vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks." (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 93jj) ,,Inimkonda ajaloolist olemasolu on saatnud kunst. Elatist hankides, võideldes oma elu eest [...] on inimene ikka leidnud aega kunstiloominguks, on tajunud selle vajalikkust. Ajaloo eri aegadel on korduvalt kostnud hääli, et kunst on tarbetu ja koguni kahjulik." (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 8) "Kunst on üks kommunikatsioonivahendeid." (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 19) "Kunstiteos olles maailma teatud mudel, mingi teade kunstikeeles, lihtsalt ei eksisteeri väljaspool seda keelt, nagu ka väljaspool teisi
käsitöönäitusi, andis joonistustunde Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastekeskkoolis, Eesti Käsitöö Seltsis ja oma kunstistuudios ning avaldas ajakirjanduses rohkesti artikleid. Asudes rahvusliku kunstistiili loomisele, seadis ta enesele suuri nõudmisi. Kristjan Raud-i arvates pidi kunstnik olema väga haritud, sisemiselt stabiilne ja siduma end rahva saatusega. 20. sajandi esimestel kümnenditel polnud tal ühiskondliku töö tõttu piisavalt aega kunstiloominguks. Tema tollased õnnestunumad saavutused seonduvad "Noor-Eestiga". Kristjan Raud ei liitunud selle kirjanduslik-kunstilise rühmitusega küll nii tihedalt kui kunstnikud Nikolai Triik ja Konrad Mägi, kuid ta aitas luua uut raamatukunsti. Enam tunnustatakse Kristjan Raud-i illustratsioone 1910 avaldatud Juhan Liivi luulekogule. Põhimõtted Kristjan Raud oli kinnine, põhimõttekindel ja äärmiselt põhjalik. Kristjan Raud
Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastekeskkoolis, Eesti Käsitöö Seltsis ja oma kunstistuudios ning avaldas ajakirjanduses rohkesti artikleid. Asudes rahvusliku kunstistiili loomisele, seadis ta enesele suuri nõudmisi. Kristjani arvates pidi kunstnik olema väga haritud, sisemiselt stabiilne ja siduma end rahva saatusega. 20. sajandi esimestel kümnenditel polnud tal ühiskondliku töö tõttu piisavalt aega kunstiloominguks. Tema tollased õnnestunumad saavutused seonduvad "Noor-Eestiga". Kristjan ei liitunud selle kirjanduslik-kunstilise rühmitusega küll nii tihedalt kui kunstnikud Nikolai Triik ja Konrad Mägi, kuid ta aitas luua uut raamatukunsti. Enam tunnustatakse Kristjani illustratsioone 1910 avaldatud Juhan Liivi luulekogule. Kristjan Raud Tallinnas Alates 1914. aastast kuni elu lõpuni elas Kristjan Tallinnas. Iseseisvuse alguses dimineeris tema elus endiselt ühiskondlik külg
Strukturalism. Semiootika. Uuemad kirjandusteaduslikud suunad: „Inimkonda ajaloolist olemasolu on saatnud kunst. Elatist poststrukturalism, dekonstruktsioon, feministlik kirjandusteadus hankides, võideldes oma elu eest [...] on inimene ikka leidnud aega jt meetodid. kunstiloominguks, on tajunud selle vajalikkust. Ajaloo eri aegadel on korduvalt kostnud hääli, et kunst on tarbetu ja koguni Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas kahjulik.” (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 8) Mis on kirjandus? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust
Asudes rahvusliku kunstistiili loomisele, seadis ta enesele suuri nõudmisi. Kristjan Raua arvates pidi kunstnik olema väga haritud, sisemiselt stabiilne ja siduma end rahva saatusega. 20. sajandi esimestel kümnenditel polnud tal 6 URL http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4596652C99698C6DC22571C700480A76 7 URL http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308 6 ühiskondliku töö tõttu piisavalt aega kunstiloominguks. Tema tollased õnnestunumad saavutused seonduvad "Noor-Eestiga". Kristjan ei liitunud selle kirjanduslik-kunstilise rühmitusega küll nii tihedalt kui kunstnikud Nikolai Triik ja Konrad Mägi, kuid ta aitas luua uut raamatukunsti. Kristjan Raud Tallinnas Alates 1914. aastast kuni elu lõpuni elas kunstnik Tallinnas. Iseseisvuse alguses domineeris tema elus endiselt ühiskondlik külg. Ta juhtis haridusministeeriumi kunsti- ja muinsuste
(1773-1845). Ta õpetas looduse ja ajaloo ühtsust. Romantilise vaate kohaselt oli loodud olevustest kõige kõrgem geniaalne kunstnik, sest loov geenius valitseb fantaasiat, mis on jumalik, sest et võib ise luua maailma. Romantismi üheks teiseks tähtsamaks tunnuseks ja teeneks peale vaba isiksuse aate ja fantaasia ülistamise oli see, et ta juhtis uurima ja tundma rahva enda minevikku, ajalugu (eriti keskaega), saagade- ja muistenditemaailma, kust hakkas ammutama rikkalikult motiive oma kunstiloominguks (rahvusliku omapära leiutamine). Ühtlasi oli romantism võimsaks reaktsiooniks eelkäinud ratsionalismi ühekülgsele mõistuspärasele maailmakäsitlusele. 18. saj. valgustatud ratsionalismi elutundest vabastajaks Taanis said kunsti alal A. Oehlenschläger ja vaimsel ning usulisel alal N. Fs. S. Grundtvig. Adam Oehlenschläger'ist (1779-1850) peale võib hakata lugema Põhjamaade rahvuslike kirjanduste ärkamist üldse. Tema esimeste romantika vaimus loodud jõuliste ja kõlavate