???) Filosoof, kes tahab leida kunsti olemust, provotseerib kunstnikku näitama selle olemuse mitte-olemuslikkust" (Lamarque 1999 IV Institutsionaalne kunstiteooria Astuti vastu teooriale, et kunsti ei saa defineerida. KUNSTI SAAB DEFINEERIDA! · George Dickie · T. J. Diffey · Stephen Davies Dickie astus vastu anti-essentsialistide väitele, et kunsti ei saa defineerida! · Lähtekoht: Danto/Mandelbaumi idee: "kunstisus" ei pea olema silmaga nähtav omadus (vaid objekti seos millegagi). · Dickie pakkus (a. 1969-1984) välja institutsionaalse kunstiteooria erinevaid versioone . Käsitleme varasemaid! Institutsionaalse kunstiteooria varasemad vormid: · Kunstiteos on kirjeldavas tähenduses: 1. artefakt (ehk tehis on inimeste poolt tehtud või ümberkujundatud ese) 2. artefaktile on ühiskond andnud sellise sisu, et seda saab hinnata (kandideerib hindamisele)
Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus? Libertaarid/liberaalid pigem eitavad: vabadus on piiratud ainult siis, kui keegi anti-essentsialismi põhisisu: sihilikult,kavatsuslikult takistab. Institutsionaalne kunstiteooria: 1)kunsti saab defineerida Sotsialistid/egalitaarid peavad vabaduse piiramiseks ka tahtmatuid tegude tagajärgi. 2) "kunstisus" ei pea olema silmaga nähtav omadus ÕIGLUS Anti-essentsialism: eitab ''kunsti'' ja teiste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust. 1.Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. 6.Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil.
3.Kunstimaailm- Isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. 4.Liigitav tähendus- Väita “see on kunst” liigitavas tähenduses, tähendab , et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on “hea” või “halb”. 6. Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus? Institutsionaalne kunstiteooria: 1)kunsti saab defineerida 2) “kunstisus” ei pea olema silmaga nähtav omadus Anti-essentsialism: eitab ’’kunsti’’ ja teiste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust. 7. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. 1.Formaalne ja mitte-formaalne. Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. (nt Piiskopil tuleb olla katoiiklane) AGA kunstnikuks olemine ei nõua mingeid formaalsusi. 2.nn “Wollheimi dilemma”. Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti
Väärtustavat tähendust kasutatakse millegi hindamiseks. Definitsioon ei osuta kunstiteoste nähtavatele, vaid mitte-nähtavatele omadustele. Definitsioon ei pärsi ega ahista vaid pigem edendab loomingulisust ja uuenduslikkust. Artefaktsus on loomingu eelduseks, sest artefakti tegemisel avaldub loomingulisus. 6. Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus? Dickie astus vastu anti-essentsialistide väitele, et kunsti ei saa defineerida. Kunstisus ei pea olema silmaga nähtuv omadus(vaid objekti seos millegagi). Dickie pakkus välja institutsionaalse kunstiteooria erinevaid versioone. Kirjeldavas tähenduses on kunstiteos artefakt ja miski millele on ühiskond omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Liigitavas tähenduses on kunstiteos artefakt ja miski millele on mõni teatud ühiskondlik institutsiooni(kunstimaailma) nimel toimiv isik omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. 7
asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on „hea“ või „halb“. Definitsioon ei osuta kunstiteoste nähtavatele, vaid mitte-nähtavatele omadustele. 6. Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus? Anti-essentsialismi järgi ei ole kunsti võimalik (ega ka mõttekas) defineerida. Institutsionaalne kunstiteooria ütleb aga, et saab ikka küll ja et „kunstisus“ ei pea olema silmaga nähtav omadus, vaid objekti seos millegagi. Institutsionaalne kunstiteooria iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. 7. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. 1) Formaalne ja mitte-formaalne Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. Aga kunstnikuks/kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid
Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel (Weitz lähtus Wittgensteini “perekondliku sarnasuse” mõistest). Anti-essentsialismi kriitika 1. Ühtne kunstiteoste klass: 2. Visuaalselt eristamatute paaride argument. Keelelise pädevuse tees. Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunstiteoste tuvastamine ei käi definitsiooni järgi! INSTITUTSIONAALNE KUNSTITEOORIA George Dickie, T. J. Diffey, Stephen Davies. idee: “kunstisus” ei pea olema silmaga nähtav omadus (vaid objekti seos millegagi). Institutsionaalsele kunstiteooria kriitikat 1. Formaalne versus mitte-formaalne: Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon! (“kellegi nimel …staatuse omistamine”) AGA kunstnikuks/kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. 2. nn “Wollheimi dilemma”: Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes?
kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon ... sest ühtki sellist definitsiooni pole leitud."William Kennick(1958/2003) 196. INSTITUTSIONAALNE KUNSTITEOORIA George Dickie, T. J. Diffey, Stephen Davies Dickie astus vastu anti-essentsialistide väitele, et kunsti ei saa defineerida! Lähtekoht: Danto/Mandelbaumi idee: "kunstisus" ei pea olema silmaga nähtav omadus (vaid objekti seos millegagi). Dickie pakkus (a. 1969-1984) välja institutsionaalse kunstiteooria erinevaid versioone (vt Dickie 2000). Käsitleme varasemaid! Institutsionaalsele kunstiteooria kriitikat 1. Formaalne versus mitte-formaalne: Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon! ("kellegi nimel ...staatuse omistamine") Piiskopil (et omistada preestri staatust) tuleb olla katoliiklane jne.
annaabi.ee 
