Kunstiliigid (arhitektuur, skulptuur, maal, graafika, tarbekunst). Koomiks, reklaam, logo, karikatuur. Rahvakunst. Kunsti väljendusvahendid (punkt, joon, pind, värv jne). Kunstimälestised. DISAIN (osakaal tasemetööst ca 16 %) Kombinatoorika geomeetrilistest elementidest ruumis ja tasapinnal. Pinnalaotus pakendi või maketi jaoks. FUNKTSIONAALNE LUGEMISOSKUS (osakaal tasemetööst ca 15%) Tekstist arusaamine. KUNSTIALASED MÕISTED (Seotud kõigi eelnevate komponentidega) Kunstialaste mõistete kasutamisoskus.. VÄRVI-, VORMI-, KOMPOSITSIOONI- JA PERSPEKTIIVIÕPETUS Koloriit (sh soe ja külm). Varju tekkimine, langev vari. Dünaamiline ja staatiline kompositsioon. Piiratud ja piiramata pinnad. Kandiliste kehade kujutamine ruumiliselt. DISAIN Raamatukujundus (kaanekujundus, initsiaal, vinjett, illustratsioon). Pakend, ümbris (pinnalaotus, kiri, värvilahendus). Kirja kujundamine (jooniskiri, fantaasiakiri). KUNSTIVESTLUSED
Kool loodi küll arhitektuuri ja töötustoodete kujundamise õpetamiseks, kuid sellest sai tähtis kunstikeskus, kus õieti kadusid piirid üksikute kunstialade vahel. Kooli rajas silmapaistev arhitekt Walter Gropius (1883 – 1969), kes kavandas ka „Bauhausile“ hoone – see on üks funktsionalismi tähtteoseid. „Bauhausis“ töötasid õpetajatena tuntud maalijad Kandinsky ja Klee. „Bauhaus“ likvideeriti 1993. aastal fašistide poolt. Paljud eesrindlike kunstialaste ja ühiskondlike vaadetega bauhausalased pidid maalt lahkuma, 2 peamiselt USA-sse, kus nad arhitektuuri arengusse edaspidi tõhusa panuse andsid. Rahvusvaheliselt kuulus arhitekt ja teoreetik oli Šveitsi prantslane kunstniku nimega Le Corbusier 81887 – 1965), kelle loodud ehitisi leidub ka Moskvas. Le Corbusier lähtus küll funktsionalistlikest põhimõtetest, kuid ta rõhutas rohkem efektsust ja ilu, mida võivad
vaatajale huvi,ootamatust ning rabab ja üllatab teda. 16,.sajandil reformaatorite poolt algatatud karoliku kiriku vastane usuline võistlus kujunes 17.sajandil ilmalikuks võimuvõistluseks. Kogu Euroopas peeti usu nimel veriseid sõdu,mis viisid poliitiliste võimusuhte täieliku ümberkujunemiseni. Nii püsimatu nagu tolle raske ja äreva perioodi ajalugu, oli ka selle aja kunst. Ühelegi varasemal ajajärgul polnud valitsenud sellinme hoiakute ja kunstialaste vaadete mitmekesisus nagu barokiajastul. BAROKKOARHITEKTUUR Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku usu peaaegu täiesti välja tõrjunud ning kestis pidev ja verine võitlus eri ususuundade vahel. Välja olid kujunemas tugeva keskvõimuga rahvusriigid. Sellises keerulises olukorras tuli katoliku kirikul järk-järgult loobuda sajanditega juurdunud traditsioonidest. Käivitus nn. vastureformatsioon , võitlus kaotatud
või ''Püha Hieronymuse'' moodi pooleli jäänud. Sellele vaatamata on nendes töödes juba näha uuelaadsust ja eripära. Leonardo oskas paremini kui keegi muu anda oma figuuridele elavust. Leonardo leidis Milano õukonnast selle, mida kodulinn Firenze ei suutnud pakkuda: tema majanduslik toimetulek oli tagatud ning ta sai proovida oma võimeid mitmesugustel aladel. Ta tegutses porteemaalijana ja teatris lavakujundajana, koostas arhitektuurijooniseid ja kavandas suurt ratsamonumenti. Kunstialaste tööde kõrvalt sai ta pühenduda ka muule huvitavale. Ta keskendus põhjalikult tehnikaprobleemidele, uuris Milano lähistel kanaleid, kavandas sõjamasinaid ja muid leiutisi. Praktilised probleemid juhtisid ta üldisemate küsimuste juurde ja ta asus uurima mehaanika aluseid ning vett kui nähtust. Tema mõtteid haaras alati mõni uus küsimus. Leonardost arenes kunstniku asemel uomo universale, mitmekülgselt haritud inimene,
hankida, Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid.Kodumaal suhtuti Laikmaasse endiselt kui eesti kunsti peamisse eestvõitlejasse, kelle poole pöörduti nõu saamiseks. 1908. a. suvel kavatses Laikmaa korraldada kolmekuulised kunstikursused Soomes, kuid pidi plaanile paraku kriipsu peale tõmbama, kuna kohale ilmus vaid üks õpilane. Rahaliselt olid Soome-aastad Laikmaale vägagi rasked. Kõige äärmisemast kitsikust välja pääsenud, hakkas Laikmaa jälle aktiivselt esinema kunstialaste sõnavõttudega kodumaises ajakirjanduses. Kuna eesti kunsti tulevikuperspektiiv oli vahepeal muutunud õige ähmaseks, siis püüdis Laikmaa oma artiklites igati seda ülemäärast pessimismi ja ebakindlust hajutada. 1909. a. hilissügisel sai Laikmaa lõpuks loa kodumaale tagasi pöördumiseks. Siia jäi kunstnik aga väga üürikeseks ajaks, sest ammu oli tal soov reisida Itaaliasse. Välispassi hankimine pealinnas läks tal peatselt korda. 1910. a
propagandasõjas, mis käivitus taasokupeeritud Eestis. Teatrikunsti ideoloogiline eelisseisund Nõukogude Liidus ja vajadus teha see massidele kättesaadavaks tagasid ka Eestis teatritele aastail 1945–1948 märkimisväärse dotatsiooni, kokku 24,4 miljonit rubla (Hion 2002: 91). Hoopis teises ühiskonnas kasvanud ja koolis käinud teatriinimestel tuli uudse koolitaja rolliga kohaneda ja ise kõigepealt välkkiirelt ümber õppima asuda. Vabariigi kunstialaste töötajate nõupidamisel leiti: „Selleks, et kasvatada kunstivormidega teisi, peab ise olema ideeliselt veendunud, peab põhjalikult tundma marksistlikku teadust ühiskonnast.” (ERA, f R-1205, n 2, s 475, l 35). Kogu teatrielu iseloomustas küllaltki jäik reglementeeritus: näiteks 1946. aasta ÜK(b)P KK, s.t. üleliidulise otsusega „Draamateatrite repertuaarist ja selle parandamise abinõudest” tõrjuti mängukavast välja Lääne näidendid. Ideoloogiline surve kultuurielule
annaabi.ee 
