The necessity to improve the defence of the castle was due to the invention and usage of firearms. The old parts of the walls have been preserved in the new earthwork and bastions even today. In the middle of the XV century the wall was made higher and cannon towers were built. The most powerful was the Cannon Tower on the Northern Bastion from about 1470, restored in 1971-72. In 1559 Bishop Johannes V Münchhausen sold his property in Saaremaa (Oesel) and Kurland to the Danes. The Danes modernized the defence systems of the castle. The work began in about 1600 and lasted till 1640. Using the old belt of walls, they erected a mighty system of earthwork with bastions and encircled it with a 30 m wide moat, filled with seawater. On the ground of Brömsebro peace treaty in 1645 Sweden took possession of Saaremaa. On September 15, 1710 the Swedish garrison, ravished by the plague, surrendered to the Russian army with no resistance.
Kohalikud elanikud hakkasid neid kutsuma kreeviniteks (läti k sõnast krievs 'venelane'), sest nad toodi Venemaalt. 1846. aastal kohtas A. J. Sjögren veel 5 mõnd oma keelt mäletavat kreevinit. Kui Wiedemann 1870. aastal asja uurima läks, olid kreevinid lõplikult lätistunud, ent tal õnnestus lahendada nende päritolu mõistatus (F. J. Wiedemann, Ueber die Nationalität und die Sprache der jetzt ausgestorbenen Kreewinen in Kurland. St.-Peterbourg 1871). 1480. aastail, pärast Novgorodi ühendamist Moskva suurvürstiriigiga küüditati vadjalasi Venemaa siseossa. Kui Ingerimaa 1617. aastal Stolbovo rahuga Rootsi koosseisu läks, pagesid paljud sajandite vältel tasapisi õigeusklikeks saanud vadjalased luteri usu eest ise Venemaale. Tühjaks jäänud maadele asutati luteriusulisi soome (karjala) talupoegi (ingerisoomlased). Põhjasõjas sai Venemaa Ingerimaa tagasi ning 1703
Rahvapärasteks nimedeks on: sinilind, jäärähn, sinisibu-tsirk, vahajalg. Jäälind on rändelind. 17 KASUTATUD MATERJALID 1) http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ALCATT2.htm 2) http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ALCATT.htm 3) Drümpelmann, Ernst Wilhelm v. 1811. Getreue Abbildungen und naturhistorische Beschreibung des Thierreichs aus den nördlichen Provinzen Russlands, Liefland, Ehstland und Kurland betreffend. H. 8. Riga. 18 4) Fischer, Jakob Benjamin 1791. Versuch einer Naturgeschichte von Livland: Vögel, Aves. Zwote verm. u. verb. Aufl. Königsberg, J. G. S. Breitkopf. 5) Koch, Oscar 1911.Übersicht über die Vögel Estlands. Reval, Kluge u. Ströhm. 6) Kumari, Eerik 1939. Der Eisvogel, Alcedo atthis ispida L., ein neuer Brutvogel für den Pirita-Fluss (Estland)
Sai teoks 2-s köites, mis ilmus 1921.. Lätis töötas ta esialgu Läti Ülikoolis, kuid lätlaste ja baltisakslaste erimeelsuste süvenedes lahkus ta sealt ning asus tööle Herderi instituuti, mis oli sisuliselt baltisakslaste eraülikool. 1939. aastal läks Arbusow Saksamaale. Temast sai Göttingeni kesk-ja uusaja professor. Tema peateoseks peetakse Liivimaa reformatsiooni käsitlevat "Die Einführung der Reformation in Liv-, Est- und Kurland", mis on siiani jäänud selle põhjalikemaks käsitluseks. Lisaks sellele uuris Arbusow põhjalikult ka Läti Henriku kroonikat ning taastas selle algteksti. tegeles ka Wolter von Plettenbergi aegse Liivimaa ajalooga. Oskar Stavenhagen-(1850-1930) Schiemanni töö jätkaja, samuti Waitzi õpilane. 1903. aastast Miitavis asuva Kuramaa hertsogiriigi arhiivi eesotsas. Georg Dehio- kunstiajaloolane (üks pilt ta tööst ka wikipedias: Pontigny põhiplaan?)
Tacituse info vahendatud teave, ta ise ei teadnud ju. Võis olla üldnimetus idapoolsete inimeste kohta. Ta mainis ka „Fenni”, kole metsikud ja primitiivsed. Skandinaavia Saagades arvukalt toponüüme, mida seostada Eestiga. Sündmused neis kohtades. Probleem aga selles, et jutud kirja pandud väga palju hiljem. Nt Guta saaga Ojamaalt räägib, et iga kolmas mees läks Daghaiti, mis oli aga jama maa. Jutt u aastast 500, üles kirjutatud aga 13-14saj. Mainitud kohti nagu Eistland, Kurland jms. Islandil kirjutas 13saj Snorri Tuglusson saagasid , tegi kogu Heimskringla, kus räägitakse Svea kuningast Ingvarist. Too tegi rahu taanlastega ja ronis itta – till Estland – ründas kohas nbimega ‚at Steini’, seal tuli Eistr väega ja rootslased tapeti. Ingvar maeti selsamas, ca 600. Vb kenning. Kuramaal olnud 7-9saj Skandinaavia asula Grobina. Ekspansioon idarannikule on ilmne. Rus ja Rootsi ja Roslagen seotud Ruunikivide tekstid mainivad ka sõjakäike siia
JÕED, JÄRVED jm. Nimi Toponüüm Väina jõgi Daugava, Düüna, Zapadnaja Dvina Võrtsjärv Virtssee Peipsi järv Tsutskoje ozero, Peipussee, See Peipus Koiva jõgi Gauja Emajõgi Embach MAAD, MAAKONNAD Nimi Toponüüm Eestimaa Estland, Viro, Estonia, Igaunia, Estonija, Estljandija Liivimaa Livland, Livonia, Livljandija Kuramaa Kurland, Kurljandija Ugandi Ugaunia Sakala Sackala Virumaa Virland, Vironia Järvamaa Jervia Harjumaa Harriaen Vaiga Vegele Mõhu Møge Nurmekund Norumegunde Alempois Alempos Rävala Reuaelae Saaremaa Osilia, Ösel, Ezel Hiiumaa Dagö, Dagaith, Dago Läänemaa Rotelewich Gotland Ojamaa 16
Kohalikud elanikud hakkasid neid kutsuma kreeviniteks (läti k sõnast krievs 'venelane'), sest nad toodi Venemaalt. 1846. aastal kohtas A. J. Sjögren veel mõnd oma keelt mäletavat kreevinit. Kui Wiedemann 1870. aastal asja uurima 26 läks, olid kreevinid lõplikult lätistunud, ent tal õnnestus lahendada nende päritolu mõistatus (F. J. Wiedemann, Ueber die Nationalität und die Sprache der jetzt ausgestorbenen Kreewinen in Kurland. St.-Peterbourg 1871). 1480. aastail, pärast Novgorodi ühendamist Moskva suurvürstiriigiga küüditati vadjalasi Venemaa siseossa. Kui Ingerimaa 1617. aastal Stolbovo rahuga Rootsi koosseisu läks, pagesid paljud sajandite vältel tasapisi õigeusklikeks saanud vadjalased luteri usu eest ise Venemaale. Tühjaks jäänud maadele asutati luteriusulisi soome (karjala) talupoegi (ingerisoomlased). Põhjasõjas sai Venemaa Ingerimaa tagasi ning 1703. aastal rajati Neeva suudmesse impeeriumi uus
annaabi.ee 
