Konnad. Kaheksa kuplas kollast kärnkonna,kandes kullavärvi kontsaga kummikud, kõndisid kivisel künkal kesk kõrgeid kuuski."Kuule konn", krooksatas Kärna Kusti. "Kuulen, kuulen" ,klonksas kõnetatu. "Karga kiiremini kooli, koolikell kõliseb keemiatundi. küll keemik kurjustab kui konnad kordkorralt kordarikkuvalt käituvad". Kuri koolimees kutsub konnapolitsei, kutsutu kamandab korrarikkujad karistust kandma: kükitagu kooli külmas keldris,kraaksugu, krooksugu, kas keegi kusagil küll kuuleks?Kuskilt kostab kopsimist,keegi koputab keldris konutavatele konnadele koppadi-kopp-kop-kopp.Kui kohutav koputus!Kas kollid kobistavad kooli keldris koristaja kabinetis, kes küll kollitab?Kas koolis kummitab?Kurivaim küll konnad koolikeldris, koputas
võimalusel peitu, sest Huhuu oli isandaga sarnane olevus - järelikult isand. Kuigi veidi teistsugune, aga siiski isand. Ebainimlikkuse all võib silmas pidada Huhuu vägivaldset suhtumist Popisse, kuid kas tänapäeval saabki vägivalda enam ebainimlikuks pidada? Räägitakse küll, et vägivald pole lahendus, kuid kui paljud seda tegelikult järgivad? Popi arutles omaette, et Huhuu peab ikka halb elukas olema, et isand temaga koguaeg kurjustab ja riidleb. See aga võis olla põhjuseks, mis mõjutas ka teda käituma rohkem ebainimlikkumalt, kui ta ehk muidu oleks, kui teda oleks hellitatud nagu Popit. See, et tihti käitutakse teistega nii, nagu sinuga on käitutud, on vägagi inimlik.
kinni. Kuid siiski pooldab, et vanemate vastu ei saa ja mida nad Tiinast teavad midagi et põlvest põlve on naised olnud blondid ja sinisilmsed, mitte kuumaverelised nagu Tiina. Et ei saa kõike, millest süda sonib. Pere hakkab sööma, isa ütleb Margusele, et see ei norutaks ja võtaks Mari hoopis omale naiseks. Lävelt astub sisse Tiina, näljane ja räsitud. Peremees on Tiina peale vihane, ei lase Margusel temale vastu joosta. Perenaine pilkab teda, vanaema kurjustab, peremees süüdistab Marguse ära nõidumises. Peremees neab tundi, kui Tiina enda majja elama võttis. Tiina vihastab, karjub kõik oma mõtted inimeste peale ja kutsub Margust enesega kaasa. Margus ei tule ja Tiina lahkub pisarsilmi kodust. 5.vaatus Viis aastat hiljem. Rehetarus istub Mari ja ketrab, ahju nurgas konutab Jaanus, noor sulane Märt läheb tulevasele pruudile vastu. Vanaema, Jaanus ja Mari vaikselt räägivad omavahel
novelli pikkus 19lk; ainukeseks põhisundmuseks oli Huhuu, kui uus Popi jaoks uus Isand; terves novellis pole ainsat kirjaniku kommentaari; pinge kasvab, alates Isand lahkumisest ja lõppedes plahvatusega. 8. sõlmitus – sündmus, mis käivitab tegevuse. Siin oli selleks Huhuu välja murdmine puurist ja ka Isanda lahkumine, sest peale neid sündmusi hakkas põhitegevus. tegevuse areng – sündmus, mis käivita tegevuse. Isanda lahkumine, kui ta jätab hüvasti ja Popit paitab ning Huhuuga kurjustab. kulmintasioon - pinge haripunkt. Huhuu isetegevus, Popi kartis teda ja paistis, et Huhuu ei ei lõpetagi märatsemist. pööre – pingelangus, muutus sündmuste käigus. Huhuu joomine, Popi ei kartnud enam Huhuud ja nad isegi olid õnnelikud. püant – ootamatu lõpplahendus. Plahvatus, see tuli täiesti ootamatult arvestades seda, et põhiteemaks oli olnud Huhuu joomine. 9. astja – puidust anum lõugas – koldeesine istemüür sõõrmed - ninaavarused händ – saba
peremehe jutule saada Emsi tuleb õuele, räägib Seeliohwile poolelijäänud õpingutest Jaak tuleb välja, Emsi jookseb minema, Jaak vestleb Aadamaga Jaagu lastest, poliitikast, Jüri püüab vahele rääkida õuele tuleb sulane Ants (Margus Oopkaup), Jaak ajab sulase tööle, Jüri ajab Juhani üles, kes ronib lakast välja redelile istuma, paneb riidesse. Seeliohw, Jaak, Juhan räägivad kapitalismist, Jüri räägib ligimesearmastusest Jaak ja Seeliohw lahkuvad, Jüri kurjustab pojaga, Juhan rahustab isa, räägib plaanidest Jüri lahkub, Juhan viskab pikali, paneb kaabu silmadele, Maret tuleb, selgitavad Juhaniga tekkinud olukorda Juhan suudleb Maretit, Maie vaatab ehmunult Ants teeb reha, Emsi jookseb edvistades õuel ringi, meelitab Antsu järvele, jookseb minema. Maie tuleb välja, toob Antsule parandatud püksid, Ants annab naisele lauliku, Maie näitab hoiukassa arvet Maie, Ants lähevad aita, heatujuline Silvia kepsleb Mimmiga õuele, tulevikuplaanide tegemine
TEINE VAATUS Hjalmar Ekdali ateljee. On näha, et see üsna suur ruum on pööningukamber. Ateljee on tagasihoidlikult, ent mugavalt sisustatud. Elutuba, raudahi ja tugitool. Siin-seal on päevapildiaparaate ja fototarbeid. Laual vedeleb päevapilte ja mitmesugust pudi-padi, nagu pintsleid, pabereid ja muud sellesarnast. Gina Ekdal istub laua ääres toolil ja õmbleb. Hedvig istub diivanil, käed silmadele varjuks ja pöidlad kõrvades, ning loeb raamatut. Ema kurjustab lapsega, et ta rohkem ei loeks, kuna isa ei lubavat õhtuti nii hilja lugeda. Hedvig ootab kangesti isa kojutulekut suurärimees Werle juurest. Vana Ekdal tuleb eesuksest, paberpakk kaenla all ja teine kuuetaskus. Vanamees toriseb midagi, on rahul, et jälle mõneks ajaks tööd sai ning läheb oma tuppa. Gina mõtleb mehele head uudist teatada, et nad on saanud toa välja üürida aga tütar soovitab selle mõneks teiseks päevaks jätta, kuna täna peaks ta nkn juba õnnelik olema
Kirjade pada sees leiab ta ka kakas kirja Rankilt ning juu vist too need lahkudes sinna sokkutas. Torvald pani tähele, et ühel nesit on jube must rist nurgas nagu teataks oma surmast ja Nora ütles siis, et täpselt nii asjad ongi. Helmer leinab siis oma vaest sõpra ja räägib, et vahest soovib, et ka Norat ähvardaks selline suur hädaoht, et ta saaks kõik kaalule Nora eest panna ning võttab Nora ümbert kinni kuid too rabeleb end lahti ja kurjustab, et loegu juba oma kirjad läbi. Helmer aga vastab, et ei mitte täna õhtul, täna tahab ta koos oma naisega olla. Nora aga noomib, et mõteldes sellele, et ta sõber sureb vä? Helmer nõusutb, et see vapustas neid mõlemaid ning, et kosuda peak nad mõlemad magama minema- soovib siis head ööd ja jätkab kirjade lugemist. Samal ajal teises toas Nora tuigub metsikult ringi mõtteldes oma laste peale, kui kohutvas see kogu situatsioon on ja sellele, et Krogstadi kiri on hetkel Helmeri käes.
Vanem näeb ainult seda, et laps ei kuula, vaidleb vastu, mossitab või jonnib. Sageli kasutab lugupidamatut kõnepruuki või teeb nägusid. Mõlemale poolele tundub, et temal on õigus ning teine ei saa sellest aru. Laps avaldab oma arvamust, aga lapsevanem lööb. Laps on samasugune inimene, kellel on tunded ning oma arvamus. Laps tajub enne tundeid ja alles siis hakkab mõistma mõtteid. Kui temaga kurjal toonil rääkida, tajub ta seda, et lapsevanem on kuri ja kurjustab, kuid mida lapsevanem rääkida või selgeks teha üritab, see jääb arusaamatuks. Lapse ainus soov sellistel hetkedel on pääseda. Kui laps on hirmunud, langevad nii tema õppimis- kui ka suhtlemisvõime. Pealekäratamisest võib kasu olla vaid siis kui tahetakse last kiiresti ohtlikust kohast eemale ajada. Et lapsele midagi selgeks teha, peab temaga rahulikult rääkima. Karistuse korral solvutakse ja tuntakse ennast alandatuna, see on lapsele kui kättemaks, eriti kui ta ei ole
Oma rännakul vajusid Kristlane ja Paindlik sohu, sest olid teekonnal hooletud. Paindlik annab alla kui juba teekonna algul sohu vajub, mis siis edasi peaks veel juhtuma ja läheb koju. Avitaja aitas ta välja. Kohtub Ilmatargaga, kes suunab ta Seaduslikkuse juurde koormat kergendama, mis ongi tema kogu teekonna eesmärk, nii et ta langeb Ilmatarga lõksu ja läheb kerge vastupanu teed, selle asemel, et Evangelisti soovitatud ja Raamatus kirjas olnud teekonda jätkata. Evangelist kurjustab ja seletab, miks see vale tee on, ja Kristlane läheb taas Värava suunas. Väravas valvab Hea-meel, kes laseb ta sisse. Seletaja räägib, miks on hea olla kannatlik ja mitte maiseid rikkusi kohe ära kulutada. Seletaja juhatab Kristlase Mehe juurde, kes oli himur ega kuulanud jumalat. Kristlase teel on erinevaid inimesi, nagu Kartlik, kes lööb raskuste ees põnnama see õpetab Kristlasele, et tuleb hoolimata raskustele jätkata. Kristlane saab Isandalt kuue,
annaabi.ee 
