Davidi õpilane. Ingres`ile on omane väga lihtne, suure selge vormiga maalimislaad. Ta loomingu parim osa on portreed ja aktid. ,,Suur odalisk" (odalisk haaremi tantsijatar) . Maali iseloomustus ,,külmunud meelelisus". Klassitsistlikust maalikunstist kasvas välja akadeemiline kunst. See tähendab antiik- ja renessansskunsti mehhaanilist jäljendamist. (Nii õpetati kunstiakadeemiates, sealt on pärit nimetus). Selline maalimislaad sattus 19. sajandi teisel poolel vastuollu uute kunstisuundadega. Saksamaa Saksamaal õitses klassitsistlik arhitektuur. Nimekas arhitekt oli Karl Friedrich Schinkel. Ta on kavandanud mitmeid hooneid Berliinis Vana Muuseum, Uus Peavahihoone, Schauspielhaus. Kuulsad on klassitsistlikud Brandenburgi väravad Berliinis (1791, arh. Langhaus). Itaalia Itaalia kuulsaim klassitsismi esindaja on skulptor Antonio Canova (1757-1822). Loomingule iseloomulik rahu, lihtsus, tasakaal. On skulptuuris sama, mis David maalikunstis. Teinud hauamonumente, sh paavstidele
Ingres`ile on omane väga lihtne, suure selge vormiga maalimislaad. Ta loomingu parim osa on portreed ja aktid. □ „Suur odalisk“ (odalisk – haaremi tantsijatar) . Maali iseloomustus – „külmunud meelelisus“. Klassitsistlikust maalikunstist kasvas välja akadeemiline kunst. See tähendab antiik- ja renessansskunsti mehhaanilist jäljendamist. (Nii õpetati kunstiakadeemiates, sealt on pärit nimetus). Selline maalimislaad sattus 19. sajandi teisel poolel vastuollu uute kunstisuundadega. Saksamaa Saksamaal õitses klassitsistlik arhitektuur. Nimekas arhitekt oli Karl Friedrich Schinkel. Ta on kavandanud mitmeid hooneid Berliinis – Vana Muuseum, Uus Peavahihoone, Schauspielhaus. Kuulsad on klassitsistlikud Brandenburgi väravad Berliinis (1791, arh. Langhaus). Itaalia Itaalia kuulsaim klassitsismi esindaja on skulptor Antonio Canova (1757-1822). Loomingule iseloomulik rahu, lihtsus, tasakaal. On skulptuuris sama, mis David maalikunstis. Teinud hauamonumente, sh paavstidele
moderniseerus peadpööritava kiirusega, moodi tulid erinevad parateadused.-religioonid, ning -arusaamad. See kõik mõjutas inimeste hingeelu, andis neile motivatsiooni kujutada seda, mida kunstnik ise tahab, mitte seda, mida ühiskond või religioon nõuab. Teravalt kajastusid kunstis ka ühiskonna valupunktid. Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Enamik foovidest oli läbinud neoimpressionismi etapi. Niisiis on fovism tihedalt seotud eelmise sajandi lõpu kunstisuundadega. Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektide meeleolude väljendamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said foovid Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henry Matisse. Tema arvates ei sõltu värvid ja jooned lõuendil otseselt loodusesr, vaid kunstniku meeleolust ja teistsest värvidest lõuendil
kasutatav mõiste on modernism. ( http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm ) Fovismi loetakse harilikult 20. saj. moodsa kunsti esimeseks vooluks. Pinda olid talle ette valmistanud kõigepealt impressionistid oma puhaste värvide ja omapärase maalimisviisiga; postimpressionistidest on foovid kõige rohkem võlgu Vincent van Goghile ja neoimpressionistidele. Enamik foovidest oli läbinud neoimpressionismi etapi. Seega on fovism tihedalt seotud eelmise sajandi lõpu kunstisuundadega. Fovism kui kunstivool kujunes ajaliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. ( ,, 20. Sajandi kunst " A. Juske , J. Kangilaski , R. Varblane ) Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Kunstivoolu esindajad kasutasid hoogsalt maalitud värvipindu, puhtaid erksaid toone ning
Ta püüdis neid uute tehnikate ja optilise taju uurimise abil avardada. Dali pühendumus teaduse uusimatele saavutustele väljendus nüüd sümboolikas, millega ta oma maalid sageli üle koormas. Igal suvel maalis ta Port Lligatis ühe monumentaalse pildi, millel sageli ajaloolise ainestiku kaudu püüdis väljendada oma ideid teaduse ja metafüüsika seostest. Dali ühendas oma varasemate tööde teemasid klassikalise traditsiooni ja kaasaegsete kunstisuundadega. Dalile oli tema looming vahend, et väljendada oma maailmavaadet. 1960. aastatel plaanis Dali kodulinna Figueresi linnateatri hoonesse oma muuseumi rajamist. Kuigi ta oli juba peaaegu 70-aastane, teostas Dali ise ehitustööde järelvalve ja kavadas sisekujunduse. Muuseum avati 23. septembril 1970 ning oli täidetud kunstniku loominguga. Samal aastakümnel hakkas Dali kunstiline viljakus vähenema märgatavalt. 1982. aastal suri Dali unelmate elukaaslane Gala
• m enckell • h simberg • j rissanen • novembrirühm 1916- t sallinen, j mäkela • h schjerfbeck Skageni maalijad (taani 19.saj) skageni maalijateks nim skandinaaviaa kunstnike rühmitust, kes alates 1870.a kuni sajandivahetuseni käis suviti koos skagenis, mis paiknes taanis jüüti ps põhjatipus skageni kunstnikud eemaldusid taani kuningliku kunstiakadeemia ja rootsi kuningliku kunstiakadeemia üsnagi jäikadest traditsioonidest, minnes kaasa uuemate kunstisuundadega, millega nad olid pariisisi ... prantsuse impressionistide eeskujul maaliti vabas õhus kunstnike loomingut mõjutas Barbizoni koolkonnale omane realistlik kujutamislaad kohalike elanike seas olid kalurid need, kes andsid kunstnikele kõige enam maalimisainet skagenii pikki randu kujutati.... rüühmitusse kuulusid: roosti: oscar björck, johan krouthen norra: christian krohg, eilif peterssen taani: viggo johansen, anna ancher, michael ancher, peder severinn kroyer, laurits tuxen, karl madsen
annaabi.ee 
