REIN KELPMAN Egon Rehemaa E-08B REIN KELPMAN Sündis 13.aprillil, 1960, Tartus Isikunäitused · 1986 Tallinna Kunstihoone Galerii 1988 A. H. Tammsaare majamuuseum, Tallinn 1989 Kopenicker Bank, Berliin, Saksamaa 1990 Eesti Kunstifondi Galerii, Helsingi, Soome · 1991 Oulu Linna Noorte- ja Kultuurikeskus, Oulu, Soome 1991 Eesti Kunstifondi galerii (koos Jüri Arrakuga), Helsingi, Soome 1992 Volleby Instituut, Vasteras, Rootsi 1992 Tido krahviloss, Tido, Rootsi · 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1995 Tuglas - Seura , Helsingi, Soome
1938. aastal omistatakse talle teenete eest kunstikool "Pallase" asutajana, kauaaegse pedagoogina ja koolijuhatajana professori tiitel. Ado Vabbe oli maali- ja graafikaõppejõuks erinevatel aegadel paljudes õppeasutustes, näiteks: Kõrgemas Kunstikoolis "Pallas", Konrad Mäe nimelises Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis, Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. 19531956. aastatel juhatas ta Tallinnas Kunstifondi graafika eksperimentaalateljeed. Looming Ado Vabbe varasemad säilinud tööd pärinevad umbes 1912. aastast. Need olid teostatud tol ajal nii omase juugendlikult stiliseerivas laadis (näiteks kompositsioon "Tants"). Väga suureks eeskujuks oli talle nii enne kui pärast Vassili Kandinsky, keda esimest korda kohtas Narvas, hiljem ka Münchenis. A. Vabbe esimene loominguperiood, mis oli kindlasti lennukamaid kõrgaegu tema kunstilises tegevuses, kestis 1920
aastatel Käikude rajamise eesmärk oli muuta sõdurite, laskemoona ja muu varustuse ümberpaigutamine vaenlase eest varjatuks. Käikudel oli ka luureülesanne - neid kasutati vaenlase maa-aluse mineerimistöö jälgimiseks. XVIII sajandil hakati käike osaliselt kasutama laoruumidena. Muldkindlustused arvati sõjaliste objektide nimekirjast välja 1857. aastal ning pärast seda rajati Ingeri ja Rootsi bastionidele pargid. Hiljem on käigud leidnud rakendust nii õhutõrjevarjendina kui ka kunstifondi skulptuurilaona. 4.2 Dominiiklaste kloostri klausuur Dominiiklaste kloostri kolmest osast on praeguseks alles vaid idatiib. Magamistoad, raamatukogu, söögisaal ja eluruumid pakuvad huvitavat pilguheitu keskaja munkade igapäevaelule. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka keldris asuvat energiasammast. 4.3 Hellemanni torn ja linnamüür Väidetavalt on Hellemani torn oma nime saanud läheduses elanud linnakodaniku Helle Hollemani järgi
Ta töötas 1958. aastani „Estonprojektis“, saades 1955. aastal selle peaarhitektiks. 1958–1961 oli Kotli Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituudi ehitus- ja arhitektuurisektori juhataja. Alar Kotli on loonud palju Eesti riigile tähtsaid ehitisi, mida võib nimetada ka Eesti sümbolehitisteks. Kuulsaim ehitis on Tallinna Laululava (1958), lisaks on ta projekteerinud ta ka Estonia teatri uue osa (1946), Tallinna Ülikooli hoone (1939), Kunstifondi hoone (1948) ja Rakvere Gümnaasium (1935) Kotli tegeles lisaks oma tööle ka paljude hobidega kogu oma elu vältel nikerdas ta puidust erinevaid skulptuure ja maalis autoportreesid, neid kunstisuundasid sai ka näituse õpitubades proovida. Lisaks tegi ta ka ise palju mööblit, mida ka näitusel eksponeeriti. 1931. aastal abiellus ta Tallinna Kodumajanduskoolis õpetajana töötava Ilse Heimbergiga. Kooselust sündisid neil lapsed Malle, Viido-Peep, Tõnu, Jüri ja Anu
16 Eesti Rahvamajandusnõukogu Töölisvarustusevalitsus(TVV) osakonnad: Trusti "Gazslantsestroi" TVO Kohtla-Järvel Trusti "Eesti Põlevkivi" TVO Jõhvis Keemiakombinaat "Maardu" TVO Eesti Raudtee TVO Eesti Merelaevanduse Kaubanduskontor "Torgmortrans" Eesti Raamatukaubastu Kultuuriministeeriumi haldusalas Eesti Vabariiklik Osakond "Ajakirjandusliit" Apteekide Peavalitsus Tervisehoiuministeeriumi haldusalas Kunstifondi Eesti Vabariiklik Osakond Jätkus kauplusruumide laiendamine kõrvalruumide arvel, seda eriti Tallinnas. Kümnekonna kaupluse ja toitlustusettevõtte kaubanduslik pind suurenes kõrvalasuvate ruumide baasil. Tallinnas, Tartus, Narvas ja teistes linnades avati hästisisustatud kauplused uusehituste esimesel korrusel. Kaubakäive kiire kasv, kaupade sortimenti laienemine ja kaubavarude suurenemine tekitasid kaubandusvõrgu ülekoormuse, seda peamiselt Tallinnas ja Tartus
sünnipäeva. (Joost 1987: 78) Muuseum koosneb neljast ruumist: näituseruum, töötuba, magamistuba ja söögituba. Enamik väljapandud mööblist kuulus Hans Kapile ja Joosep Kapile. Kabinetis olev klaver 16 on kingitus Hans Kapile. Saalis on eksponeeritud Eugen Kapi tiibklaver. Muuseumis väljapandu tutvustab Hansu, Arturi, Villemi ja Joosep Kapi elu ja loomingut. Näituse on kujundanud Hendrik Tust. ENSV Kunstifondi Tallinna Kombinaadi ,,ARS" kunstniku kultuurimälestina on kaitse alla võetud muuseumihoone, endine kihelkonnakooli maja ja Kappide hauaplats Suure-Jaani kalmistul. (Joost 1987: 79, Joost) 5. Küsitluse tulemused Materjali kogumiseks koostasin küsitluse (vt Lisa 6), et teada saada, mida teatakse Suure- Jaanis Kappide kohta. Küsimustiku levitasin internetis ja paberkandjal. Küsimusi oli kokku 9, nendest 8 olid avatud küsimused, kus ootasin pikemat vastust ja 1 valikvastustega.
annaabi.ee 
