Koolielu Tänapäeval Tänapäeva koolielu on väga muutunud võrreldes vanasti. Praegu on koolides kõik töövihikud ja õpikud igas aines. Kooli vägivalda on tänapäeval palju rohkem kui vanasti. Võib ka juhtuda mõnes koolis, koolitulistamist, mis on olnud juba mõnes koolis. Praegu on koolis käimine kohustuslik kuni põhikooli lõpuni. Praegu kirjutatakse koolides pastakatega, aga algklassides on kohustuslik kirjutada hariliku pliiatsiga. Kunstitundides on olemas kõik värvimiseks vajalikud asjad. Näiteks quassvärvid, värvipliiatsid, rasvakriidid , erinevaid värve pastakaid ja akrüüle. Aga vanasti polnud nendest asjadest kuuldagi. Kui kodus on vaja mingeid jutte kirjutada, siis on minu abimees ikka arvuti ja printer, aga vanasti pidi kõik trükimasinaga kirjutama. Kooli toit on koolis tasuta. Töövihikud on riik õpilaste eest ära maksnud, aga ka vahepeal pidid koolilapsed ise oma töövihikud ostma.
Käsikäes kooliga avastatakse enda jaoks sihid tulevikuperspektiivid, mille nimel püüelda. Kindlasti saab koolist haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. Koolis käimine on kui tulevikuks valmistumine. Just kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema kuid samas võib kool õpetada pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata ning maha matta meie andeid. Nimelt algklasside kunstitundides lapsi õpetatakse õigesti joonistama ning tulemus on see, et kõikide laste joonistatud pildid on ühesugused ja vägagi stereotüüpsed. Mis aga on joonistamises õige, mis on väär? Kas omaloomingulisust saab pidada vääraks?-Need on küsimused, mida ei tohikski tekkida. Paratamatult kool aga tekitabki sarnaseid küsimusi ning seda võib defineerida kui asjaolu, mida kool meilt võtab. Nagu me teame annab koolitundides õpitu meile ka valitud võõrkeeled suhu. Paraku, et
Tegelikkuses on see poisile kui uus eluetapp, mida ta veel mõista ei pruugi. Kooliga käsikäes kujuneb inimese maailmavaade ning avastatakse enda jaoks tulevikuperspektiivid, mille poole edasises elus püüelda. Kool arendab mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga asjadest aru saama, kuid samas võib kool anda pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata laste andeid ja omaloomingulisust. Nimelt algklasside kunstitundides õpetatakse lapsi ,,õigesti" joonistama. Näitena võib tuua, et päikese peab paigutama just lehe paremasse ülevale nurka ning ta peab olema kollane. Kas joonistamises on üldse mõisteid õige ja väär? Kas omaloomingulisust saab pidada vääraks? Need on küsimused, mida ei tohiks tekkida. Paratamatult kool aga tekitab sarnaseid küsimusi ning seda võib defineerida kui asjaolu, mida kool meilt võtab. Kool vähendab samuti ka vabadust. Kooliskäimine ei sõltu meie
Alguses tahan öelda, et IKT-vahendite kasutamine on hea ja kasulik. Õpilastele on see huvitav ja mõnes mõttes lihtsustab õpetaja tööd tunnis. Teiselt poolt jäävad aga ikka alles need õpilased, keda õppimine (ka IKT-vahendite abil) ei huvita ja kes segavad siis teisi. Samuti on miinus aeganõudev ettevalmistustöö. Selle miinuse saab aga plussiks muuta, kui mõelda, et kord sisestatud materjal jääb alles ja edaspidi on seda vaja vaid veidi muuta või kohendada. Kunstitundides saab puutetahvlit kasutada näiteks teemadest ülevaadete ja kokkuvõtete tegemiseks, tööülesannete tegemiseks, illustratsioonide näitamiseks, filmikatkendite ja piltide vaatamiseks, veebilehtede tutvustamiseks jms. Hea on ka see, et on õpilastel huvi käia tahvli juures ise kirjutamas ja harjutamas. Puutetahvlile materjali valmistamine on aga mahukas töö. Suur erinevus arvutiga võrreldes on see, et kõik üksused (harjutus, pilt, lause, sõna vm) tuleb ükshaaval lisada ja lukustada.
Schiele looming on peamiselt tuntud õudustäratava erootika poolest (ArtInfo). 2. Kunstnikutee algus ja kujunemine Egon Schiele sündis Tullni linnas Doonau lõunakaldal 12. juunil 1890. 1906. aastal astus Schiele Viini Kunstide ja Oskuste kooli (saksa k. Kunstgewerbeschule, inglise k. Arts and Crafts), kust ta peagi saadeti traditsioonilisemasse Viini kunstiakadeemiasse. (egon- schiele.net) Seetõttu hakkas noor Schiele osalema Christian Griepenkerli kunstitundides, kes oli pühendunud peamiselt portreede ning ajaloosündmuste kujutamisele. See akadeemilist laadi kunstiõpe oli Schielele pealesunnitud ja vastumeelne, mistõttu ta väga tihti kunstiklassi ei külastanud. Rohkem mõjutas ja inspireeris teda Gustav Klimti lineaarne kahe- dimensiooniline stiil. (Art Directory) Schiele otsis oma iidoli üles, et näidata talle töid ja küsida meistri arvamust. Klimt arvas, et Schielel on talenti. Üleüldse meeldis Klimtile julgustada noori kunstnikke
Nagu jooniselt 5 selgub, siis vasakukäelistele mõeldud toodete kasutajaid ja mittekasutajaid oli üsna võrdselt. Kasutajad olid rohkem nooremad õpilased, kes tõid välja kääride, hariliku- ja pastapliiatsi kasutamise. Oli ka kolm põhikooli õpilast, kes kasutavad vasakukäelistele mõeldud kääre ning pastapliiatsit. Gümnaasiumist kasutas kaks inimest vasakukäeliste tooteid ( harilik pliiats ning käärid). Kooli õpetajaid küsitledes selgus, et kunstitundides kannavad vasakukäelised lapsed oma kääre kaasas. Selgitati, et paremakäeliste kääridega lõigates on käe asend teine ning lõigata mingeid teatud asju õigesti ei saagi. Küsitluses selgus, et on vasakukäelisi, kes ei oska kasutada vasakukäelistele mõeldud kääre, kuid enamuse vasakukäeliste õpilaste elu teevad vastavad tooted mugavamaks. 3.1.6 Probleemide esinemine põhikoolis ning keskkoolis vasakukäelisuse tõttu
annaabi.ee 
