lugu sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast [epopoiia], mis tähistas üldiselt heksameetris kujutatud luuleteost. Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks. Jaotus põhineb 18.sajandi lõpul Euroopa kirjanduses valitsevaks tõusnud romantilisel nägemusel, mille järgi on rahvaeeposed sündinud rikkumatu rahva vaimust kollektiivse loomistöö tulemusena, loojad on sageli nime poolest tundmatud. Kunsteeposed on seevastu teadaolevate üksikautorite looming (nt Homerose ''Illias'') Evolutsionistliku ehk arenguloolide eeposte päritoluteooria vaatenurk on pärit loodusteadustest, kuid said omaseks ka rahvaluuleteaduses. Folkloristikas nn. soome koolkonna ehk võrdlev-ajaloolise uurimismeetodi eelkäja Julius Krohn arvas, et rahvalaulud arenevad nagu kasvavad sulaga lumepallid: pisematest laulukildudest põimub vähehaaval üha pikemaid ja sekaderohkemaid laulutervikuid
EEPOS Kirjandus Tartu 2013 TÄHENDUS JA OLEMUS Eepos tähendab ulatuslikku lugu ehk jututsüklit sidumata kõnes. Olemuselt on eepos enamasti mütoloogial või pärimusel põhinev värsivormiline teos, mis jutustab muinaskangelaste tegudest. ARENG JA NÄITED Eeposte sünniteooria: 1. suulised eeposed 2. pärimuseeposed 3. kunsteeposed Maailma vanim eepos on sumeri „Gilgameš“. Eestlastele tuntuim eepos on kindlasti „Kalevipoeg“.
Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast (epopoiia, epos kõne, poiein teha), mis tähistas üldiselt heksameetris kirjutatud luuleteost. Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks. Jaotus põhineb 18. sajandi lõpul Euroopa kirjanduses valitsevaks tõusnud romantilisel nägemusel, mille järgi on rahvaeeposed sündinud rikkumatu rahva vaimust kollektiivse loomistöö tulemusena, loojad on sageli nime poolest tundmatud. Kunsteeposed on seevastu teadaolevate üksikautorite looming (nt Homerose "Illias"). Evolutsionistliku ehk arenguloolide eeposte päritoluteooria vaatenurk on pärit loodusteadustest, kuid sai omaseks ka rahvaluuleteaduses. Folkloristikas nn. soome koolkonna ehk võrdlev-ajaloolise uurimismeetodi eelkäija Julius Krohn arvas, et rahvalaulud arenevad nagu kasvavad sulaga lumepallid: pisematest laulukildudest põimub vähehaaval ühe pikemaid ja seikaderohkemaid laulutervikuid. Kui areng saab
Eepose stiil on ülev. Sel võib olla autor, kuid alati ,pole see teada Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, kangelane, rahva suurkuju, keda juhivad ürgjõulised tunded. Ta .saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused Rahvaeeposed kuuluvad tekkelt vanemasse rühma, on anonüümsed, põlvest-põlve edasi kandunud, tuginevad .müütidele, muinasjutumotiividele ja ajaloopärimustele ning nad on ka hiljem kirja pandud .("Kunsteeposed on hilisemad, kirjanike poolt rahvaeeposte eeskujul loodud (vanim Vergiliuise "Aeneis Rahuvseepos on rahva teaduses ja ajaloolises arenemises olulist rolli mänginud eepos, mis ühendab nii rahvaloomingu kui autori omaloomingu (Elias Lõnnrot "Kalevala", Friedrich Reinhold Kreutzwald .(""Kalevipoeg Romaan ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. Vahel moodustab see mitmeköitelisi sarju. Iseloomulik on avar elukujutus, mitmeplaaniline
suuliselt põlvest põlve edasi antud. Tuginevad müütidele, muinasjutumotiividele ja ajaloopärimustele ning nad on alles palju hiljem kirja pandud. Vanim osaliselt säilinud eepos on ,, Gilgames " (3.a-tuh eKr ). Esmakordselt maailmakirjanduses tõusevad siin inimese surelikkuse ja elu mõtte küsimused. Kreeklase ,, Ilias" ja ,, Odüsseia " ( u 1000 eKr ), india ,, Mahabharata "( 2.a-tuh eKr) Põhisisuks on hõimudevaheline võitlus. 2) kunsteeposed hilisema tekkega, kirjanike poolt loodud. Pikemad luuleteosed, mis võivad toetuda rahvaluuleainesele. Näiteks: Vergilius ,, Aeneis "- roomlaste eepos, eestlaste ,, Kalevipoeg " Erivorm on koomiline eepos kui üleva eepose paroodia, enamasti esinevad selles loomtegelased. Rahva teadvuses ja ajaloolises arenemises olulist osa etendanud eepost nim rahvuseeposeks. Selleks võib olla nii rahva- kui ka kunsteepos. JUTUSTUS suhteliselt vaba eepikazanr, mis asub romaani ja novelli vahel
Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast εποποιΐα (epopoiia, epos –kõne, poiein –teha), mis tähistas üldiselt heksameetris kirjutatud luuleteost. Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks. Tänapäevase käsitluse järgi pole võimalik mingit üldkehtivat eeposte sünni- ja arenemisteooriat esitada. Täpsemaks liigutuseks tuleb lugeda Lauri Honko oma: 1) suulised eeposed; 2) pärimusele orienteeritud eeposed ehk pärimuseeposed; 3) kunsteeposed. Sisu alusel on neid liigitatud näiteks sangarieeposteks, ajaloolisteks, usundlikeks, idüllilisteks ja koomilisteks eeposteks, hõimu- ja loomaeeposteks jne. Eeposi "Gilgameš" (akkadi/sumeri) "Mahābhārata" (india) "Rāmādžana" (india) "Ilias" (Vana-Kreeka) "Odüsseia" (Vana-Kreeka) "Aeneis" (Vana-Rooma) Eepos – pikk jutustav teos. Üldjuhul värsivormiline, põhineb rahvalauludel, müütidel ja muistenditel. Eeposeid on paljudel rahvastel
reaalsusest ja lisab oma kujutlusvõimet. Kasutatakse dualismi meetodit. Viidatakse laulude päritolule kujundlikult ja salapäraselt (nt maagilised puud: pihlakas, toomingas, tamm; Vanemuise vöö ja Juta juuksesalgud). Eeposed: rahva- ehk kangelaseeposed kujutavad mingit müütilist aega, narratiivide keskmes on müütiline, muistne vägimees, kangelane, kuningas, rahva juht. Tähtis on mütoloogiline alus; kunsteeposed on uuema aja eeposed, kus kirjeldatakse uuema aja sündmusi (nt ajaloolise aja rahvajuhti, kuningat, mitte nii muistses minevikus toimunud sündmusi). Rahvaluulelise materjali osakaal pole nii tähtis. Stiilis on autoril olulisem roll, autor on ise valinud värsimõõdu, jutustamistehnika, pole seotud rahvaluulele omistatud värsimõõduga; „Kalevipoeg” kuulub 2 eeposepiirile. Kangelaseepos: räägitakse muistsetele pärimustele tuginevalt rahva loost, keskmes on kangelane
annaabi.ee 
