Nõukogude Liidu lagunemise aastail kujunes laiemal üldsusel Lavrenti Beriast mulje kui verisest timukast, kes saatis kõhklemata mahalaskmisele miljoneid inimesi. Sellist imagot hakati looma juba Hrustsovi ajal, kui isikukultust igal võimalikul viisil hukka mõisteti. Siiski tuleb aga tunnustada Beria organisaatorivõimeid: just tema oli Nõukogude Liidu kaitsekontseptsiooni üks põhilisi väljatöötajaid, tema seisis aatomiprojekti algatamise juures ning hiljem juhtis ja kureeris seda. Üksnes tema nimest on saanud sõna ''mõrtsukas'' sünonüüm. ''Beria aeg'', nõnda on hakatud nimetema aega 30lõpust, kui Beria hakkas juhtima NKVD-d. Eluajal Beriat jumaldati, ta oli kultuse objekt, alguk Gruusias ja Taga-Kaukaasias, pärast Moskvasse kolimist 1938aastal aga kogu Nõukogude Liisdus. Taga-Kaukaasias prrti teda kõige ustavamaks Stalini kaukaaslastest pooldajaist. Moskvas sai temast aga üks neid juhte, kelle portreedega käisid töötajad
Y.Shonibare ,,Kuidas kaks pead korraga minema lüüa" 2006 1980-ndate alguse debati peateemaks oli KONSENSUS. Van Gogh, Picasso ja Pollock said märklauaks angoameerika kunstiteaduses. E.Ahling (Rootsi kunstnik) tõlkis Picasso kubismi ,,realismi" keelde 1993- 94. Ida-Euroopas sattus märklauaks Malevits Irwin ,,Kunsti laip" installatsioon 2003-04 Külma sõja lõpp, Berliini müüri lagunemine 9.nov 1989. Nicolas Bourriaud kureeris 2009 Londonis näitust ,,Altermodern", seoses sellega avaldas ta ka postmodernismi lõpu manifesti. 21.saj algul tuleb modernistlik kunst tagasi uuel keermel ja uue nime all (altermodern, 2.0 modernism jm), ent sel puudub üldkehtiv tähendus. Nt: Sheela Gowda ,,Tagatis" 2007 2. Optiline kunstiliin ja kontseptuaalne kunstiliin. Optilist kunstiliini nimetab Bourdieu puhtaks vaatamiseks, puhtaks esteetikaks. Oluline on püüelda eriala autonoomia poole. Lääne maalikunstis on
Perestroika ja NSV Liidu lagunemine 1. Perestroika algus (1985) a) Mihhail Gorbatsov NLKP uus peasekretär: · tuli poliitikasse Hrustsovi sula ajal · pärit Lõuna- Venemaa kolhoosniku perest · lõpetas MRÜ õigusteaduskonna, kus abiellus filosoofiat õppinud Raissaga N. Liidu esileediga · alustas komsomolitööd kodukandis Stavropoli krais · järgnes parteikarjäär NLKP KKs, kus kureeris põllumajandust (II kõrgharidus), hiljem ideoloogiat b) Perestroika sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine: · eesmärgiks N. Liidu kriisist väljatoomine ja tugevdamine · esialgu tähendas majandusarengu kiirendamist · MN esimeheks reformimeelne Nikolai Rõzhkov c) Glasnost avalikustamine ja salastatuse vähendamine ühiskonnas: · eestvedajaks reformimeelne Aleksander Jakovlev, kes oli pikka aega välisdiplomaat
Omavalitsuse otsustusõigus ja tegevusvõimalused olid piiratud. Omavalitsuse Juht oli Hjalmar Mäe (Eesti Vabadussõjalaste Liidu propagandajuht), ta vastutas otseselt kindralkomissar Litzmanni ees. Eesti Omavalitsus loodi ametlikult juba enne Saksa tsiviilvalitsuse rakendumist - 15. septembril 1941. Eesti Omavalitsus koosnes juhist, viiest direktooriumist ja iseseisvatest keskasutustest. Omavalitsuse juhi peamiseks tegevusvaldkonnaks oli üldine juhtimine; kureeris haridusdirektooriumit. Sisedirektor tegeles sisehaldus, kommunaal- ja sotsiaalküsimustega, tervishoiuga ning seaduse kodifikatsiooniga. Majandus- ja rahandusdirektor tegeles majanduse, transpordi, rahanduse, maksude ja eelarvega. Kohtudirektor valitses kohtu- ja karistusasutuste üle. Tehnikdirektor kureeris tehnika-, ehitus-, teede- ja liiklusküsimusi. Majanduspoliitika: omandisuhted, riigimonopolid, põlevkivitööstuse
Arvehärrad - Valvasid linnalaekat, kuhu laekusid kõik maksudest saadud tulud. Maksuhärrad - Aastamaksu kogujad, kes vastutasid linna maksusissetulekute eest. Aktsiisihärrad - Tegelesid aktsiisidega. Linna foogt - Ehk kohtunik, keda abistas kohtupidamisel alamfoogt. Veskihärrad - Valitsesid linna veskeid, tähtsaimad linnamajandusega tegelevad isikud. Mündihärrad - Tegelesid linna müntlaga (hiljem müntmeister). Ehitushärra - Kureeris linna ehitustöid. Koplihärra - Tegeles linna karja- ja heinamaadega, haldas ka lubjaahjusid ja telliselööve. Rae teenistuses oli ka raesekretär, apteeker, suurtükimeister, arst ja väepealik. Raeteenrid (4-6): tõlgid, sadamavaht, raekojavaht. Tasustatud lepingulised töötajad: müürseppmeister, puusepp, kokk, sepp ja pillimehed. Madalaim rae teenistujate kiht: käskjalad, koplivaht, tellisemeister, kelamees, turufoogt (korrapidaja), noorem puusepp, noorem kokk
Raadio ülevõtmist 21. juunil 1940 on tolleaegsed raadiomehed kirjeldanud kui "räuskavate kommunistide" diktaati relvade ähvardusel. Õhtuste päevauudiste ajaks toimetati ETA sõnumeid päevastest sündmustest (miiting Vabaduse väljakul, rongkäik Toompeale ja Kadrioru lossi ning poliitiliste vangide vabastamine). Teade oli koostatud tagasihoidlikus sõnastuses ja vastas tõele, kuid seda ei loetud kunagi ette. Paul Uusmann, kes raadio ülevõtmist kureeris ning sai ka esimeseks kommunistlikuks ringhäälingu direktoriks, käristas selle lihtsalt puruks ja tõmbas taskust uue, valmiskirjutatud sõnumi, mis oli koostatud täis vastuolusid koos paraja sõimuga kodanliku valitsuse aadressil. Ettelugemise raske ülesanne langes Irene Menningile, kes oli tollal populaarne meeldiva häälega teadustaja. Ta täitis oma ülesande pisaratega võideldes ja jäi pärast saadet tükiks ajaks murtuna istuma, nägu peidetud käte vahele
annaabi.ee 
