See kõik ähvardas UK kunstnikke mõtteid uuest stiilist ja kultuurist, mis oli kõikehõlmav, nooruslik kultuur, millel oleks sotsiaalsed mõjud massi meediast. Ning nad janunesid selle järele tohutult. Popkunst saigi nende väljendamise viisiks, et nende poolset muutust läbi viia ning selle n-ö keel tulened Dada stiililt, kus kasutatakse samamoodi kollaaze ning assamblaaze (kunstiteos, mis on kokku pandud erinevatest objektidest). Popkunsti terminit kuuldi esimest korda Inglise kunstikriitiku Lawrence Alloway suust, kes selle sõnaga kirjeldaski perfektselt kunsti, mis tulenes populaarsest kultuurist. Popkunsti arengut USAS on massiliselt tõlgendatud kui Dana räägitud abstraktse ekspressionismi tolleaegsete domineerivate ideedele vastamine ning nende ideede laiendamine. Tolle aja kunstnikkude arvates oli abstraktne kunst liiga ebaselgeks läinud ning see tuli reaalsusesse tagasi tõmmata.
naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali: Holsti. MÄRT LAARMAN (18961979) Elukäik Graafik ja maalikunstnik Märt Laarman sündis 22.01.1896 Viljandimaal Õisu mõisa saeveski masinameistri perekonnas. Suri 18.04.1979 Tallinnas. Märt Laarman oli äärmiselt mitmekülgne ning andekas natuur, töötades nii võimeka kunstniku, kunstikriitiku, publitsisti, tõlkija, keeleõpetaja, bibliofiili kui ka kirjandusloolasena. Loometee alguses oli Laarman Eesti Kunstnikkude Rühma järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. Viljeles maali ja raamatugraafikat. Kuni 1930ndate aastate keskpaigani tegutses ka kunstiarvustajana. Alates 1960ndate keskpaigast viljeles lisaks raamatute illustreerimisele ka ekspressiivses sümbolistlikus laadis akvarelli ning tempera- ja guassimaali.
naivismil olnud ka teine nimetus - primitivism. Sõnu "naiivne" ja "primitiivne" kasutatakse enamasti halvustava või pilkava tähendusega ning seetõttu peab ka osa selle kunstivoolu esindajatest alandavaks, kui neid naivistideks kutsutakse. Arvati isegi, et see mõiste tuleks ära keelata, kuna see pole ka piisavalt tabav. Õige termini otsimisega on tegeldud praktiliselt kunstivoolu tekkimisest peale. 1928. aastal toimus Pariisis kunstikriitiku ja kollektsionääri Wilhelm Uhde poolt "avastatud" Prantsuse naivistide (Vivin, Bauchant, Bombois, Séraphine) näitus pealkirjaga "Les Pentres ducæur sacré". Seejärel kasutusele tulnud termin "puhta hinge kunst" või "süütu kunst" kannab poeetilis-sentimentaalset varjundit. See aga ei sobi eriti meie tänapäeva, sest väga raske on leida neid tõeliselt süütuid maailmanägijaid, keda ümbritsev eriti mõjutada pole suutnud.
Schiele lahkus Viinist 1911. aastal, otsides üksiolemist ja rahulikku elupaika mitmetes väikestes külades. Sel perioodil pühendus ta eriliselt autoportreede tegemisele. Niisamuti sisaldavad need tööd allegooriaid elust, surmast ja seksist. Schiele tegi ka mitmeid erootilisi vesivärvidega pilte sel ajal. (Leninimports) 3. Teosed ja temaatika Schiele n-ö suurimaks projektiks võiks pidada enese portreteerimist, millega ta savutas uue kehalise esteetika. Kasutades saksa kunstikriitiku Julius Meier-Graefe sõnu, oli Schiele ehmatavalt kõhn, kerge kondiga ja haiglaslikult varaküps. (Blackshaw 2007) Schiele leivanumbriteks võib pidada seksi ja surmaga seotud teemasid. Ta kasutas seksi kunstilise relvana. Paljud kaasaegsed pidasid teda arvukate autoportreede tõttu nartsissistiks. Schiele maalis end ebamehelikuna, just kui dandy või võika aktina. Tema enesekujutamistes avalduvad melanhoolsus ja äng, mis kunstnikku sageli valdasid. (ArtInfo).
Maailmasõda New Yorki (ja Moskvat), olulisemad kunstiuuendused leidsid kõigepealt aset enamasti seal, laiendades pikapeale mõjuvälja teistesse kultuuridesse, sh eesti kunsti. Eugene Delacroix, Vabadus juhtimas rahvast üle barrikaadide. 1830 Modernistliku kunsti juurteks peetav teos, mis on endiselt romantiline kunst. Modernistid võtsid üle mässamise ja revolutsiooni väärtustamise. Modernistliku kunstikriitiku väärtushinnangud Kõrgmodernistliku kunstikriitika (Bell, Greenberg jt) väärtushinnangute kolm teoreetilist eeldust: - kunstis on kõige tähtsam esteetiline kvaliteet; - kunstikriitiku jaoks on tähtsad üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust esindavad kunstiteosed; - kui esteetilised väärtushinnangud on konfliktis moraalsete, ühiskondlike või poliitiliste argumentidega, tuleb esimesena väärtustada esteetikat, ja alles siis
käsitöö liikumine (Arts&Crafts Movement). "Arts and Crafts" liikumise esteetika tugines gooti arhitektuuri "aususele" ja "sobivusele" ning ideele, et hea disain tuleneb objekti funktsiooni ja selle loomiseks kasutatud materjali olemuse mõistmisest. Olles laiahaardeline, taastas see liikumine huvi käsitööliikide vastu ning õhutas poliitilist ja sotsiaalset kriitikat. Arts&Crafts Movementi on piiritletud aastatega 1861-1914. · Arts&Crafts Movement ideed pärinesid kunstikriitiku ja teoreetiku John Ruskin`i kirjutistest, kuid realiseerusid kunstniku William Morrise tegevuses. · Morris oli muutunud sotsialistiks, sest tema arvates kunstil polnud võimalik eksisteerida ja areneda kaasaegses ,,kommertslikus ja kasuahnes" süsteemis. · Morris rõhutas, et ta tahab kunsti pakkuda sama paljudele inimestele kui haridust või vabadust. · Mõjukas figuur kunsti- ja käsitööliikumises oli ka Walter Crane, kes samuti pidas sotsialismi
2. vastus hilisemas küsimuses.. 10. Millisele kahele intuitsioonile tugineb traditsiooniline vastus? Kaks "intuitsiooni": Sõltumatuse tees tugineb kahele intuitsioonile: a)Hindamisest, b)Meeldimisest. a) Hindamise loomus: Hindamine on standardi rakendamine (Osborne 1973) ja standardeid saab rakendada meeldimiseta, "külmalt", "formaalselt:", "Kriitik, kes tahab oma ametinime väärida, peaks üksnes sõltumatu, erapooletu ja kiretu analüüsijana, kunstikriitiku kombel vaid talle esitatavate tööde kunstiväärtust hindama. Et ta suudaks märgata ja kiita koguni neid raamatuid, mida ta lihtlugejana ei naudi, kuid arvustajana on kohustatud mõistma, peab tal olema tarkust oma isiklik maitse tahaplaanile tõrjuda." Guy de Maupassant (1992: 145). b) Meeldimise efemeersus: Ma võin siiralt uskuda, et teatud kunstiteos on hea ent ometi ei pruugi see teos mulle mitte iga kord meeldida ja selles pole probleemi. Teose väärtus on
· Esteetikateooria: Mis on kunstiteos? Kas kunst saab olla tõe kandja? Kas kunst toimib kunstniku tundeid väljendades, äratades, puhastades või sümboliseerides? Miks saame esteetilist naudingut kummalistest asjadest nagu hirmuäratavad loodusjõud? Miks eri kategooriatesse kuuluvad asjad võivad olla võrdselt kaunid? · Esteetiline kasvatus katse ilu ja kunstimeelt treenida. · Milline on kujutluse roll kunsti tegemisel ja vastu võtmisel? Kas kunstikriitiku hoiakud on objektiivsed. Põhinevad teoreetilistel teadmistel või kõhutundel? · Esteetika üritab lahti mõtestada ilu olemust. · Meelelisi naudinguid võivad esile kutsuda ka teistsugused asjad inetud. Võivad meid sama moodi erutada. Ei saa öelda, et kõik, mis on ilus, tekitab meis meelelisi tundeid. · Esteetika ei ole ka pelgalt kunstiteooria. · Esteetika kui kunstiesteetika. Mängivad rolli üksikud esteetikad. Filmi, arhitektuuri jne
annaabi.ee 
