Eduard Vilde ,,Pisuhänd" TEGELASED: Ludvig Sander- Luuser, kes mingisuguse kavaluse abil on suutnud end üsna kõrgele upitada. Sander elab oma naise ning tema isa kulul, pidades end inseneriks, luuletajaks ja kunstnikuhingega inimeseks. Libekeelne, kes armastab luisata. Ta põrub - tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis ei lähe läbi. Vestman Tark mees, kes on elukogenud ja haritud. Põhirõhk on pööratud tema äritegevusele, ta liigub ainult paremate tehingute suunas. Ta ise armastab enda kohta öelda, et ta on ,,Vestman Vestmani uulitsast". Vestmani riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, näitamaks oma taset ning staatust.
Lood on pärit enne sõda siis kui kõik oli veel ilus. 4. / 5. Seal majakesed elavad koos väga erinevate elude, ametite ja mäelestustega mehed. Evin- noor mees, kes vigastas jalga sõjas, palju räägib ta sõjast. Jaak Radamees endine taluomanik, unistab uuesti kord oma talu juurde saada. Käib tihti põlluveerel istumas ja põlde imetlemas. Jaak Randaer auastmelt major, käsutab mehi ja mehed heameelega alluvad talle. Rein Malvet kunstnikuhingega mees kes algul maalis aga siis leidis, et on õppinud looma ainult unistusi ja ta ei suutnud enam millesti unistada. Andres Kasteurb olnud I ja II tüürimees ja sõitnud suurtel laevadel. Enn Jaanipoeg endine pillimees. Jüri rander mees kes teeninud kunagi ratsarügemendis. Siis ühel päeval kui oli suur tuisk ja see nad majakesse vangistas, oli neil kõigil nii suur kodumaa igatsus janad leidsid, et hakkame elama kujutlusis, mõõdunud päevade
,,Pisuhänd" 1. Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses. Kõige drastilisemalt on määratletud Ludvig Sanderi isiksus luuser, kes on mingisuguse kavaluse abil end üsna kõrgele suutnud upitada, elab oma naise ning tema isa kulul, nimetades end ise inseneriks ning teisalt ka luuletajaks, kunstnikuhingega inimeseks. Vaatamata oma plaanidele põrub Sander konkreetselt läbi tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis põrub samuti läbi. Kõige eitavam suhtumine kuulubki autori poolt temale. Vestman on tark mees, elukogenud ja haritud. Põhirõhk on pööratud äritegevusele ning ta liigub paremate tehingute suunas. On suutnud elus läbi lüüa nagu ta ise öelda armastab, on ta ,,Vestman Vestmani uulitsast"
Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses. Kõige drastilisemalt on määratletud Ludvig Sanderi isiksus luuser, kes on mingisuguse kavaluse abil end üsna kõrgele suutnud upitada, elab oma naise ning tema isa kulul, nimetades end ise inseneriks ning teisalt ka luuletajaks, kunstnikuhingega inimeseks. Vaatamata oma plaanidele põrub Sander konkreetselt läbi tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis põrub samuti läbi. Kõige eitavam suhtumine kuulubki autori poolt temale. Vestman on tark mees, elukogenud ja haritud. Põhirõhk on pööratud äritegevusele ning ta liigub paremate tehingute suunas. On suutnud elus läbi lüüa nagu ta ise öelda armastab, on ta ,,Vestman Vestmani uulitsast"
Suvekodu on pilgeni täis külalisi, kellest igaühel on võõrustajatest ja maailmast oma arvamus. Neid kõiki me kuulemenäeme. Ema tegelaskuju kannab väga ilmekalt endas soojust ja turvalisust, perekonna tugisammast, vaikset magusigatsevat valu, püüdu näha selle toimeka naise sisse, leida temast üles see väike omaette oldud hetk, mis teeb inimesest, kellena ta paistab, inimese, kes ta tegelikult on. Kunstnikuhingega Lily Briscoe tabab selle väikese hetke ja näeb aastakümneid vaeva, et see lõuendil elama saada. Romaani teine osa ,,Aeg möödub" annab kiire ülevaate esimese ja kolmanda osa vahele jäänud kümnest aastast, inimestest ja sündmustest. Maja elab tasakesi, meri elab tasakesi, kevad, suvi ja sügis saavad läbi, sõda tuleb ja saab läbi, majapidajanna mõtiskleb möödunu üle. Rahu. Kolmas osa, ,,Tuletorn", äratab maja ellu ja toob inimesed tagasi
See on hoopis see miski, mida Humbert eelpuberteediealistes tüdrukutes täheldab, ja mitte kõigis. Ta nimetab neid ,,väljavalituid" nümfettideks. Nümfettidest õhkub see kummaline miski, mis on noore tüdruku veider teadlikkus oma seksuaalsusest. Humbert veel ütleb, et tavaline meesterahvas ei tunneks karja kooliplikade seast eales ära nümfetti ning siin kohal tuleb välja esimene hetk, kus ta muutub lugejale sümpaatseks. Ta usub, et nümfeti äratundmiseks peab olema erilise kunstnikuhingega, melanhoolne ja vaevatud. Vaid sellised peenetundelised härrased on võimelised tajuma nümfettide erinevaid jooni ning võlusid. Kõik kirjeldused nendest noortest tüdrukutest on kaunid kuni selle hetkeni, kui meenub tõsiasi, et neid pilte manab silme ette keskealine meesterahvas. Sellest tulenevadki need meeleheitlikud vastuolud ja segadused ning jällegi peab kiitma Nabokovi kirjeldamisoskust või hoopis Humberti manipuleerimisoskust. Manipuleerimine on selles teoses väga tähtsal kohal
,,Pisuhänd" 1. Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses. Kõige drastilisemalt on määratletud Ludvig Sanderi isiksus luuser, kes on mingisuguse kavaluse abil end üsna kõrgele suutnud upitada, elab oma naise ning tema isa kulul, nimetades end ise inseneriks ning teisalt ka luuletajaks, kunstnikuhingega inimeseks. Vaatamata oma plaanidele põrub Sander konkreetselt läbi tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis põrub samuti läbi. Kõige eitavam suhtumine kuulubki autori poolt temale. Vestman on tark mees, elukogenud ja haritud. Põhirõhk on pööratud äritegevusele ning ta liigub paremate tehingute suunas. On suutnud elus läbi lüüa nagu ta ise öelda armastab, on ta ,,Vestman Vestmani uulitsast"
Pealkirjal on kaks tähendust: Pisuhänd kujutas kratti (võõraste sulgedega ehtima) ja Piibeleht kirjutas teoses selle nimelise romaani. Teose põhiprobleemid olid teiste arvelt rikkaks saamine; kultuuri ostetavus ja müüdavus. Vestmann- ärimees, aus, kaval, ei talu rumalust, hooliv, elukogenud, haritud (Vestmann Vestmanni uulitsas) Ludvig Sander luuser, silmakirjalik, arg, rumal, kõige drastilisemalt määratletud isiksus teoses, peab ennast inseneriks ning luuletajaks ja kunstnikuhingega isiksuseks Tiit Piibeleht kaval, tark, kentsakas, kõige jaatavam tegelane teoses Mathilde kuulsuse nimeks valmis kõike tegema, võimukas, kohtleb oma õde halvasti Laura - väärikas, tark, ,,päikesenaine" (positiivsed naised Vilde teostes), Mathilde õde Tegevus toimub kodumaal. Kultuuri ostetavus ja müüdavus + võõraste sulgedega ehtimine. Kogu tegevus toimub Vana Vestmanni kodus, mis on eepilise teatri tunnus (tegevus ühes paigas). Matilde oli
annaabi.ee 
