õpilaseks (1818). Aasta pärast leidis minu peremees, et mul kaupmeheametiks põrmugi annet ei olevat (jumal õnnistagu tema äratundmist!) ja soovitas mu isal mõnda teist eluteed minu jaoks valida." Curriculum vitae Ohulepa mõis O. Kangilaski foto 1953 Jakob Fischer Toa-Jaagup toapapa Endine toapoiss, mõisa armuleival Sakstetõrges surmani Vingutas külapidudel viiulit Tohterdas külarahvast (pani kuppu, laskis aadrit) Juhtis noore Kreutzwaldi rahvapärimuse sügavustesse Õpingud Tallinna saksa kreiskoolis 1819-20 Kreiskooli fassaad (paremal) Saada seminariõpetajaks? · Oli 16-aastane · Ainus võimalus haridusteed jätkata · Õpetati ka eesti keelt · Püüdis esmakordselt saksa keelest tõlkida eesti keelde Algkooliõpetajana Tallinnas 1820-23 · Oli 19-aastane · Tegi esimesed saksakeelsed värsikatsetused
" ,,Paljugi mis!" ütles velsker niisuguse tooniga, nagu oleks temast olenenud, kas eit elab või sureb. ,,Noh, kulla mees, pane talle pähe külmi kompresse ja anna neid pulbreid kaks tükki päevas. Aga nüüd hüva päeva, bonzuur." Jakov nägi ta näost, et lugu on paha ega aita siin enam mingid pulbrid; talle oli nüüd selge, et Marfa sureb üsna varsti, kui mitte täna, siis homme. Ta müksas velskrit kergelt küünarpeaga, pilgutas silma ja ütles tasa: ,,Talle võiks kuppu panna, Maksim Nikolaits." ,,Pole mahti, pole mahti, kulla mees. Võta oma eit ja mine jumala nimel. Hüva päeva." ,,Olge nii lahke," palus Jakov. ,,Suvatsege ise teada, et kui temal, ütleme, kõht valutaks või seal sisikonnas midagi, noh, siis pulbrid ja tilgad, aga nüüd istub ju külmetus ta sees" Külmetuse korral on esimene asi- verd lasta, Maksim Nikolaits." Kui velsker kutsus juba järgmise haige ette, ja vastuvõtutuppa astus vanaeit poisikesega. ,,Mine, mine..
tiibade alt välja, tal on lühem iminokk ning pikemad tagajalad. Ema kasutab munetina astelt. Tema elueaks võib olla kuni 5 aastat. · Töömesilane on väljaarenemata suguelunditega emane ning nad moodustavad perest põhiosa. Nende pikkus on 12-15 mm ning kaal 90- 110 mg. Munema hakanud töömesilasi nimetatakse vääremadeks ning nende munadest sünnivad suguvõimetud kääbuslased. Vääremad tekivad kui peres on ema hukkunud ning pole enam ei kuppu ega mune. Sellised peres tavaliselt aga hukkuvad, juhul kui mesinik ei pane sinna uut ema või emakuppu. Töömesilase elu jaguneb kolmeks perioodiks. Esimesel perioodil (koorumisest kuni 10. päevani) töötab ta tarus, puhastades haudme alt tulnud kärjekanne ning soojendades hauet. Neljanda päevani toidavad teda vanemad mesilased, siis hakkab ta ise toituma ja töötama amm-mesilasena andes vakladele oma süljenäärmete eritist
iseenda arst saaks. Lõppu on ta veel kohale toonud ühe vahemängu, mida nüüd näitlejad meelelahutuseks läbi viivad. KOLMAS VAHEMÄNG Burleskne arstiks vastuvõtmise tseremonia värssides, laulu ja tantsuga. Klistiiri tegemine. EESISTUJA Ergo võta mult see kaabu Milleta ei seisus saabu, Aga millega on kõikjal Õigus, viisil, kuigi võikjalt, Teaduslikult, Seaduslikult, Veristada, Käristada, Tümaks teha Konti, keha, Pääd ja nuppu, Lasta kuppu Otse kappa, Vabalt tappa, Teha kõigile klistiiri Üle terve ilmapiiri.
5 –7 Inkubaatoris 5. juuni Sellisesse stardiperesse saab panna 12 0 Koorumine, kl 22.00 12. juuni kuni 3 kupuraami, igaühes kuni 60 17 +4 Paarumisjaama paaruma 16. juuni kuppu, kokku seega 180 emakup- 31 +18 Paarumisjaamast tagasi 30. juuni pu. Need pannakse valmisolevasse Puuristatud emakupud inkubaatoris. stardiperesse vaheldumisi mee- ja Aimar Lauge foto suiraraamidega. Seejärel jäetakse stardipere üheks ööpäevaks kinni
tervise hooldamises: ikka võttis ta tema sauna kaasa, sest Jürka ei olnud ainult meister seljapesemises, vaid mõistis ka teisi ihuliikmeid ,,triivida". Muidu on ikka naised kanged ja osavad triivijad, siin oli Jürka, nagu oleks temal osa naisest. Voitinski teadis seda väga hästi, aga tema oma nõtruses kartis, et Jürka peseb tal viimasegi verenatukese varsti välja, sest Jürka peseb, nagu laseks ta aina kuppu. Härra Maurus ise oli tugevam ja vastupanevam, tema seda ei kartnud, ja nõnda käis ta ühes Jürkaga, kuna Indrek hakkas käima Voitinskiga. See härra Mauruse ,,triivimine" tegigi vist Jürka nii suureliseks ja julgeks, et ta sai toime sellega, mida temast keegi ei oletanud. Võimalik ka, et ta oli juba ammugi suurust ja julgust täis, ,,triivimine" pani ainult kuhja peale, nii et hakkas üle ajama. Tingimata pidi tal juba enne olema suurust ja