Renessanss muusikas KT (10 klass) 1) Millal oli renessanss muusikas? 14.saj-17.saj 2) Milline oluline maailmavaateline muutus kaasneb renessanssiga? Miks? Oluliseks sai isikuvabadus ning inimest hinnati rohkem isikuomaduste põhjal. 3) Milline oluline muutus toimub muusika ja autori suhtes? Hakati seostama teost ja autori. 4) Milline muusika saab renessanssiajastul kunstmuusikas eriti populaarseks? Instrumentaalmuusika 5) Kuidas saab esitada renessanssiaegset mitmehäälset ilmalikku muusikat? Kõiki hääli võib laulda Kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel Hääli võib vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel Kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides 6) Mis oli renessanssiajastul muusikas ideaaliks? Humanistlik mõtlemine 7) Nimeta renessanssiajastu heliloojate kuulsaim koolkond! Madalmaade koolkond
Millal oli renessanss muusikas? 15.-16. sajand Milline oluline maailmavaateline muutus kaasneb renessansiga? Miks Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg, sest sündis ideaal vabast haritud inimesest ning nn humanistlik mõtlemine, st väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. Milline oluline muutus toimub muusika ja autori suhetes? Tugevnes muusika seos tekstiga. Õpiti väljendama samu hingeseisundeid. Milline muusika saab renessanssiajastul kunstmuusikas eriti populaarseks? Mitmehäälne ilmalik laul Kuidas saab esitada renesanssiaegset mitmehäälset ilmalikku muusikat? -Kõiki hääli võib laulda -Kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel -Hääli võib vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel -Kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides Mis oli renessansiajastul muusikas ideaaliks? Kõlaideaal, mille aluseks said tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad.
Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. 17.sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli ja soolopillina. 16.sajandil polnud viiul veel oma viooladest liigikaaslaste kõrval kunstmuusikas kuigi oluline pill. Seltskonnas ja kirikumuusikas hakkati pilli mängima alles sajandi viimasel veerandil. Üks esimesi heliloojaid , kes avas viiuli võimalused ,oli Claudio Monteverdi . Sajandi keskel oli viiulist saanud kemmeransamblite ja orkestri peamine meloodiapill. Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus
peamiselt Madalmaadega. 1. muusikas kujuneb uus kõlaideaal. Areneb kompositsioonitehnika. 2. muusika on enam seotud tekstiga. Sõnad inspireerivad muusikalisi kujundeid, rütmipilt lihtsustub oluliselt, on tasakaalustatud. 3. ideaaliks saab lihtne. väljendusrikas, laulev meloodia 1 ARS NOVA "Uus kunst " 1320-1380 , mille esindajad vastandasid oma loomingut vanale. Toimus oluline muutus kunstmuusikas. Liikumine tekis Prantsusmaal. Alusepanijaks loetakse Philippe de Vitry ( luuletaja, filosoof, diplomaat, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik). Oluliseima teose "Ars Nova" järgi hakati nimetama ka kirjeldatavat ajastut. 1. kirikumuusikas hakati komponeerima terviklikke missa ordinaariumi osi ( Kyrie, Gloria, Credo, sanctus, Agnus Dei) 2. motett muutus kiriklikust teosest kõige esinduslikumaks ja keerukamaks zanriks.
(Landigani) oli hinnatuim muusik, helilooja, luuletaja, muusikateoreetik Itaalias. Kõrgrenessanss 15-16 sajand. Madalmaade koolkond-kogu piirkond, kus räägitakse flaami (hollandi) keelt. 15. saj. ühendas seda piirkonda Burgundia hertsogiriik. Muusikas mõistame renessansistiili all eelkõige Madalmaade 15-16 sajandi vokaalpolüfooniat. Madalmaade muusikakunst pudenes 15.saj. lõpul mööda Euroopat laiali. Eelkõige elas see edasi Prantsusmaal. 14.saj. domineeris kunstmuusikas ilmalik laul ja pühendusmotett. 15. saj. tõusis taas esiplaanile kirikumuusika (missa) ja tähtsal kohal olid ka polüfoonilised hümnid. Kõige esinduslikumaks zanriks 15. ja 16. muusikas sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Missade aluseks võeti ilmalikud viisid. Missa kõrval on eriti 16. saj. oluline nn. paroodiamissa, mille aluseks on terve polüfooniline teos. Selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik alul
sillutas teed renessansiajastule muusikas. 14ndal sajandil hakati valdavalt seostama teost ja autorit enne seda oli kunstilooming anonüümne. Ars nova ajajärgu üheks alusepanijaks oli Philippe de Vitry , kelle muusikateoreetiline traktaat ,,Ars nova" andis ajastule nime ja kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. Ars nova kõige esinduslikumad heliteosed olid 3- ja 4-häälsed motetid. Motette loodi sageli poliitiliselt oluliste sündmuste puhul. Kunstmuusikas oli 14.sajandil suurimaks muutuseks mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõusmine kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. Muusika püüdis korraga kõlavate häälte tasakaalustatud ja harmoonilise ühtuse poole. Üksteist jäljendades hakkasid erinevad hääled kasutama sarnaseid meloodiakujuneid ja tekkis imitatsiooniline polüfoonia. 6. Renessansi muusikazanrid.
..........................................15 3. MUSTLASMUUSIKA LIIGID................................................................................................ 17 3.1. Mustlaspunk ................................................................................................................................ 17 3.2. Mustlasdzäss................................................................................................................................. 19 4. MUSTLASMUUSIKA MÕJUD KUNSTMUUSIKAS............................................................22 4.1. Franz Liszt (1811-1886)................................................................................................................ 22 4.2. Johannes Brahms (1833-1897)..................................................................................................... 23 4.3. Béla Bartók (1881-1945)............................................................................................................... 24
Kuna nende kavades oli tähtis koht ka neegritelt laenatud viiside ja muusikalise 23 Euroopa-turnee spirituaale laulev Fisk Jubilee Singers, 26 võib tõeliseks läbimurdeks pidada siiski John Philip Sousa 27 juhatatud puhkpilliorkestri esinemisi Pariisi maailmanäitusel 1900. aastal. Nende esituses kuulis Vana Maailm esimest korda tõelist rägtaimi ja uusi ameerika moetantse. Selle uue muusika mõju kajastus isegi Euroopa kunstmuusikas. Nimetagem siinkohal vaid mõned tuntumad teosed: Claude Debussy “Golliwog’s cakewalk”, Igor Stravinski “Rägtaim üheteistkümnele pillile” (Ragtime for 11 instruments) ja “Piano Rag Music” 28 , Maurice Raveli “Laps ja nõidus” (L´Enfant et les sortiléges), Darius Milhaud’ “Maailma loomine” (La Création du monde), Paul Hindemithi “Süit “1922””, Ernst KĜeneki “Jonny hakkab mängima” (Jonny spielt auf) 29 . Muidugi pole rägtaim veel džäss, kuid ta on
annaabi.ee 
