Windowsi süsteemi klahvikombinatsioonid · F1: spikker · CTRL+ESC: menüü Start avamine · ALT+TAB: ühest avatud programmist järgmisse liikumine · ALT+F4: programmi sulgemine · SHIFT+DELETE: üksuse jäädav kustutamine Windowsi programmide klahvikombinatsioonid · CTRL+C: kopeerimine · CTRL+X: lõikamine · CTRL+V: kleepimine · CTRL+Z: tagasivõtmine · CTRL+B: paks kiri · CTRL+U: allakriipsutamine · CTRL+I: kursiivkiri Hiireklõpsu-/muuteklahvikombinatsioonid kestaobjektidele · SHIFT+paremklõps: alternatiivseid käske sisaldava otseteemenüü kuvamine · SHIFT+topeltklõps: alternatiivse vaikekäsu (menüü teine üksus) käivitamine · ALT+topeltklõps: atribuutide kuvamine · SHIFT+DELETE: üksuse kohe kustutamine ilma prügikasti paigutamata Üldised (ainult klaviatuuri) kiirklahvid · F1: Windowsi spikri käivitamine · F10: menüüriba suvandite aktiveerimine
Ajapikku kujunes välja erinevaid stiile, millel Jaapanis on tänapäevalgi igaühel oma kasutusala. Nii on näiteks Qini dünastia ajast (221 206) pärit arhailises tensho stiilis märgid kasutusel ametiasutuste pitsatitel, vanade hiina käsikirjade ümberkirjutamisel kasutati aga reisho stiili ehk nn dokumendikirja. Tänapäeval luuakse kalligraafiateoseid peamiselt kolmes stiilis, milleks on selgete joontega hästiloetav kaisho (nn plokk-kiri), kursiivkiri gysho ning rohulible-kirjaks kutsutud ssho, mis on eelmiste kõrval kõige voolavam ja elegantsem. Kirjutatava teksti olemusest lähtuvalt valivad kalligraafid ka sobiliku stiili (nii on näiteks kaisho sobilik aforismide jaoks, gysho ja ssho aga pikema kirjandusliku teksti puhul), ent levinum on siiski see, et kunstnik n-ö spetsialiseerub ühele stiilile, sest selles meisterlikkuse saavutamine on aastakümnete-pikkune protsess. Üksnes pintsli
hea. • Seriifid ehk juusjooned — sabakesed tähtedel • Seriifideta kirja on kergem trükkida, aga alati mitte kergem lugeda • Püstkiri on põhiliik, mille juurde kuuluvad kaldkiri ja paks kiri • Ekraanile sobivad kirjad on nt. web 1.0 (Verdana, Georgia) • Tekst toimigu vaikselt, tähelepanu häirimata • Väiketähtedega tekst on paremini loetav kui suurtähtedega tekst, tähed on hõlpsamini eristatavad • Kontrastsus parandab loetavust, püstkiri on paremini loetav kui kursiivkiri ———————————————————- Valguse temaatiline funktsioon: Esinejat saab näidata positiivselt soojas valguses (ta näib sümpaatne). Objektide vms esiletoomine valgusega — valguse osutav funktsioon (tekstuuri näitamine). Pehme valgus — suur valgusallikas, inimene näeb ilus välja. Terav valgus — väike valgusallikas, õudusfilmi efekt, teravad varjud. Suunatud valgus — kunstiline motiiv, pool nägu valgustatud.
Ajapikku kujunes välja erinevaid stiile, millel Jaapanis on tänapäevalgi igaühel oma kasutusala. Nii on näiteks Qini dünastia ajast (221 206) pärit arhailises tensho stiilis märgid kasutusel ametiasutuste pitsatitel, vanade hiina käsikirjade ümberkirjutamisel kasutati aga reisho stiili ehk nn dokumendikirja. Tänapäeval luuakse kalligraafiateoseid peamiselt kolmes stiilis, milleks on selgete joontega hästiloetav kaisho (nn plokk-kiri), kursiivkiri gysho ning rohulible-kirjaks kutsutud ssho, mis on eelmiste kõrval kõige voolavam ja elegantsem. Kirjutatava teksti olemusest lähtuvalt valivad kalligraafid ka sobiliku stiili (nii on näiteks kaisho sobilik aforismide jaoks, gysho ja ssho aga pikema kirjandusliku teksti puhul), ent levinum on siiski see, et kunstnik n-ö spetsialiseerub ühele stiilile, sest selles meisterlikkuse saavutamine on aastakümnete-pikkune protsess. Üksnes pintsli ja
STIILI GRAAFILISED VAHENDID Esimene kokkupuude tekstiga on sisuline, seepärast on oluline teksti väline pilt. Visiuaalse tasandi moodustavad lõigud, pealkirjad, alapealkirjad ja kirjavahemärgid. Kirjavähemärgid näitavad lauses selle põhilaadi, st kas lause on jutustav-, hüüd- või küsilause ja vastavalt sellele pannaks lauselõpumärk. Punkti põhiülesanne on teksti liigendamine. Stiili graafiliste vahenddite hulka kuuluvad ka koolin, mõttekriip, sulud, jurumärgid, kursiivkiri. Tekstistiili kujundamisel pea meeles: Tekst tuleb kirjutada kirjakeeles, ei tohiks kasutada kõnekeelele iseloomulikke sõnu; 12 Tekst oleks ilmekas, kasuta julgesti sünonüüme ja kõne kujundeid (Metafoor, võrdlus, isikustamine, epiteet); Teksti tuleb järgida et lausestus oleks mitme külge ja vaheldusrikas;
kodulehek¨ulg http://www.mojikyo.gr.jp/. 13 1.1.2 M¨ arkide ajalugu R. Imai [ 72] ja S. Mizugami [ 84] p~ohjal v~oiks m¨arkide ajaloolised kujud jagada j¨argmiselt: Vanakiri Luukiri, pronkskiri, suur u ¨markiri, v¨aike u ¨markiri; Uuskiri Orjakiri, standardkiri, kursiivkiri, kiirkiri. Toodud jaotus on paljuski tinglik. Imai [ 72, lk.52] kasutab n¨aiteks vanakirja t¨ahenduses ka u ¨markirja. Uuskiri t¨ahendab siin Qin (221205 e.m.a.) perioodist alates kasutusel olevaid m¨arke14 , vanakiri 15 aga k~ oiki sellele eelnenud m¨argikujusid. Enne erinevate ajalooliste kujude juurde asumist, l¨ uhi¨ ulevaade m¨argi- kujude uurimise allikatest.
· %%c läbimõõdumärk (näiteks %%c30mm annab teksti 30mm). Teiseks tekstide joonisele kandmise käsuks on multitekstide käsk MTEXT. Kogu multi- tekst on joonisel üks tervikobjekt, isegi kui ta on mitmerealine. Multiteksti loomisel on suuremaid vabadusi võrreldes tavatekstidega: erinevad märgid võivad olla kujutatud erinevate tekstistiilidega, kõrgustega ja värvustega. Saab kasutada mitmeid eriefekte (paks kiri, kursiivkiri, allakriipsutused) ja lisada erimärke. Käsul MTEXT on ka käsurea variant nimega MTEXT. Teda me ei käsitle. Joonestustegevuste hulka kuulub jooniste viirutamine. See tegevus, nagu paljud muudki, on teostatav kahes variandis: käsu BHATCH abil vastava dialoogaknaga või käsu HATCH abil, kus kõik parameetrid tuleb sisestada käsurealt. Käsitleme neist vaid käsku BHATCH, kuna ta on ülevaatlikum ja oluliselt tarbijasõbralikum. Käsu BHATCH dialoogakna vahe- kaardil Quick (vt
annaabi.ee 
