ühiskondlik-poliitiline väärtus rõhutas Kreutzwaldi, meie eepose, üldse rahvusluse tähtsust. · Ema portree (1863) · Isa portree (1863) mõlemad lihtsad, siirad, ei ilutse parimaid talupojaportreid eesti kunstis · Kunstniku sünnikoht (1868) · Ketraja (ehk Katkenud lõng) 4) Itaalia-ainelised tööd: Köler veetis neli aastat (1858-1862) klassitsismi järgivate kunstnike lemmikpaigas Itaalias. See oli talle õnnelik ja loominguliselt viljakas aeg. Itaalias kujunesid Köleri kunstivaated ja ühiskondlik-poliitilised seisukohad (rahvuslus!). Seal kujunesid Köleri lemmikzanriteks portree ja maastik. Kunstnik veetis aega Roomas, kuid ka reisis mööda Itaaliat (muljet avaldasid eriti Napoli ja Capri saar). Näide: · Itaallanna lastega ojal kaunis ja väärikas modell, kaunis maastik, ilusad värvikooskölad 5) Krimmi-ainelised tööd: 1870. aastate algul läks Köler esimest korda Krimmi külla tuttavale, sealne
III. Natasa on vee all näkineidude kuninganna, sünnib tütar. IV. Maa peal. Vürst igatseb Natasat ja käib vee ääres nukrutsemas. Ronk hiilib ligi ja lükkab Dneprisse. Vürst upub. D. lõi uue ooperitüübi sotsiaalse mõttega psühholoogiline teadus Modest Mussorgski (1839-1881). Vene aadlik. Omas mõisa, kinkis vennale, kui see vabastab talupojad pärisorjusest. Tulihingeline demokraat, suurim uuendaja "Võimsas rühmas", võttis vaimustusega omaks revolutsioonilised ideed. Reaalsed kunstivaated. Tahtis, et rahvas räägiks ühiskondliku protsessi teenistusega. Teda huvitas vene talupoja saatus. 1861 oli talurahva reform. Tsaar andis inimesed pärisorjusest vabaks. Realistlikud kunstnikud: Repin, Surikov, Siskin. Taheti kuulutada elu ilma kassikullata. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Laulud
· Noor-Eesti IV albumis rõhutab Aavik vajadust puhastada eesti keel saksa mõjudest · Alates Noor-Eestist võib rääkida asjatundlikust kirjanduskriitikast. Siuru rühmitus · Jätkas Noor-Eesti uusromantilist stiili, järgiti ka estetismi põhimõtteid, taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust, individualism- enesekesksus ja subjektiivsus väljendus kõige tugevamini. · Nad ei avaldanud programmilisi artikleid, kuid nende kunstivaated tulid kirjandusliku loomingu kaudu hästi esile. · Nad rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest, mitte väljastpoolt saadud missinooni või kaalutluse tulemusena. · Looming väljendab ennekõike isiklikke tundeis ja elamusi.( pöörduti oma loomingus maiste ihade ja rõõmude poole) · Poeedi tundemaailm puutub kokku paljude nn lihtinimeste tunnetega. · Siurulaste impressionistlik luule annab tundeid ja elamusi edasi sisemises liikumises,
Pärast sõjaväest lahkumist töötas ametnikuna. Ta oli Tulihingeline demokraat, suurim uuendaja Võimsas rühmas", võttis vaimustusega omaks revolutsioonilised ideed. Mussorgski helikeel oli oma ajastu kohta julge ja uudne eiras rangeid harmoonia reegleid. Paljude teoste ainestik pärineb ajaloost, keskne on õigusteta talupoja saatus. Tema enimtuntumad teosed on ooper ,,Boriss Godunov"(1869) ja klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt"(1874). Mussorgskil olid realistlikud kunstivaated. Teda huvitas vene talupoja saatus. 1861 oli talurahvareform. Tsaar andis inimesed pärisorjusest vabaks. Mussorgski sõbrad olid realistlikud kunstnikud: Repin, Surikov, Siskin. Nad tahtsd kuulutada elu ilma kassikullata. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: "Vaeslaps", "Hällilaul Jerjomuskale",
Raua hingi, see kõik lõi soodsa pinnase omavaheliseks koostööks ja teineteise mõistmiseks. Alles gümnaasiumipingist tõusnud noormehed leidsid endast paarkümmend aastat vanemates kunstnikes sobilikud koostööpartnerid. Tihedama kontakti otsimise ajendiks oli nooreestlastel oma trükise väljaandmise idee, kus lisaks luulele ja kirjandusele taheti tutvustada ka kujutavat kunsti. Kunstnikud olid isiksustena märksa väljakujunenumad ning nende kunstivaated mõjutasid ka nooreestlaste eelistusi antud vallas, kuna viimaste isiklik kogemus ja teadmised antud alal olid veel üpris haprad.Erinevalt oma vanemaist kolleegidest kunstnikest omasid nemad teavet Euroopas toimuvast vaid kättepuutuva kirjanduse vahendusel. Raud oli üks eestvedajaid, tänu kellele hakkas Eesti Rahva Muuseum koguma rahvaluule kõrval ka vanavara. Elades aastatel 19041914 Tartus, pidas ta siin oma kunstistuudiot ning juhtis1909
sajandil areneb eeskätt vaimulik ooper), Mantua (tänu hertsog Gonzaga toetusele), Veneetsia. Ooperi tekkimine on näide sellest, kuidas midagi vana elustada püüdes (antud juhul antiiktragöödiat) jõutakse millegi uueni. Ooperi sünd Itaalias oli niisiis seotud sealse tollal kõrge muusikakultuuriga oli ju Itaalia eriti renessansi viimasel sajandil (16.) muusikaarengus juhtiv (madrigal, mitmekoorimuusika, iseseisva instrumentaalmuusika tekkimine) ja antiigivaimustusega. Elustiil ja kunstivaated olid läbi põimunud vanakreeka ja vanarooma filosoofiast, kirjandusest, kunstist, endastmõistetav oli kreeka ja rooma mütoloogia tundmine. ooperi varased määratlused: favola pastorale, favola in musica dramma in musica, dramma per musica Vincenzo Galilei teeb ettepaneku asendada mitmehäälne laulmine ühehäälsega mingi pilli saatel, sest siis kandub sõna hästi kuulajani, kusjuures säilib teksti intonatsioon ja emotsionaalne värving.