Kibuvitsamarjad on tohutu C-vitamiini sisaldusega ja on täis antioksüdante, mis aitavad kaasa isegi vähktõve ravis. Olulisteks immuunsüsteemi tugevdajateks Kibuvitsamarjade ravitoime on teada juba keskajast. Vanal ajal segati kibuvitsamarju jahu hulka, kusjuures marjad jahvatati koos seemnetega. Sellega saadi leib, mis pani kõhu korda. Tänapäeval oskame kibuvitsamarjadest ainult teed teha. Ometi võime neid kasutada samuti paljudes toitudes ja teha moosi (eriti kurdlehise kibuvitsa marjadest). Kibuvitsamarju on tülikas puhastada, kuid nende korjamine ja toimetamine on iseenesest juba stressi eemale peletav tegevus. Kindlasti ei tohi sügisel unustada pihlakamarju korjamast. Need marjad annavad jõudu igal moel, kas teena, toidus või moosis. Pihlakamarjades olev C- vitamiin (ka teised) ja mineraalained on väga püsivad, peavad vastu kuumutamisel, kuivatamisel ja sügavkülmutamisel. Sügavkülmast iga päev 5 marja suhu pistes tunned, kuidas
tuuakse sisse). Eesti olulisemad puu- ja köögiviljakultuurid, suurimad aiandustootmisega tegelevad ettevõtted. Eestis on valge peakapsas nii kasvupinna, kogutoodangu kui ka tarbimise ulatuse poolest köögiviljade hulgas esikohal. Punast ja käharat peakapsast kasvatatakse meil siiani suhteliselt vähe. Eestis on rabarber üks enimlevinud püsikköögivili ja vähemalt mõni rabarberipuhmik kasvab peaaegu igas koduaias. Köögiviljana viljeletakse peamiselt kahe liigi: kurdlehise rabarberi ja hariliku rabarberi sorte. Eestis kasvatatakse ja tarbitakse porgandit laialdaselt. Äriotstarbelise viljelemise kõrval on ta esindatud pea igas koduaias. Eestis on söögipeet samuti väga hinnatud köögivili. Porgandi järel on ta meil üks enim tarvitatav juurvili. Teda on lihtne kasvatada ja ta säilib hästi. Eestis on redis laialdaselt viljeletav ja tarbitav köögivili. Vaevalt leidub meil koduaeda, kus ta suuremal või vähemal määral esindatud poleks
Puuviljades ja marjades leidub kergesti omastatavaid suhkruid fruktoosi ja glükoosi. Puuviljade ja marjade toimel viiakse organismist tõhusalt välja jääkaineid (kusihape, kusiaine ja kolesterool). Tee valmistamiseks kasutada keeva vett ning tassi vee kohta võtta kaks teelusikatäit teepuru. Soovituslik tõmbeaeg puuviljateede puhul on kaheksa kuni kümme minutit. Enimkasutatavad koostisained puuviljateedes: kibuvits - enim kasutatakse hariliku kibuvitsa, mets-kibuvitsa ja kurdlehise kibuvitsa marju. Kibuvits on väga vitamiinirikas, selles on C-vitamiin, B1-, B2-, P, PP- ja K-vitamiin ning karotiin. Veel leidub neis parkaineid, raua-, mangaani-, fosfori-, magneesiumi- ja kaltsiumsooli. Kibuvits ravib mitmeid hädasid - on abiks kuse- ja sapiteede põletike korral, külmetushaiguste, kehvveresuse, ateroskleroosi, neuroosi ja unetuse puhul. Kibuvits suurendab hormoonide sünteesi, fermentide aktiivsust ja kudede uuenemist; hibisk - tuntud ka hiina roosina
Puuviljades ja marjades leidub kergesti omastatavaid suhkruid fruktoosi ja glükoosi. Puuviljade ja marjade toimel viiakse organismist tõhusalt välja jääkaineid (kusihape, kusiaine ja kolesterool). Tee valmistamiseks kasutada keeva vett ning tassi vee kohta võtta kaks teelusikatäit teepuru. Soovituslik tõmbeaeg puuviljateede puhul on kaheksa kuni kümme minutit. Enimkasutatavad koostisained puuviljateedes: kibuvits - enim kasutatakse hariliku kibuvitsa, mets-kibuvitsa ja kurdlehise kibuvitsa marju. Kibuvits on väga vitamiinirikas, selles on C-vitamiin, B1-, B2-, P, PP- ja K-vitamiin ning karotiin. Veel leidub neis parkaineid, raua-, mangaani-, fosfori-, magneesiumi- ja kaltsiumsooli. Kibuvits ravib mitmeid hädasid - on abiks kuse- ja sapiteede põletike korral, külmetushaiguste, kehvveresuse, ateroskleroosi, neuroosi ja unetuse puhul. Kibuvits suurendab hormoonide sünteesi, fermentide aktiivsust ja kudede uuenemist; hibisk - tuntud ka hiina roosina
lillekastiroos • Pol – polüantroos e. Väikeste õitega kobarroos • Bod – pinnakatteroos • Min - miniroos • S – kõrge põõsasroos • LCL – suureõieline väänroos, õitseb ka sama aasta võrsetel • Ram(R) – ramblerroos, väikseõieline väänroos, õitseb eelmise aasta võrsetel • Hmult – ohkeõielise roosi madalakasvuline aretis • K – suureõieline hea külmakindlusega kordesi roos • HSpn – näärelehise kibuvitsa aretis • HRg – kurdlehise roosi aretis • (1999) –roosi aretusaasta • (40-80 cm) roosi kõrgus • L*** - tähnide arv tähistab lõhna intensiivsust • Kaubanduslikud roosirühmad – suur segadus!! • Aretusseeriad – meile sobivad Saksa ja Taani firmade tooted • Kordes Söhne – Rigo Rosen: sordid väga õierikkad ja haigustele vastupidav lehestik. Meie tingimustesse parimad sordid – ‘Apricola’, ‘Bad Wörishofen’, ‘Fortuna’, ‘Gärtnerfreude’, ‘Innocencia’,
Sagedasemad külalised puuviljateedes on: Kibuvits (Rosa vosagiaca, R.majalis, R.canina, R.rugosa jne.) - rahvapäraseid nimetusi: kibuspuu, koidukann, okasroos, orjavits, tahtapuu jne.- heal lapsel on ikka palju nimesid ja kibuvits on tõeline varandus. Selle kuni kahemeetrise põõsa looduslik leviala on lai ja tema täpne algupära on teadmata. Kibuvitsaliike on palju, enim kasutatakse hariliku kibuvitsa, mets-kibuvitsa ja kurdlehise kibuvitsa vilju e. marju. Kibuvits on väga vitamiinirikas: C- vitamiini isegi kuni 5500mg%, lisaks veel B1-, B2-, P, PP- ja K-vitamiin ja karotiin. (Seemnetes leidub E-vitamiini.) Veel leidub neis parkaineid, raua-, mangaani-, fosfori-, magneesiumi-,kaltsiumi- jt.ainete sooli. Kibuvits ravib tosinaid hädasid, nii ihu kui hinge. On abiks kuse- ja sapiteede põletike korral, külmetushaiguste, kehvveresuse, ateroskleroosi, neuroosi ja unetuse puhul
annaabi.ee 
