Theodor Luts Theodor Luts sündis 14. augustil 1896. aastal Palamuse kihelkonnas Kuremaal, olles Oskar Lutsu noorem vend. Ta õppis Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, 1918. aastal lõpetas Luts Peterburi kommertsgümnaasiumi. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis majandust ja keemiat ning käis Tallinna sõjakoolis. Theodor Luts osales ka Vabadussõjas, tehes kaasa nii Paju kui ka Võnnu lahingu. Temast sai suurtükiväe ohvitser, kuid pidi edasisest ohvitserikarjäärist loobuma sõjaväes saadud seljapõrutuse tõttu.
umbes 1500-2000 huvilist. Alale lisab atraktiivsust ka seal asuv Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi Tooma soojaam. Kuna asustus on väga hõre ja koondunud kõrgematele künnistele ja jõgede äärde, siis selle piirkonna loodus loob eeldused üksiktalude asustamiseks soosaartel ning turismi arendamiseks Endla looduskaitsealal [3]. Vallas tegutseb Kuremaa tervisekeskus, mis pakub aastaringselt majutusteenust, ujumis-, sauna-, spordi- ja jõusaali võimalust. Kuremaal on ka SA Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus, mille hallata on Kuremaa loss ja muud mõisakompleksi kuuluvad hooned, Kuremaa park, supelrand koos puhkealaga ning tuuleveski. Lisaks Kuremaa supelrannale on võimalik käija ujumas ka Jõgeva alevikus Pedja jões ning Laiuse paisjärves [3]. Ise olen käinud suviti kõige rohkem ujumas Kuremaa rannas. Seal on võimalik laenutada ka teatud ajaks paate ja vesirattaid. Ürituste jaoks on võimalik laenutada ka parvlaeva, kus on ka saun
kodumaiste metsloomade ja -lindudega. · Peipsiäär võlub omanäolisusega, kus omamoodi kombed ja tavad. Kilomeetrite pikkused tänavkülad ääristamas rannajoont, vanausuliste kultuur, möödasõitjate ootel värsked kurgid, tomatid, sibulad, küüslauk ja suitsutatud kala. · Osasaamise rõõmu pakuvad sellised suured üritused nagu Kalevipoja Uisumaraton, rahvusvaheline motomatkajate kokkutulek ,,Jõgevatreff" Kuremaal, Põltsamaa Fest vabaõhukontserdid, Kalevipoja Kala- ja Veefestival, Kalevipoja Rulluisumaraton ning Suur Üleriigiline Paunvere Väljanäitus ja Laat. Vaatamisväärsused: Objekt Asukoht , Aadress Lühikirjeldus Jõgeva mõisa kompleks ja park. Jõgeva alevik Jõgeva linnast 2 km kirdes Pedja jõe 19.saj. kallastel asuv endine mõisasüda, kus
Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos Nagu vanema venna Oskar Lutsu panus eesti kirjandusse, on niisama oluline noorema venna Theodori osa eesti filmiloos. Filmioperaator ja -lavastaja Theodor Luts sündis 14. augustil 1896 Kuremaal. Tema lapsepõlv möödus Palamusel. Õppinud Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, lõpetas ta Peterburi kommertsgümnaasiumi. Hiljem õppis Tartu ülikoolis keemiat ja majandust, lisaks käis Tallinna Sõjakoolis. Vabadussõjas tegi Theodor Luts Julius Kuperjanovi partisaniüksuse koosseisus kaasa nii Paju kui Võnnu lahingus; temast sai suurtükiväe ohvitser. Edasisele ohvitserikarjäärile sai takistuseks sõjaväes saadud seljapõrutus
piknikukohad Kuremaa supelrand ja puhkeala ning Kassinurme hiis, kuhu on paigaldatud katusealused pingid ja lauad, infostendid, biokäimla ning ette valmistatud lõkkeplats. Lisaks asuvad vallas Endla Looduskaitseala matkaradade puhkekohad ning puhkekoht Toomal looduskaitseala keskuses. Rajatud on Kärde mäe (Preilikivi) puhkekoht. Planeeritud on vaatetorni rajamine Kärde mäele. Matka- ja loodusehuvilistele on vallas ettevalmistatud mitmed matka- ja õpperajad Kuremaal, Kassinurmes ja Endla Looduskaitsealal. Tulevikus on kavas pikendada Kuremaa terviserada looduse õpperajaga Laiuse metsas. MTÜ Lauluväljaku Arenduse Selts eestvõtmisel rajatakse terviserada Siimusti metsa. (Ibid., lk27) Kui turismide arv peaks mingil põhjusel massiliselt suurenema, on oht, et Jõgevamaa puutumatu loodusega kohad kaovad. Samuti suurema liiklustiheduse korral on saastumine suurem. Hetkel selles aga probleemi näha ei ole, kuna
aasta juulis Siimusti metsas. Seal, kus hiljemgi Jõgevamaa pidusid peeti [---] Jõgeva teine laulupidu jäi kahjuks Eesti omariikluse ajal viimaseks suuremaks rahvuslikuks ürituseks (Nahkur: 1992). Siimusti metsas, toetudes lavaga oosinõlvale, asub Siimusti lauluväljak. Siin toimusid kõik rajooni ühisüritused: laulu- ja tantsupeod, vabaõhukontserdid, rahvapeod, kokkutulekud, jooksu- ja suusakrossid. 72. Möödunud nädala neljapäeval ja reedel mürisesid Kuremaal traktorid pingelisemalt kui tavaliselt. Mooritsal peeti üle-eestiliste tehnikumide künnivõistlusi (Lukas: 1991). Künnivõistlusi korraldati, et õppida uusi ja näidata oma oskusi. Parimad said autasud ja neid korraldatakse praegugi. 73. Teiseks olid Adaveres kokkutulekute läbiviimise kogemused 1989. aasta 22. juulist, kui siin leidis aset XIV Vabadusristi päev. Saalis viibis ka 16 Vabadussõja veterani, kellest
Käbid 5...10 cm pikad, 2...3 cm läbimõõdus, piklikovaalsed, tömbi tipuga. Võra on korrapärane ja tihe, alt märksa laiem kui siberi nulul. Eestis on palsamnulg siberi nulu järel teine levinuim nululiik, kasvades meil isegi suuremaks kui kodumaal. Suuri puid kasvab paljudes parkides, olgu mainitud Lasinurme park, Lääne-Virumaal [hmax = 25,5 m, dmax = 72 cm (Roht, 1986)], Järvseljal [hmax = 27,5 m, dmax = 69 cm (Eino Laas)], Taageperas, Kuremaal jm. Liik on meil täiesti külmakindel, kahjustub vaid tihti juurepessu ( Fomes annosus) ja must pahktäi (Aphrastasia pectinatae) läbi Noorena väga dekoratiivne, hiljem (50-60 a) dekoratiivsus väheneb. Ei konkureeri kodumaiste puuliikidega kasvukiiruses. Kannab hästi käbi ja annab looduslikku uuendust. Sordid: 'Hudsonia', 'nana', 'Piccolo'. 3. Euroopa ja hallnulg Euroopa e. valge nulg (Abies álba Mill.). Alba; albus valge, silmas peetud valgeid laike tüvekoorel
annaabi.ee 
