endale, leian sodist huvitavaid kompositsiooniosi. Soovitan õpilasel jätkata, aga tunni teemaga haakuvalt ja ainevihikusse. Nii tekivad lapsel seosed ka ebameeldiva, talle ebahuvitava aine või teema sidumiseks talle meeldivaga, ta saab üllatusena mitte märkuse vaid tunnustuse osaliseks. See üllatus aitab loovust hävitamata ka baastarkuste omandamisele kaasa. Vahetunnis läheme koos paljundame ja suurendame tehtut. Tunnustuseks võime teha kunstitunnis teistele samuti ülesandeks oma sodimistest paljunduse ja töötlemisega omaette kunstiteosed luua, kuni kooli näituse või stendi valmimiseni. 2) 2.või 3. klassis ebakindla lapse (õpilane joonistab väikeselt, paberi ääreosale, kustutab palju ega julge end väljendada) julgustamisks saab kunstitunnis talle anda suuremas formaadis paber, ise valada paar laiku, mida õpilane papitüki v suure pintsliga ühendab, värve segab ja lõpuks
juulil, 1940 Monroe linnas, Washingtoni osariigis. Kuna tal oli kõnehäire (kogelus), siis koolis tal väga hästi ei läinud, aga leidis positiivsust kunstist. Pärast Yale’i ülikooli lõpetamist 1964, sai temast üks parimaid kunstnike Ameerikas, maalides suuremõõtmelisi fotorealistlike portreesid. Varasem elu Chuck Close oli heade kunstilise omadustega vanemate poeg ja vanemad toetasid tema kunstialast huvi. Koolis oli tal väga raske, kuna ta oli kokutaja, siis ainult kunstitunnis oli ta edukas. Koolis e i olnud ta populaarne ning oma tervisliku seisundi tõttu ei saanud teha sporti. Esimene kümnend tema elust oli enam-vähem stabiilne. Suur muutus toimus siis, kui Close oli 11-aastane kui suri tema isa ja ema jäi haigeks. Emal diagnoositi rinnavähk. Chucki enda tervis läks ka palju halvemaks ning neerunakkuse tõttu jäi ta voodihaigeks enam kui aastaks. Läbi kõigi raskuste tema armastus maalimise ja kunsti vastu aina süvenes. 14-aastasena käis
5) Koloriit värvide kogumõju, kus domineerib või domineerivad teatud värvid. Tavaliselt saadakse koloriit nii, et ühele enda poolt valitud põhivärvile segatakse juurde erinevaid toone. N: Sinisele segatakse juurde veidi kollast, pärast veidi punast, siis algselt valitud sinisele uuesti ainult punast, siis uuesti algselt valitud sinisele omakorda nüüd natuke rohelist jne. Kasutatud materjal: Tiiu Isoki kunstitunnis tehtud konspekt, Eve Kärneri "Kompositsiooniõpik"ja Marje Tammert "Värviõpetus". VÄRVIRING Värviring on üles ehitatud kolmele põhivärvile: kollane punane sinine. Värviringi umbes 75° nurga all pooleks jagades saame öelda, et paremale jäävad soojad ja vasakule külmad toonid.Värviringis vastakuti asetsevad toonid on komplementaarvärvid. Keskel asuvad kolm põhivärvi, järgmises ringis on kõrvuti asetsevate põhivärvide segamisel
mitte mingit ühtsustunnet, vaid kindlasti tekitab paljudes vastuhakku sellele. - Koolivorm muudab kõik ühesuguseks. Kaob ära võimalus teistest erineda. Aga just puberteedieas tekib lapsel soov olla teistsugune, tahab olla eriline ja koolivormi kandmine seda tal ei võimalda. - Koolivormi korrashoidmine toob kaasa palju kulutusi ja nõuab aega väiksed lapsed teevad ennast koolis tihti millegagi kokku, kas siis ajavad toitu peale, kukuvad vahetundide ajal õues mängides, kunstitunnis ajavad värve riiete peale jms, ja siis ei piisaks 1-st koolivormist, peaks olema vähemalt 2-3 koolivormi, et laps ei peaks käima mustana koolis ja, et teda selle pärast ei mõnitataks. Aga ka see poleks lahendus, kulub ju palju aega et pesta neid ja ka pesu pesemine võtab raha, kulub pesupulber ja elekter. Ja liiga tihti pestes kaob ära vormi õige värv, materjal võib muutuda koledaks. - Mitme koolivormi omamine on kallis
ja hiljem arstiks. 3. Meie klassis on 23 opilast. Uhel hommikul oli Sven-Allanile kapiuksele kirjutatud SA PEAD SUREMA ja rist selle all. Sven-Allan hilines sellel paeval kooli ja ei osanud arvatagi, kes seda oli voinud teha. Kolka-Kolka varvis ta kapi ule. 4. Olen Sven-Allan ja keegi ei salli mind. Minu sunnipaevale olid kutsutud minu tadi Agda, onu August ja direktor Elmadahl oma prouaga. Nad kusisid minult kooli kohta ja ma karjusin:MUL LAHEB VAGA HALVASTII 5. Kunstitunnis loikas keegi Sven-Allani pildi katki. Kui Pudel meid pinnis, hakkas Ingrid nutma ja opsid viisid ta klassist valja. Tiina, klassi korrapidaja, leidis kunstiklassist noa. 6. Tiina lohkus kodus peegli ara. Cilla raakis Tiinale, et ta on vist rase. Sven-Allani uus nahkjakk on katki rebitud ja loigutud. Selle korval vedeles see sama nuga, mis oli enne olnud kunstiklassis. 7. Arvatakse, et Ville oli Sven-Allanit kiusanud ja oma noa maha jatnud. 8
Miks valisin Valisin kunstieksami, kuna tunnen, et olen joonistamises üsnagi hea ja see tundus kerge olevat. Tahtsin ka 8. klassi valikeksami lihtsalt ja hea hindega lõpetada. Mulle ei meeldi väga palju õppida ja joonitamisest tunnen vaid rõõmu. Teadsin kohe alguses, et tulen sellega toime. Teema Valisin temaks suure vana puu, see on kokku teibitud üheksast A3-st. Puu joonistamiseks sain inspiratsiooni ühest kunstitunnis vesivärvidega tehtud tööst. Mõtte, et iga paberileht eri tehnikaga täita, nuputasin ma välja siis, kui puu alles tegemisel oli. 3 Vesivärv e akvarell Vesivärvide sideaine koosneb põhiliselt kummiaraabikust ja värvi pigmendist. Neid müüakse tahkel või vedelal kujul. Tahket värvi tuleb pehmendamiseks niisutada, vedelad värvid nõuavad samuti vett, kuid nende lahjendamine on palju kergem. Akvarellimistehnika on näiliselt lihtne
3. Meie klassis on 23 õpilast. Ühel hommikul oli Sven-Allanile kapiuksele kirjutatud SA PEAD SUREMA ja rist selle all. Sven-Allan hilines sellel päeval kooli ja ei osanud arvatagi, kes seda oli võinud teha. Kolka-Kolka värvis ta kapi üle. 4. Olen Sven-Allan ja keegi ei salli mind. Minu sünnipäevale olid kutsutud minu tädi Agda, onu August ja direktor Elmadahl oma prouaga. Nad küsisid minult kooli kohta ja ma karjusin:"MUL LÄHEB VÄGA HALVASTII" 5. Kunstitunnis lõikas keegi Sven-Allani pildi katki. Kui Pudel meid pinnis, hakkas Ingrid nutma ja õpsid viisid ta klassist välja. Tiina, klassi korrapidaja, leidis kunstiklassist noa. 6. Tiina lõhkus kodus peegli ära. Cilla rääkis Tiinale, et ta on vist rase. Sven-Allani uus nahkjakk on katki rebitud ja lõigutud. Selle kõrval vedeles see sama nuga, mis oli enne olnud kunstiklassis. 7. Arvatakse, et Ville oli Sven-Allanit kiusanud ja oma noa maha jätnud. 8
need jõululampikestega üle katab, siis ei tundunud see nagu ma vaataks üht teist inimest oma elu elavat, vaid see oli nagu võõras liik oma looduslikus keskkonnas. Kadrioru kunsti muuseum Ivan Kramskoy Selle pildiga meenub mulle tähelepanek sellest ajast, kui ma põhikoolis klassiga iga kuu Kadrioru lossis kunstitunnis käisin. Meie giid rääkis, et see pilt on eriline, sest sellele kaugelt lähemale tulles paljanduvad pildil kujutatud mehe emotsioonid tasapisi. Kaugelt vaadates on maalil üks tavaline talupoeg, veidi lähemale astudes on näha, et mees on kurb ning päris pildi juures olles näeb, et mees nutab.
Tunnid kestavad 45 minutit ning vahetunnid umbes 10 minutit. Keset koolipäeva on üks pikem vahetund (vähemalt 20 minutit), mil õpilased söövad koolilõunat. Põhikoolis on 48 Innove koolilõuna tasuta. Klassis tuleb tunniks vajalikud õppevahendid kotist välja võtta ja lauanurgale tõsta. Alati on vaja välja võtta õpilaspäevik ning tunnist olenevalt muud õppevahendid: õpik, vihikud, töövihik, tööraamat ja kirjutusvahendid või näiteks kunstitunnis hoopis joonistamistarbed ning paber. Tunni algust ja lõppu tähistab kellahelin või mõni kindel tunnusmeloodia. Tunni lõppedes lähevad lapsed vahetundi, klassis avatakse aknad, et õpperuumi tuulutada. Vahetunni ajal puhatakse, käiakse tualetis ja suheldakse sõpradega. Kus lapsed vahetunni ajal on, sõltub koolist. Mõnel pool on võimalus minna õue, mõnes koolis on ruumid, kus saab mänge mängida. Vahetunni ajal koolimajas ei joosta, sest nii on õnnetused kerged juhtuma. 49
Rõhuasetused põhikoolis Põhikoolis näidatakse ja vaadatakse erinevaid pilte eelkõige tänu vajadusele illustreerida kas: a) mingit kunstiga seotud küsimust (stiil, tehnika, koloriit, zanr, stilisatsioon) arendab teadmisi professionaalsest kunstist ja nii sõnalisest kui pildilisest väljendusoskusest; b) ajaloolis-sotsiaalset isikut või sündmust laiendab teadmisi maailma mitmekesisusest ning arendab märkamis- ja väljendusoskust. Kuna teose reproduktsiooni kasutamine kunstitunnis on tavapärane praktika, siis toogem välja veel ühe võimaluse: humanitaarsete või sotsiaalsete pädevuste arendamise läbi teoste vaatamise. Õppeained, millega saab kunstiteose analüüsi siduda näiteks häälestus- ja kinnistusharjutustena ning mille õpetamine visuaalse materjali abil võiks olla tõhusam, on: emakeel ja kirjandus, võõrkeel, ajalugu ja inimeseõpetus. Neis tundides võib pilt ajendada nii uut sõnavara ja mõisteid kasutama kui aktuaalsetest või
lapse ülesandeks on tõmmata nende kahe punkti vahele joon ilma joonlaua abita. Teiseks on teha ruudu joon üle (mööda ruudu ääri), kõikvõimalike ornamentide (kergete) joonistamine mööda ruute. Tuleb arvestada, et see laps on kuskil tavaarengu 3 aastane laps. Väga oluline on teha koostööd kunstiõpetuse õpetajaga. Nt kui laps saab korralduse teha paberi keskele maja, maja kohale päike, maja kõrvale lilled ja teisele poole koer, maja ette aed, maja taha puu sellega kujundatakse kunstitunnis ruumisuhteid. Läbi selle pildi joonistamise kujundatakse ruumisuhteid lapse jaoks. Teed lapsele vihikusse ringi, lapse ülesandeks on teha ringi keskele täpp see võib olla lapse jaoks üliraske ülesanne. Kui nad ühega saavad hakkama, siis mitu täppi ühe ringi keskele nad teevad ikka ühe täpi, kui ei ole näidist ees. Kui on juba tublimad lapsed, siis joonistad üle ruudud ja lapse ülesandeks on vaja teha ruutude vahele täpid. Üldjuhul vajab ka sel puhul laps näidist ette.
annaabi.ee 
