Bold). Kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid kirjeldatava keelematerjali ning võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. Töö iseseisvad osad (näiteks: sissejuhatus, kirjanduse ülevaade, tulemused, kokkuvõte ja teised esimese taseme pealkirjad) alustatakse uuelt leheküljelt kolmanda rea kõrguselt. Uut pealkirjastatud jaotist ei või alustada lehekülje alläärest, kui pealkirja alla jääb ainult üks rida teksti. Lõigu viimast, poolikut rida ei või viia järgmise lehekülje algusesse. Alapeatükid
siis näiteks klahvikombinatsioon Ctrl + U) Näide Õpin järgmisel reedel toimuvaks kontrolltööks a) natuke b) vähe c) piisavalt Valmis ülesanne salvesta nimega Eesnimi_kordamine.doc ning saada see mulle aadressile [email protected]; ekirja teemaks sisesta eesnimi ja tänane kuupäev. 1) Kirja rasvaseks muutmiseks peab klõpsama tööriistanuppu: a) b) c) d) 2) Kursiivkirja (kiri on kaldu) tööriistanuppu: a) b) c) d) 3) Kui on soov kirjavärvi muuta, siis peab klõpsama tööriistanuppu: a) b) c) d) 4) Teksti markeerimiseks (helestamiseks) peab klõpsama tööriistanuppu: a) b) c) d) 5) Täpploetelu tegemiseks tuleb klõpsata tööriistanuppu:
formaadis A4. Kirjalike tööde vormistamisel on kõige olulisem stiiliühtsus kogu töös. Kõikides peatükkides peab olema tekst ühtemoodi kujundatud. Veerised (tekstivabad servad) peavad olema töös paremal 2 cm ja vasakul 3 cm; üleval ja all 2,5 cm. · Soovitav kirjatüüp on Times New Roman suurusega 12 punkti. Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja. Kursiivkirja kasutakse võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. Alapeatükid suurusega 14 punkti, Töö pealkiri 16 punkti. · Tekstileheküljel kasutatakse rööpjoondust, püüdes seejuures vältida põhjendamatuid sõrendusi. Taandrida ei kasutata. Tekstilõigu ette jäetakse täiendav 6-punktine vahe. Reavahe on 1,5. Sisukorras, loendites, tabelites ja muudes sarnastes tekstiosades võib kasutada reavahet 1. · Kõik leheküljed nummerdatakse
nurka või keskele. Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu (Justify): mõlemad servad on joondatud. Lehekülje vasakusse serva jäetakse 3 cm, paremasse serva 2,5 cm ning üla- ja alaserva samuti 2,5 cm laiune veeris (File→Page Setup). Teksti liigendamiseks ei kasutata taandridu, vaid lõigu piiri märgib üks tühi vaherida või täiendav 6-punktine vahe (Format→Paragraph→Spacing Before→6 pt). Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold). Kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. Kõik töö iseseisvad osad (sissejuhatus, kirjanduse ülevaade, tulemused, arutelu, kokkuvõte ja teised esimese taseme pealkirjad) algavad uuelt leheküljelt. Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt, kusjuures iga alapealkirja ees on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Peatükid ja alapeatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1.; 1.1.; 1.2. jne. Ei ole soovitav
Kirjatüübiks on Times New Roman suurusega 12 punkti. Reavahe on 1,5 punkti (välja arvatud sisukord, loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset reavahet). Taandrida ei kasutata. Tekstilõigu ette jäetakse täiendav 6 punktine vahe. Tekst paigutatakse paberile rööpselt, püüdes seejuures vältida põhjendamatuid sõrendusi. Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold), kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsetele sõnadele ja väljenditele. Lehekülje vasakusse serva jäetakse 34 cm, paremasse serva 2 cm ning üla- ja alaserva 2,5 cm laiune veeris. 19 Töö iseseisvad osad (näiteks sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus) alustatakse uuelt leheküljelt. Peatükid algavad uuelt lehelt. Iga peatüki järel on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt
Teises näites on alamtäpid kujutatud kujundi sees asuvate täppidena. Kui kasutate organisatsiooniskeemi paigutust koos abi kujundiga, osutab joonega täpp abi kujundile. Kui te ei soovi kogu teksti kujunditesse paigutada, valige mõni muu paigutus, kus kogu tekst kuvatakse täpploendina. 61 Ehkki tekstipaanil saab tekstile rakendada märgivormingu (nt muuta fonti või fondi suurust või kasutada paksu või kursiivkirja või allakriipsutust), ei kuvata märgivormingut tekstipaanil. Küll aga kajastuvad kõik vormingumuudatused teie SmartArt-pildil. Kui lisate ühte kujundisse rohkem teksti ja fondi suurust tuleb teksti mahutamiseks vähendada, vähendatakse automaatselt ka kõigi ülejäänud SmartArt-pildi kujundite teksti fondisuurust, et teie SmartArt-pilt jätaks ühtse ja professionaalse mulje. Pärast paigutuse valimist võite hiirekursoriga osutada muudele kasutajaliidese Microsoft Office
normeeritud.21 1952.a. alustas Hiina Rahvavabariik kirjaoskamatusega v~oitlemiseks kir- jas¨ usteemi reformimist. 1964.a. avaldati 2236 m¨argi lihtsustatud kujud , mida on sellest alates standardm¨ arkidena Mandri-Hiinas kasu- tatud. Mizukami [ 84, lk.392] arvab, et Mandri-Hiina lihtsustatud m¨argikujude pidamine iseseisvaks kirjakujuks pole ~oige, kuna tege- likult on paljuski eri ajastute ebaregulaarsete- ja mugandm¨arkide ning samuti kiir- ja kursiivkirja m¨ argikujude laena- 20 Paberi leiutamisaastaks peetakse Han valitsemisperioodi langevat 105.a. m.a.j., leiutajaks nimetatakse C` uni (), aga on t~oendeid ka varasemast paberi ai L´ kasutamisest. 21 Nagu Shirakawa [ 94, lk.18] n¨aitab, k~ oigub ka hiina vanas kirjanduses tegelikult kasutatud m¨arkide arv kolme tuhande u ¨mber. Loomulikult erinevad need kolmtuhat m¨arki vastavalt tekstile ning ajastule
annaabi.ee 
