Oma nime on Sally Stuudio saanud sõbraliku dogi Sally (1991- 2002) järgi, kes kord kutsikana stuudiole aluse pani ja nüüd endiselt vapiloomana ja mälestusena oma sõprade südametes edasi elab. 1991. aastal tegevust alustanud Sally Stuudio missiooniks on arendada lapsi ja noori kui tulevasi kompetentseid kultuuriloojaid ja -tarbijaid ning seeläbi panustada loovasse, sõbralikku ja arenguvõimelisse ühiskonda meie kõigi paremasse tulevikku. Stuudio kunstikoolis toimub kunstitegemine registreeritud õppekavade alusel, erinevad eakohased kursused on välja töötatud lastele ja noortele vanuses 418 eluaastat. Stuudio õpilased saavad valida kunstikooli programmi läbimise ja lihtsalt oma rõõmuks kunstitegemise vahel. Sally Stuudio on pälvinud tunnustust projektide ja näitustega, mis lammutavad barjääre kunsti ja igapäevase elu vahel, samuti laste loomingu ja profikunsti vahel. Toredaks ja õpilasi innustavaks traditsiooniks on kujunenud temaatilised aastanäitused
Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna- Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed. Veel suuremaks paisus kreeka mõju pärast Kreeka emamaa vallutamist 2. sajandil e.m.a. Roomlaste üks teeneid ajaloos on just kreeka kunstipärandi säilitamine. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed. Kunstitegemine jäi rohkem muudest rahvastest pärit kunstnike hooleks. Siiski oskasid roomlased olla briljantsed organiseerijad. Ligi 1000 aasta jooksul tagas Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Sel ajal ehitati väga palju, loodi hulgaliselt uusi kunstiteoseid. Miski pole igavene, ka Rooma riik langes lõpuks. Sellegipoolest pani Rooma riigi rüppes sündinud ristiusk aluse keskaja kultuurile. Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida-
ROOMA KUNST I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Roomlased olid väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Kuid tegelikult olid roomlased ennekõike ise poliitikud ja sõjamehed, kunstitegemine jäi rohkem muudest rahvastest pärit kunstnike hooleks. Kuid vaatamata sellele ehitasid nad väga palju, ja lõid hulgaliselt uusi kunstiteoseid. Roomlaste üks teeneid ajaloos on just kreeka kunstipärane säilitamine. Kuid kui algas suur rahvaste rändamine 3. 5. sajandil, lagunes Rooma riik. Itaallaste ja kreeklaste kõrval etendasid Itaalia varases ajaloos olulist rolli etruskid. Nende päritolu on tundmatu, kuid kindlasti ei kuulunud nad indoeurooplaste hulka. Etruskid olid
Popkunst pruugib teisigi moodsale kultuurile omaseid vorme. Paljudel poptaiestel figureerivad uue aja kangelased: popmuusikud, fotograafid, jalgpallurid, kurjategijad, juuksurid jt. Neid tavalise inimese iidoleid kujutatakse ülisuurtes mõõtmetes ja erksavärvilistel pindadel. (Kraavi 2005: 203) Postmodernismi killustunud ja traditsiooni ümbertöötlev loomus on kunstikriitikud pannud rääkima aga hoopis kunsti lõpust. Kunstitegemine küll jätkub, kuid kunstitegijad, kes elavad n-ö ajaloojärgsel perioodil, toodavad töid, millel puudub ajalooline tähtsus või tähendus, mida oleme neilt seni oodanud. See kinnitab modernistliku kunstiidee tühistumist, kuid ka uute esteetiliste võimaluste kinnistumist kaasaja kunstimaailmas. Kaasaja kunstil on oma vahendite-teemade rohkuses ja paljususes pakkuda igaühele oma sõnum ja oma kunsti definitsioon. (Kraavi 2005: 207)
Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult, et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed. Veel suuremaks paisus kreeka mõju pärast Kreeka emamaa vallutamist 2. sajandil e.m.a. Võib lausa väita, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. Roomlaste üks teeneid ajaloos on just kreeka kunstipärane säilitamine. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed. Kunstitegemine jäi rohkem muudest rahvastest pärit kunstnike hooleks. Siiski oskasid roomlased olla briljantsed organiseerijad. Ligi 1000 aasta jooksul tagas Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Sel ajal ehitati väga palju, loodi hulgaliselt uusi kunstiteoseid. Miski pole igavene, ka Rooma riik langes lõpuks. Suur rahvasterändamine 3.-5. sajandini m.a.j tegi lõpu Lääne-Rooma keisririigile (aastast 476, mil kukutati viimane
Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed. Veel suuremaks paisus kreeka mõju pärast Kreeka emamaa vallutamist 2. sajandil e.m.a. Võib lausa väita, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. Roomlaste üks teeneid ajaloos on just kreeka kunstipärandi säilitamine. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed. Kunstitegemine jäi rohkem muudest rahvastest pärit kunstnike hooleks. Siiski oskasid roomlased olla briljantsed organiseerijad. Ligi 1000 aasta jooksul tagas Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Sel ajal ehitati väga palju, loodi hulgaliselt uusi kunstiteoseid. Rooma impeeriumi kaart Miski pole igavene, ka Rooma riik langes lõpuks. Suur rahvasterändamine 3.-5. sajandini m.a.j
Protestantlikes maades muutus portree kui žanr väga populaarseks nii maalis kui graafikas, sest tuli kujutada portreesid tolleaegsetest juhtidest, kes hääletasid oma linna religoonimuutuse poolt. Odavamad, masstoodanguna valmistatud graafilised lehed kajastasid paljusid populaarseid teemasid ja nii kasvas ka nõudmine nende järele. (Harbison 2002: 18) Nagu keskajal, käisid ka XV sajandi lõpul kunstnikud koos valitsejatega kaasas, kui nood ühest lossist teise liikusid, aga kui kunstitegemine rohkem linnade pärusmaaks muutus ning klientuur mitmekesistus, kasvas ka kunstnike reisimisvõimalus (näiteks Marten von Heemskerck) (Harbison 2002: 20) Põhja-Euroopa renessanss väljendas just põhjaeuroopalikke ideaale. Ei tasu tõmmata paralleele põhja pool Alpe toimuva ja renessansiperioodile üldiselt iseloomuliku vahel. Kui tavaliselt üritatakse samastada Itaalia ja Põhja-Euroopa renessansi eesmärke ja ideaale, pannes mõlemad
5 teatepulk on läinud üle teistele tehnoloogiatele? Pärast 1906. a. hakkas kunsti ajalugu paistma tõelise pidevusetuste loona. 20. sajandi paljud kunstistiilid vajasid vägagi keerulisi teooriaid, et neid tihtipeale üsna minimaalseid objekte saaks üle kanda kunstitasandile. On võimalik oletada, et kunst on jõudnud lõpule. Muidugi jätkub kunstitegemine. Kuid kunstitegijad, kes elavad n. ö. ajaloojärgsel kunstiperioodil, toodavad töid, millel puudub ajalooline tähtsus või tähendus, mida neilt oleme seni oodanud. Kunsti ajalooline järk on läbi, kui me saame teada, mis kunst on ja mida ta tähendab. Hegel ütleb, et kunst on vaba ainult siis, kui ta on enese pannud maksmasfääris, mida ta jagab koos religiooni ja filosoofiaga, saades niiviisi veel üheks viisiks ja vormiks, mille kaudu kõige avaramad vaimsed tõed
annaabi.ee 
