majandusharudes. Suur osa rahvast muutus ostujõuetuks, paljud ettevõtted läksid pankrotti, kiirelt tõusis töötute arv (1932.a. oli neid 32 000). Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati ulatuslikult põllumehi, töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid. Kriis hakkas taanduma alles pärast seda, kui Jaan Tõnissoni valitsus tegi 1933.a. otsuse eesti kroon devalveerida. 12.märts 1934. a. toimus Pätsi ja Laidoneri riigipööre. Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit võtsid Toompea ning Tallinna kesklinna kontrolli alla ning sellega seoses kehtestati kaitseseisukord, erakondade tegevus peatati ning vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja Riigivanem K. Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega. Septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, mis tähendas valimiste edasilükkamist. Riigikogu tuli kokku
Eelnõu kukkus rahvahääletusel napilt läbi. Nüüd soovisid vapsid hääletusele panna uut eelnõu, mis nägi ette otsevalitud, suurte võimupiiridega presidenti. Riigikogu eelistas läbikukkunud versiooni, muutis seda sotsialistidele veidi meelepärasemaks ja pani 1933 juunis uuesti hääletusele. Ka see langes läbi. 5. 1933 sügisel läks hääletlusele vapside põhiseadus ja võeti suure häälteenamusega vastu. 6. 1934 12.märtsil võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit Toompea ja Tallinna kesklinna oma kontrolli alla. Kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioon id suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. 7. 1935 keelati erakonnad. Neid asendas ainupartei, mis oli rahvusühtsuse ideel põhinev Isamaaliit. Vaikivast olekust sai terve ajajärk, mida on hakatud nimetama vaikivaks ajastuks
August Rei (sotsialistid). Peamine rebimine tõotas tulla kahe kindrali, Larka ja Laidoneri vahel. Selles olukorras otsustas riigivanema kohuseid täitev K.Päts kasutada talle äsjajõustunud põhiseadusega süllle kukkunud laiu volitusi ja võim enda kätte haarata. Seljataguse kindlustamiseks sõlmis ta kokkuleppe Johan Laidoneriga, kes samuti kartis vapside võimuletulekut. 12.märtsil 1934 võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit toompea ning Tallinna kesklinna oma kontrolli alla. Taas kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja riigivanem Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega.Septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, mis tähendas valimiste edasilükkamist.
samuti lõpetati Eesti NSV lipu, vapi ja hümni kasutamine Interrinne protestis selle seaduse vastu). Ülemnõukogu hoone värav oli lukus, kuid hiljem avas selle keegi lossis viibinud intrite toetaja. Lossi platsil olnud veoauto sõitis lossihoovi ja Mihhail Lõssenko püüdis innustada käratsevaid internatse lossi esimesele korrusele tungima. Lossi kaitsmist juhtisid siseminister Olev Laanjärv ja Rahvarinde turvateenistuse juht Andrus Öövel, hoonet turvasid Nõmme Miilitsakooli kursandid ilma arvestatavate relvadeta. Miilitsad, kes olid varjunud Nevski katedraali taha, keeldusid Vladimir Lebedevi õhutusel ründajaid takistamast ja ei soostunud lossi kaitsma. Viimases hädas tuli Savisaarele mõte pöörduda raadio teel eesti rahva poole. Ülemnõukogu hoonest oli otseühendus Raadiomajaga ja võimalus otseülekandeks, siis sujus kõik ladusalt. Eetris olevad Eesti Raadio saated katkestati ja eetris kõlas valitsusjuhi üleskutse rahvale: ,,Toompead rünnatakse
o Tööpuudus praktiliselt likvideeriti. o Riik toetas jõuliselt põllumajanduse arengut: laiendati põllupinda, rajati uusi asundustalusid, tegeleti maa- ja tõuparandusega, arendati ühistegevust. o Eesti väliskaubandusbilanss oli aktiivne: välja veeti rohkem kui sisse. Vaikiva ajastu kehtestamine: · 12. märtsil 1934 võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit Toompea ning Tallinna kesklinnaoma kontrolli alla toimus Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri riigipööre. · Kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati kaitseseisukorra lõpuni edasi. · Kui Riigikogu läks suvepuhkusele, hakkas riigivanem Päts valitsema ilma parlamendita,kehtestades seadusi dekreetidega. · 1934. aasta septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra.
Eelnõu kukkus rahvahääletusel napilt läbi. Nüüd soovisid vapsid hääletusele panna uut eelnõu, mis nägi ette otsevalitud, suurte võimupiiridega presidenti. Riigikogu eelistas läbikukkunud versiooni, muutis seda sotsialistidele veidi meelepärasemaks ja pani 1933 juunis uuesti hääletusele. Ka see langes läbi. 5. 1933 sügisel läks hääletlusele vapside põhiseadus ja võeti suure häälteenamusega vastu. 6. 1934 12.märtsil võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit Toompea ja Tallinna kesklinna oma kontrolli alla. Kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioon id suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. 7. 1935 keelati erakonnad. Neid asendas ainupartei, mis oli rahvusühtsuse ideel põhinev Isamaaliit. Vaikivast olekust sai terve ajajärk, mida on hakatud nimetama vaikivaks ajastuks. Kehtestati tsensuur, võeti Tõnissoni käest ära ,,Postimees",
SOLARIS Surmavad illusioonid 5. SAAL · IMDB 11:50 ÜLEMISTE Turu: üks isemoodi kana 1. APOLLO TEATRISAAL · IMDB 4.9 12:00 SOLARIS LasseMaia Detektiivibüroo. Rongiröövli saladus (EST) 1. SAKU SAAL · IMDB 5.7 12:00 SOLARIS Roald Dahli "Nõiad" 6. SAAL · IMDB 5.4 12:00 ÜLEMISTE Räige reede 5. SAAL · IMDB 6.9 12:05 ARTIS Pesa SAAL 1 · IMDB 6.5 12:25 MUSTAMÄE Lumeinimese perekond (EST) 2. TALLINK SAAL · IMDB 6.0 12:30 CCPLAZA Podolski kursandid ISENSE SAAL · IMDB 6.5 12:40 CCPLAZA Greenland: viimane varjupaik SAAL 3 LUXE · IMDB 6.4 12:40 CCPLAZA Loheratsur (EST) SAAL 5 LUXE · IMDB 6.5 12:45 CCPLAZA Turu: üks isemoodi kana (RUS) SAAL 7 · IMDB 4.9 12:45 T1 Loheratsur SAAL 5 · IMDB 6.5 13:00 CCPLAZA Doktor Liisa SAAL 4 LUXE · IMDB 7.5 13:00 T1 Loheratsur SAAL 6 · IMDB 6.5 13:10 CCPLAZA Tove Janssoni rääkimata lugu SAAL 6 · IMDB 7.4 13:15 T1
◦ 24.05.1945- Stalini kõne Kremlis, võidu auks peetud kõne, kus selgelt ja ühemõtteliselt ütles, et suure võidu sõjas on toonud Vene rahvas, mitte Nõukogude rahvas. „Lääne ees lömitajate“ paljastamine ◦ Kljueva ja Roskini „süüasi“ Võitlus kosmopolitismiga Kujundatakse nii sise- kui välisvaenlased. 24.mai oli suur üritus, võidu auks peetud kõne, kohal oli väga palju olulisi figuure, ka noored sõjaväelased, sõjakoolide kursandid jne. Kõne oli tähelepanuväärne selle poolest, et ühemõtteliselt tuuakse esile see, et sõja võit või võit Sm üle saavutati eelkõige tänu Vene rahvale- mitte Nõukogude rahvastele, vaid eraldi vene rahvast toodi välja. Ei olnud esimest korda, ka 30ndate lõpus on selgelt olemas vene rahva esiletõstmine. 1945 oli sõnumil laiem kõlapind, oli signaal ka propagandaaparaadile, tollasele ajakirjandusele, käivitas sõja järgselt nõukoguliku patriotismi propageerimise NL ühiskonnas
annaabi.ee 
