Eesti kunst 19. sajandil 1. 19.saj algul Eestis tegutsenud maalikunstnikud olid (balti)saksa mehed. 2. Baltisaksa kultuurielu oli tähtis, sest see elustas ka Eesti linnakodanike kultuurimiljööd. 3. Baltisaksa soost kunstnikud said kunstihariduse Vene, Saksa ja Itaalia kunstikeskustes. 4. Baltisaksa kunst oli oma vaimult konservatiivne ning jäi saksa kunsti provintslikuks haruks. 5. Baltisaksa kunstnikud Eestis viljelesid portreemaali, romantilis-realistlikke maastiku- ja linnavaateid, lillemaale, religioosse sisuga altarimaale, zanrimaale, olustikumaale ning vähesel määral ajaloolist kompositsiooni. 6. Eesti rahvusliku kunsti sünniperioodiks nimetatakse 1850-ndaid aastaid, sest siis
aastal ilmus mehe esimene romaan ,,Mafarka le futuriste(Futurist Mafarka)". Aastal 1912 kirjutas ta ajalehte Figaro provokatiivse teksti, mis ülistas kiirust ja sõda. Itaalias muutus futurism lõpuks poliitiliseks: 1918. aastal asutas Marinetti erakonna, hiljem sattus vanglasse koos Benito Mussoliniga. EESTIS: Eestisse jõudis 1910. aasta manifest kõigepealt ajakirjanduse vahendusel. Juba 1912. aastal, ehk siis samal aastal, mil Pariisis Münchenis ja teistes Lääne- Euroopa suurtes kunstikeskustes toimusid esimesed futuristlikud kunstinäitused, tutvustati Eesti ajakirjanduses Marinetti õpetust. Põhjalikult tutvustas eesti kunstipublikule futurismi teooriat 1914. aastal Peterburi ülikooli tollane üliõpilane Johannes Semper. Ta pidas Tartus ettekande, mis trükiti ära ka ajakirjanduses. Eesti kunstis ilmusid esimesed futuristlikud ilmingud sama aastal Tartus avatud kunstinäitusel. Nendeks olid Münchenis õppinud Ado Vabbe "Parafraasid" ja "Skemaatilised improvisatsioonid"
uutmoodi kokku nagu kubistidki. Seda tehes muutusid pildid pigem abstraktseteks. Sõda lõpetas futurismi("Modern art", 2007, lk 191) (Severini, 1920) 4 2.1 Futurism Eestis Eestisse jõudis 1910. aasta manifest kõigepealt ajakirjanduse vahendusel. Juba 1912. aastal, ehk siis samal aastal, mil Pariisis Münchenis ja teistes Lääne-Euroopa suurtes kunstikeskustes toimusid esimesed futuristlikud kunstinäitused, tutvustati Eesti ajakirjanduses Marinetti õpetust. Põhjalikult tutvustas eesti kunstipublikule futurismi teooriat 1914. aastal Peterburi ülikooli tollane üliõpilane Johannes Semper. Ta pidas tartus ettekande, mis trükiti ära ka ajakirjanduses. Eesti kunstis ilmusid esimesed futuristlikud ilmingud sama aastal Tartus avatud kunstinäitusel. Nendeks olid Münchenis õppinud Ado Vabbe "Parafraasid" ja "Skemaatilised improvisatsioonid"
vaatamata rasketele aegadele oskas kooli majandada. Starkopfi kui võimeka ja nõudliku pedagoogi käe alt võrsus terve rida isikupäraseid skulptoreid, nagu F. Sannamees, H. Halliste, J. Hirv, A. Vomm, E. Jõesaar, E. Roos, jt. A. Starkopf esines esmakordselt Eestis 1914. aastal, võttes alates 1919. aastast pidevalt osa kunstinäitustest nii Tartus kui mujal Eestis, samuti eesti kunsti väljapanekutest mitmel pool Lääne-Euroopa kunstikeskustes. Starkopfi looming on algusest peale mitmekesine: ümarplastikas ja reljeefis figuurid, portreed, loomaskulptuurid, hauasambad, pisiplastika. Materjalide valik on samuti aukartust äratav: puu, pronks, graniit, marmor, liivakivi, betoon, puumass, keraamika, tina, galvanoplastika. Näitusega kaasnevad skulptuuri töötoad kuraatori A. Seppeti juhtimisel. Anton Starkopfi näitus Tartu Kunstimuuseumis jääb avatuks 7. juunini.
Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks. Nendest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon. Koloriidis eelistasid futuristid eredaid värve. Futurism Eestis Juba 1912. aastal, ehk siis samal aastal, mil Pariisis Münchenis ja teistes LääneEuroopa suurtes kunstikeskustes toimusid esimesed futuristlikud kunstinäitused, tutvustati Eesti ajakirjanduses Marinetti õpetust. Põhjalikult tutvustas eesti kunstipublikule futurismi teooriat 1914. aastal Peterburi ülikooli tollane üliõpilane Johannes Semper. Eesti kunstis ilmusid esimesed futuristlikud ilmingud sama aastal Tartus avatud kunstinäitusel. Nendeks olid Münchenis õppinud Ado Vabbe "Parafraasid" ja "Skemaatilised improvisatsioonid". Futuristlike teostega esines Vabbe 1916. aastal ka Tallinnas
See levis ka kümnendi teisel poole eesti kunstis. Selle eredamaid näiteid eesti kunstis on Juhan Muksi "Eduard Wiiralti portree" (1925), mis on maalitud vahetult enne mõlema kunstniku siirdumist Pariisi. Uusasjalikkus fotosPitoreskne foto läks moest pärast Esimest maailmasõda. Pitoresksed ja sentimentaalsed teemad ei sobinud kokku sõjaga seotud vägivallaga. Kuigi seda viljeldi veel ka aastaid hiljem, leidis põhilistes kunstikeskustes aset muudatus teravama realistlikuma stiili poole, millist viljeles Saksamaal Uusasjalikkus ja California rühmitus ,,f/64"."Neue Sachichkeit" esindas maailmasõjahullusest kainestatud ning vähimatestki unelussoovidest vabastatud ühiskonna pürgimust asjalikkusele ning soovi tunnetada, et pärast suuri vapustusi seistakse taas kahe jalaga maa peal. See viimane tendents tõi halvematel juhtudel kaasa Hartlaubi poolt mainitud küünilisuse ja täieliku resignatsiooni.
inetu, stiilitu vabrikutoodangu vastu, vaid ka püüet asendada masinatega tootmine vabade käsitööliste ühiskonnaga. Uus stiil, juugend (Inglismaal - art nouveau, Prantsusmaal - le style moderne, Saksamaal - Jugend) oli valdavalt antihistoritsistlik, inspiratsiooni ammutati uutest ja vanadest materjalidest, eksootilistest maadest (Orient). Algul olid ka need uue vormikeele otsingud omapärane liikumine, mis tekkis nii Euroopa kui ka Ameerika erinevates kunstikeskustes. Stiiliks kujunedes säilis juugendis mitmekesisus, mis tulenes ennekõike kordumatu ja individuaalse loomingu põhimõttest, millest nii arhitektid kui ka tootekujundajad keeldusid loobumast. Uus stiil tuli leiutada (nagu tehnikagi puhul), mitte tuletada mõnest ajaloolisest eelkäijast. Sellisena on juugend ennekõike kunstnike katse kohaneda masinaajastuga - ületada stiililine kaos keskkonnas, saavutada uus vaimne ja aineline stiiliühtsus, väljendada uut tehnikat uues kunstikeeles
annaabi.ee 
