Saksamaa ja Nõukogude Punaarmee Lahing algas 21. august 1942 Lõppes 2. veebruar 1943 Lahingu käigus sai surma enam kui 1,5 miljonit inimest Osalised: Saksamaa, Rumeenia, Itaalia, Ungari, Horvaatia, Nõukogude Liit Lahingu algus 23. august 1942 jõudsid Saksa väed Volgani 13.september 1942 vallutasid suurema osa linnast Tänavalahingud kestsid üle nelja ja poole kuu Eriti võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast. Kurgaan – kalmetüüp, matuseküngas November, 1942 Enamik Stalingradist oli sakslaste kontrolli all. Punaväe kätte oli jäänud vaid väikene kaldariba Volga ääres Punaarmee oli valmis suuremaks pealetungiks 19.november alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi Piiramisrõngas Nõukogude väed piirasid sisse Saksa armee Hitler ei lasknud üksustel piiramisrõngast välja
kirjeld. Jumalate võitlusi. Tegelikkus ja müüdid on sageli segunenud. ,,Ynglingite saaga", milles ka Eestiga seotud lugusid. Ruunikirjad- Vanimad ruunitekstid 3.saj. Need koosnevad ühest või paarist sõnast ja on leitud metallist või luust esemetel. Esimesed ruunimärkidega kivid püstitati juba 4.sajandil. Olid mälestuskirjad, nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Vana-Uppsala oli vanade skandinaavlaste keskus 5-6saj. Hiljem oli keskus Björköl Birkas. Siin on 3 kurgaani, mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks. Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. Müütides segunevad tegelikkus ja müüdid. Skandinaavia jumalad: Skandinaavia usk oli polüteistlik. Jumalad elasid panteonis ja neid oli 2 suguvõsa, lisaks meres elavad kaost tekitavad hiiglased. Nende suguvõsad olid aasid ja vaanid. Maailm koosnes 3-st tsoonist. Aasid: kõrgem suguvõsa, pikse-ja sõjajumalad, peajumalad Thor ja Odin
kirjeld. Jumalate võitlusi. Tegelikkus ja müüdid on sageli segunenud. ,,Ynglingite saaga", milles ka Eestiga seotud lugusid. Ruunikirjad- Vanimad ruunitekstid 3.saj. Need koosnevad ühest või paarist sõnast ja on leitud metallist või luust esemetel. Esimesed ruunimärkidega kivid püstitati juba 4.sajandil. Olid mälestuskirjad, nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Vana-Uppsala oli vanade skandinaavlaste keskus 5-6saj. Hiljem oli keskus Björköl Birkas. Siin on 3 kurgaani, mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks. Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. Müütides segunevad tegelikkus ja müüdid. Skandinaavia jumalad: Skandinaavia usk oli polüteistlik. Jumalad elasid panteonis ja neid oli 2 suguvõsa, lisaks meres elavad kaost tekitavad hiiglased. Nende suguvõsad olid aasid ja vaanid. Maailm koosnes 3-st tsoonist. Aasid: kõrgem suguvõsa, pikse-ja sõjajumalad, peajumalad Thor ja Odin
Eepos,,Edda'' koosneb Vanemast ja Nooremast Eddast, ,,Vanem Edda'' (9-12saj) kirjeldab jumalaid, kangelasi, elutarkusi.Maailma vaadeldakse kolmest tsoonist koosnevana (kesktalu,välistalu,meri) [suuremast väiksemaks]. Saagades kirjeldatakse skandinaavlaste võitlusi,tegelikkus ja müüdid on omavahel segunenud. ,,Ynglingite saagas'' on ka Eesti ja eestlastega seotud lugusid. Ruunikirju leidub kõikjal-Vana- Uppsala: vanade skandinaavlaste keskus 5-6saj., hiljem Björköl Birkas.Siin on 3 kurgaani,mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks.Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. -Skandinaavlaste jumalad: elasid Panteonis.Jumalaid oli 2 suguvõsa-aasid ja vaanid. Aasid: Kõrgem suguvõsa,Pikse- & sõjajumalad. Peajumalaks Odin/Thor ; Vaanid: madalam suguvõsa,viljakusjumalad, peajumalaks Fre (frö)Thori kujutati haamriga,võitles hiiglastega ja kõmistab piksega Sõdalased said temalt jõudu. Vastab muistsete eestlaste Taarale
Stalingradi lahing Sõjaretk Stalingradi algas 28 juunil. Stalingrad sai põhiliseks eesmärgiks oma sümboolsuse poolest- linnal oli Hitleri vastase nimi. Stalingrad oli 500 000 elanikuga tööstuslinn, mis laius piki Volga läänekallast 30 kilomeetril.Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. september linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle 4 ja poole kuu, eriti ägedalt võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast. Venelased aga ei taandunud. Hakkas võitlema Stalingradi rinne, keda juhtis Vassili Gordov. Stalin nõudis Stalingradi täielikku kaitset. Linna pidi kaitsma Vassili Tšuikovi 62. armee ning Žukov hakkas moodustama lisajõude saksa armee vastu, et kindlustada maksimaalne vasturünnak. Ta organiseeris ulatuslikke rünnakuid Saksa 6. armee tiibadele. See sundis sakslasi muutma vägede paiknemist, et oleks võimalik anda tagasilööke. 12
sest Stalin oli kõikidele ohvitseridele öelnud sõnad „mitte sammugi tagasi“. Teine rünnak Teine rünnak algas 27. septembril 1942. Sakslased teadsid, et peagi on tulemas vene talv. Aega oli vähe, sõdurid tahtsid alla anda ja võitlus hakkas vaibuma. Sakslased paiknesid ümber ja Punaarmee säilitas kontakti idakaldaga, kust tulid laskemoon, uued mehed ja toit. Sinna saadeti haavatud sõdurid, tavainimesed ja sõjavangid. Punaarmee otsustas tagasi saada Mamai kurgaani, rünnates vastu. Sakslased suutsid hävitada kaks Nõukogude diviisi. Punaarmee tugevdas Kagurinnet e Stalingradi rinnet, mis pidi linna kaitsma. Võitlus kestis 2 päeva, kuni lõpuks suudeti Saksa vägede pealetung peatada. Kuid sakslased olid visad ja ründasid uuesti. Punaarmee sai käsu minna vasturünnakule, kuid ei suutnud, sest neid ründas sakslaste parim tankidiviis. Nii jõudsid sakslased töölislinnakusse. Stalingradi vallutamine muutus Hitleri kinnisideeks, ehkki oleks tulnud
aastal teist rinnet, võttis Saksa kindralstaap ette pealetungi Idarinde lõunaosas ning koondas sinna 2 väegruppi (umbes 900 000 meest, üle 17 000 suurtüki ja miinipilduja, 1260 tanki, 1640 lennukit), kes pidid vallutama Doni ja Kubani ala ning Kaukaasia. Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. september linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle nelja ja poole kuu, eriti ägedalt võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast. 19. novembril asusid Edela- ja Doni rinde ning 20 novembril Stalingradi rinde väed üldisele vastupealetungile. Löökidega loodest ja kagust Kalatsi suunas piirati 23. novembriks ümber Saksa 6. armee ja osa 4. Soomusarmeest, üldjuhataja Friedrich Paulus. Saksa löök piiramisrõnga läbimurdmiseks löögiga Kotelnikovo ümbrusest Stalingradi suunas jäi pooleli. 1943. aasta jaanuari alguseks surusid NSV Liidu väed piiramisrõnga välisrinde 170-250 km eemale. 10.-26
Kaukaasia suunas, eesmärgiks Kaukaasia naftaväljad ja Stalingrad. M urrangulahingud Stalingradi lahing 17. juuli 1942- 2. veebr. 1943 toimus Stalingradi all ja võitlus Stalingradi linna pärast Saksa ja Nõukogude vägede vahel. Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. septemberil linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle 4 ja poole kuu, eriti ägedalt võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast.19. novembril 1942 alustasid nõukogude väed pealetungi Stalingradist põhja ja lõuna pool ning piirasid 22. novembril sisse Saksa ferdmarssal Pauluse 6. armee. Pärast kaks kuud kestnud veriseid lahinguid lõppes Stalingradi lahing Saksa väegrupeeringu kapituleerumisega. Saksa vägede kaotused: 91 000 vangi langenud ja 146 300 hukkunut. El Alameini lahing novembris 1942 El-Alameinist pealetungi alustanud
u. 500 a. eKr. Iraanlasteeelne periood Arvatakse olnud olevat proto indo-euroopa keel (PIE), mida kõik indo-eurooplased alguses kõnelesid; eksisteeris erinevate dateeeringute järgi 8000-2000 eKr või 4000-3000 eKr. Keel on praeguseks suudetud enamjaolt taastada. Teooriad kujunemise kohta: 1. Marija Gimbutase Kurgaani hüpotees: PIE pärineb Musta mere äärsetest steppidest ajast 4 4500-4000 eKr ning selle algkeeliega seostatakse Dnepri-Danestsi ja Samara kultuure. Hüpoteesi järgi hakkasid 2500-2000 eKr PIE keelkonna rahvad lahknema, moodustades 1500. aastaks eKr kaks haru: 1. indo-aaralased 2. iraanlased Kurgaani hüpotees
annaabi.ee 
