Meeldejäänud suvetuttav Suvel kohtusin paljude sõpradega ja tuttavatega. Mul õnnestus sõlmida ka mõned uued sõprussidemed, üks nendest jääb mulle eluks ajaks meelde. Ta oli kõigest kolme aastane, aga suutis mulle suurt peavalu valmistada. Ma sõitsin isa, ema ja õega mööda käänulisi teid, vaiksed tuuleiilid paitasid teeäärsetel põldudel kasvavaid viljapäid. Ilm oli päikesepaisteline ja soe. Sellest tõotas tulla tore perepuhkus Lõuna- Eesti kuppelmaastikul. Me jõudsime Haavametsa, kuhu oli plaanis minna, alles hilja õhtul, sest selle sihtkoha olime valinud esimest korda. Teekonna võtsime ette selleks, et sugulasi külastada, nimelt olid nad sinna hiljuti suvila ostnud. Kohale jõudes tekkis natuke kõhe tunne, sest talukoht asus metsa sees ja oli päris pime. Majani viis umbes kahesaja meetrine mändide allee. See oli vana talu ja kuna ma ise ka maakohas elan, tekkis seal kodune tunne
pakkuvatesse kohtadesse (mäed / künkad, jõekäärud jm). Kui loodus pakkus vähe kaitset tuli linnuse kaitseks ehitada kunstlik vall. Linnused olid peaasjalikult rajatud puidust kaitseehitistega. Üksikute linnuste juures Põ- ja Lä-Eestis on kasutatud ka paeplaatidest ilma sideaineta laotud kuivmüüre. Oma välisilmelt jagunevad Eesti linnused nelja rühma: Igast küljest looduslikult kaitstud mägilinnused, mida võib leida valdavalt Lõ-Eesti kuppelmaastikul. Neemiklinnused pikema mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mille looduslikku kaitset kõige vähem pakkuvamale küljele rajati kunstlik vall. Kalevipoja sängi tüüpi linnused, mida rajati voortele. Kunstlikud vallid ja kraavid rajati sellistel linnustel vaid voorte madalamatele otstele, mistõttu linnuseasemed näevad eemalt välja nagu kõrgete otstega “sängid”. Ringvall-linnused (e maalinnad), mis olid rajatud kogu ulatuses kunstliku valliga ümber linnuseõue
______________________________ 11. Külade tüübid. Eestlased elasid taludes, mis moodustasid küla. Külasid oli 3 liiki: 1) sumbküla see on küla, kus talud paiknesid keset põlde ja karjamaid tihedasti koos. NÄITEKS. Saaremaa, mõnes kohas Põhja-Eestis, Läänemaal. 2) ridaküla talud paiknesid üksteise kõrval. NÄITEKS. Ida-Eesti voortel. 3) hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel, igaüks nö. omal künkal. NÄITEKS. Lõuna-Eesti kuppelmaastikul. 12. Muinaseesti haldusjaotus. Tunda kaarti. __________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________________
Põhjavesi kõrgel, sageli esineb pikaajaline üleujutus. Üleminekuaste madalsoolt rabale, seoses turbalasundi kasvamisega ning taimede toitumistingimuste üldise halvenemisega. Levinud kogu Eestis rabade servaaladel või madalsoode kõrgemas keskosas. 4.2. Päris-siirdesoorohumaa kkt.- sügava turbalasundiga (2-3 meetrit) ülekaalus turba- sambla turvas. Tüüpiline jõhvika kasvuala. 5. Nõlvarohumaade klass- levinud Lõuna-Eesti kuppelmaastikul, kus kallak on üle 5o. 5.1. Erodeeritud rohumaa kkt.- nõlvade ülemistel, kuivematel osadel. Võivad olla primaarsed või sekundaarsed. Suhteliselt liigivaesed kooslused, kus domineerivad kõrrelised. 5.2. Deluviaalse rohumaa kkt.- primaarsed või endistel kultuurmaadel. Paras- või liigniisked, lopsakate liikidega. 5.3. Allikalise nõlvarohumaa kkt.- väikestel aladel, liigirikkad (kaltsifiilsete liikidega). 6
· olmedegradatsioon · masindegradatsioon · ebaõigetest agrotehnoloogiatest tulenev degradatsioon (ebapiisav väetamine, mille tulemusena muld vaesub toiteelementidest; pestitsiidide vale kasutamine jne) · looduslik degradatsioon Erinevad muldade degradatsiooni protsessid: 1. Füüsikaline degradatsioon a) Erosioon on pindmise mullamaterjali ärakanne vee, tuule või muude jõudude tõttu. Eesti muldi ohustab eelkõige vee-erosioon Kagu-Eesti kuppelmaastikul muldade ülesharimisel. Muldade erosiooni vältimiseks tuleb eelkõige valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringne (rohumaad). Metsaaladel tuleb vältida lageraiet. Mittesäästev põllumajanduspraktika koos kahjulike looduslike ja muude teguritega suurendavad pinnasekadu erosiooni tõttu, mõned neist kahjulikest mõjudest võivad olla pöördumatud. Ligikaudu 17 % Euroopa pindalast on teatud määral kahjustatud
Moreenseid setteid alla 5 meetri palju lääne-eestis, põhja-eestis. 5-10 meetrit enamus osa Eestist, 10-30 ja 30-40 Lõuna-Eesti kuppelmaastikel. Eesti muldade lähtekivimid: Põhj-Eestis valkjashall rähkmoreen, ka Saaremaal ja Hiiumaal; Kesk-Eestis natuke vähem karbonaatne moreen, valkjaspruun ehk kollakashall rähkmoreen; lõunas karbonaadivaesed moreenid, mis on ka klindist mere poole jääval alal; kagu-Eesti kuppelmaastikul on erineva koostisega lähtekivimid, otsmoreenid võivad olla karbonaadirohked. Lääne-Eesti madalikul katavad rähkmoreeni viirsavid. Klassikaline kahekihiline mulla lähtekivim- maapinnas ülemine 40-80 cm on kerge lõimisega (saviliiv), allpool on moreen (kas keskmine või raske liivsavi, mis on praktiliselt vettpidav materjal, levinud lõuna ja kagu-eesti aladel. Eesti on jaotatud kaheksaks valdkonnaks: I)Põhja-Eestivaldkond. See jaguneb neljaks
olmedegradatsioon · masindegradatsioon · ebaõigetest agrotehnoloogiatest tulenev degradatsioon (ebapiisav väetamine, mille tulemusena muld vaesub toiteelementidest; pestitsiidide vale kasutamine jne) · looduslik degradatsioon Erinevad muldade degradatsiooni protsessid: 1. Füüsikaline degradatsioon a) Erosioon on pindmise mullamaterjali ärakanne vee, tuule või muude jõudude tõttu. Eesti muldi ohustab eelkõige vee-erosioon Kagu-Eesti kuppelmaastikul muldade ülesharimisel. Muldade erosiooni vältimiseks tuleb eelkõige valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringne (rohumaad). Metsaaladel tuleb vältida lageraiet. Mittesäästev põllumajanduspraktika koos kahjulike looduslike ja muude teguritega suurendavad pinnasekadu erosiooni tõttu, mõned neist kahjulikest mõjudest võivad olla pöördumatud. Ligikaudu 17 % Euroopa pindalast on teatud määral kahjustatud
annaabi.ee 
