10d Bernt Notke maal "Surmatants" on umbes 30 meetri pikkune, millest 7,5 meetrit on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Notke maalis Niguliste kiriku "Surmatantsu" 15. sajandil Saksamaal Lübecki Maria kirikule tehtud samateemalise maali järgi, aga kuna viimane hävis sõjatules, siis on Tallinna maali väärtus muutunud eriti suureks. Notke "Surmatants" on Eesti üks väärtuslikemaid kunstivarasid, mille väärtus on hinnatud 564 miljonile kroonile, nii et on isegi avaldatud arvamust, et kui Eesti riik peaks minema pankrotti, siis võiks maali müümine lahendada rahamured (Kirik nõuab riigilt 'Surmatantsu' tagasi, "Äripäev", 19.09.2007). Miks siis Notke "Surmatantsu" nii tähtsaks peetakse? "Sumatants" oli keskaja kunstis keskne teema. See väljendab mõtet, et kõik inimesed on surma ees võrdsed. Tegelikult kujutas Notke maal kõiki keskaegseid seisusi, aga säilinud
Üks tähtsamaid teoseid Niguliste kirikus on ,,Surmatants". Maal on umbes 30 meetri pikkune millest 7,5 meetrit on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Notke maalis Niguliste kiriku Surmatantsu 15. sajandil Saksamaal Lübecki Maria kirikule tehtud samateemalise maali järgi, aga kuna viimane hävis sõjatules siis on Tallinna maali väärtus muutunud eriti suureks. Notke Surmatants on Eesti üks väärtuslikemaid kunstivarasid mille väärtus on hinnatud 36 miljonile eurole, nii et on isegi avaldatud arvamust, et kui Eesti riik peaks minema pankrotti siis võiks maali müümine lahendada rahamured. Maal koosneb paljudest erinevates piltidest. Esimesel osal on jutustaja, sellest on arusaadav, et maal jutustab lugu. Surmana on pildil kujutatud musta luukere. Maal üritab öelda, et pole vahet mis seisusest sa oled, kui rikas, oled sa mees või naine. Surm (või katk) ei küsi seda sinult. Surma ees oleme me
peamiselt germaani päritolu rahvaid. Roomlased nimetasid neid barbariteks, s.t. võõrasteks. Meie ajal tähendab sõna barbar üldse metsikut, kultuuritut inimest, ning just sellised olid Rooma aladele tunginud võõrad rahvad. Veelgi hullemat varianti tähistab sõna vandaal - barbarite hõimu nime järgi, kes aastal 410 Rooma linna vallutasid ja selle lihtsalt mõttetult maha lõhkusid. Andnud surmahoobi Lääne- Rooma riiklikule korraldusele, asusid nad röövima ja hävitama sealseid kunstivarasid. Samal ajal aga võtsid nad roomlastelt üle ristiusu - see aitas nende ülikutel paremini lihtrahvast kuulekusele sundida. Ja ristiusk oligi õieti see, mis päästis antiikkunsti täielikust hävingust. Kotka kujutisega sõlg Krutsifiks Iirimaalt Kiriku uksepiita kaunistav paelornament
Sellepärast tekkiski kirikusse aja jooksul terve hulk niisuguseid vaatamisväärsuis üks uhkem ja ilusam kui teine. Aga kuigi Niguliste jäi reformatsiooni ajal tänu oma eestseisja nupukusele puutumata, ei ole kõik enam säilinud. Asi on nimelt nii, et Teises maailmasõjas süttis kirik pommirünnaku tagajärjel põlema. 1944 aastal, 9. märtsi öösel pommitasid Vene lennukid Tallinna. Surma said sajad inimesed, hävisid paljud majad ja ka Niguliste kiriku kunstivarasid, mida ei oldud jõutud ära peita. Pärast sõda Niguliste kirik taastati, aga 1982. aastal puhkes äsja restaureeritud kirikus tulekahju. Õnneks jõuti Niguliste tähtsaimad kunstiteosed enne sõja puhkemist varjule viia. Tänu sellele on alles jäänud ka Niguliste kiriku endine peaaltar. Altarid jumalateenistuse pidamiseks. Enamik altareid koosneb altarilauast ja pealisehitusest altarimaalist ja kujudest.
2) Julgeoleku põhimõte- Prantusmaa ümber loodi väikeriikide vöönd, mis pidi võimaliku tulevuse Prantsusmaa rünnaku vastu võtma. Moodustati Madalmaade kuningriik, kus elasid hollandlased ja belglased, mis oli selline vägivaldne moodustis. 3) Suurriikide vahel jaotati maad võrdselt. Oluline oli nende maa-alade väärtus. Venemaa, Preisimaa, Austria jagasid Poola omavahel ära. Võeti vastu ka otsus, et Prantsusmaa ei pea kokkuriisutud kunstivarasid tagastama. Prantsusmaa kätte oli sattunud terve rida kunstiväärtusi Egiptuse ja Itaalia sõjakäikudelt. Orjakaubandus kuulutati vastuolevaks tsiviilõigustega. Neegerorjade vedu Aafrikast Ameerikasse ei saanud enam eksisteerida. Et neid tagada, loodi 2 liitu: 1) Püha Liit algselt olid seal Venemaa, Preisimaa, Austria. See kaitses olemasolevat ühiskonda ja oli kõiksuguste revolutsioonide vastu. Kui 1830-ndatel Itaalias ja
Sellel kirikul on eripära. Kuppel on lõigatud nagu pooleks ja sinna nihutatud veel üks kuppel. See on kõrgem ja võimsam kui teised kuplid. Kokku andis natukene kõrgema kupli. Pooled liikusid natukene laiali. Pikku pidi on 77 m pikk, kupli diameeter on 31,5- 32 m. kupli alla jäävad aknad ja seega jääb mulje nagu see hõljuks. Keiser Leo III ajal hakati keelama ikoone. Tüli kestis üle 100 aasta ja lõppes ikoonikummardajate võiduga. Selles tülis hävitati palju kunstivarasid. MAALIKUNST Bütsantsi kunstnikud viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad ongi Bütsantsi omad, sest nad kasutasid peale marmori ja veel sulataud klaasisegu, smalti. Peale selle kasutati figuuride ümber kuldset fooni. Ja see tõi värvid eriti pidulikuks. Figuurid on ranges poosis ja kujutatud pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse. Reeglid muutusid rangemaks 10. saj, kui kinnitati kindel kord kiriku kaunistamisel
sks printsi soov rajada oma palee Ateena akropolile tähendanuks vanade templite lammutamist. Schinkel on tegutsenud ka maalikunstniku (läheneb romantismile) ja kunstiteoreetikuna. Tuntuim Müncheni arhitekt oli Leo von Klenze. Äärmuslik klassitsist. Rajas Münchenisse mitme kuulsa Kreeka ehitise koopiaid (näiteks propüleed). Tuntuim ehitis on Ateena akropolil asuv Glyptotheek, kus hoiti Ateena kunstivarasid. Praegune antiikmuuseum on ilma akendeta, akende asemel on nisid kujudega. Tuntud on ka Saksa Rahva Kuulsuse Tempel ehk Walhalla, Doonau jõe kaldal Regensburgi linna lähedal asuv Ateena Parthenoni koopia. 13 17. Romantism ~18. saj. lõpp ja 19. saj. I pool, kõrgaeg 1824-1840
Roomlased nimetasid neid barbariteks, s.t. võõrasteks. Meie ajal tähendab sõna barbar üldse metsikut, kultuuritut inimest, ning just sellised olid Rooma aladele tunginud võõrad rahvad. Veelgi hullemat varianti tähistab sõna vandaal - barbarite hõimu nime järgi, kes aastal 410 Rooma linna vallutasid ja selle lihtsalt mõttetult maha lõhkusid. Andnud surmahoobi Lääne- Rooma riiklikule korraldusele, asusid nad röövima ja hävitama sealseid kunstivarasid. Samal ajal aga võtsid nad roomlastelt üle ristiusu - see aitas nende ülikutel paremini lihtrahvast kuulekusele sundida. Ja ristiusk oligi õieti see, mis päästis antiikkunsti täielikust hävingust. Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks - olid esiplaanil hoopis teised kunstialad kui praegu. Kõige arenenum oli kunstkäsitöö. Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust
peamiselt germaani päritolu rahvaid. Roomlased nimetasid neid barbariteks, s.t. võõrasteks. Meie ajal tähendab sõna barbar üldse metsikut, kultuuritut inimest, ning just sellised olid Rooma aladele tunginud võõrad rahvad. Veelgi hullemat varianti tähistab sõna vandaal - barbarite hõimu nime järgi, kes aastal 410 Rooma linna vallutasid ja selle lihtsalt mõttetult maha lõhkusid. Andnud surmahoobi Lääne- Rooma riiklikule korraldusele, asusid nad röövima ja hävitama sealseid kunstivarasid. Samal ajal aga võtsid nad roomlastelt üle ristiusu - see aitas nende ülikutel paremini lihtrahvast kuulekusele sundida. Ja ristiusk oligi õieti see, mis päästis antiikkunsti täielikust hävingust. Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks - olid esiplaanil hoopis teised kunstialad kui praegu. Kõige arenenum oli kunstkäsitöö. Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust
Rooma riigi lõpuaegadel valla pääsenud nn. Suur Rahvasterändamine. Endise Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalamal arengutasemel olevaid, peamiselt germaani päritolu rahvaid. Roomlased nimetasid neid barbariteks, s.t. võõrasteks. Meie ajal tähendab sõna barbar metsikut, kultuuritut inimest, ning just sellised olid Rooma aladele tunginud võõrad rahvad. Andnud surmahoobi Lääne- Rooma riiklikule korraldusele, asusid nad röövima ja hävitama sealseid kunstivarasid. Samal ajal aga võtsid nad roomlastelt üle ristiusu- see aitas nende ülikutel paremini lihtrahvast kuulekusele sundida. Ja ristiusk oligi õieti see, mis päästis antiikkunsti täielikust hävingust. Varasel keskajal - mida kunstiajaloos Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi nimetatakse Merovingide ajastuks - olid esiplaanil hoopis teised kunstialad kui praegu. Kõige arenenum oli kunstkäsitöö. Barbarid tõid endaga kaasa oma rahvakunsti ja omad arusaamad ilust
annaabi.ee 
