vähenes. 4. saj II poolel oli spartiaate vel vaid u tuhat. Kodanikest sõjamehed tuli asendada palgasõduritega. 10 000 retk Aasiasse. 401 a. eKr alustas Kyros enam kui 10 000 kreeka hopliididiga eesotsas sõjaretke Artaxerxese vastu. kYROSE vägi jõudis suuremat vastupanu kohtamata Mesopotaamiasse ja purustas vastased Kunaxa lahingus. Kreeka sõjamehed murdsid tänapäeva Kurdistani musta mere kagurannikule. Korintose sõda ja Kuningarahu: 395 a. e. Kr moodustasid Teeba Korintos Ateena Argos ja mõned teised riigid Sparta- vastase liidu. Puhkes nn kORINTOSE SÕDA. Võitlus toimus ka Väike-Aasia rannikul ja rannikuvetes, pärast seda koondus võitlus Korintose ja Isthmose maakitsuse ümber. Pikkade läbirääkimiste tulemusel, mida Sparta poolt juhtis väejuht ja riigimees Antalkidas, sõlmisid kREEKA RIIGID 387/386 a. eKr talve ülleüldise rahuleppe nn Kuningarahu. Kuulutait välja
põhiüksus oli sugukond. 2. Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele, võim hakkas üha enam üle minema keskvõimule. Keegi oli kogu aeg kellegi alluvuses. Arhailises ühiskonnas loodi eeldused objektiivse õiguse e ius scriptumi tekkeks. Hakati kasutama talioonipõhimõtet (ehk veritasu vähendamiseks karmistati seaduseid ja karistusi). Kuningal lasus armuandmisõigus ja kuningarahu (,millega oli piiritletud kuritegude ring, mis kahjustasid kuningat). 3. Õigus keskajal Varakeskaegsetes riikides kuulus inimene õiguse valdkonda vastavalt sellele kellena ta sündis. Hakati kokku koguma selliseid seaduse sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Tegemist õiguse tunnetusallikatega, seaduskogumikud tegid teatavaks tavaõigust. Tänapäevaga võrreldes oli tegemist läänihärrade avaliku õigusega. 7
Demokraatlik riigikord (rahvakoosolek, nõukogu, strateegid, kohtud); kodanikud ja metoigid. 3. Peloponnesose sõda. Põhjused ja ajend. Archidamose sõda. Sisevastuolud Ateenas. Nikiase rahu. Alkibiades. Sitsiilia ekspeditsioon ja selle tagajärjed. Dekeleia sõda: mereliidu lagunemine ja Ateena kapituleerumine. Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 5. Kreeka linnriigid IV sajandi I poolel. Sparta hegemoonia. 10 000 retk Aasiasse. Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba hegemoonia: Leuktra lahing; Epameinondas. Ateena II mereliit ja selle lagunemine. 6. Sotsiaalne areng IV sajandil. Varanduliku differentsi süvenemine. Sotsiaalsed pinged. Palgasõdurlus. Hiline türannia. 7. Makedoonia tõus. Makedoonia riik ja ühiskond. Philippos II ja tema ümberkorraldused. Demosthenes. Chaironeia lahing. Korinthose kongress. Philippose surm. 13) Kreeka kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil 1. Koorilüürika: Pindaros. 2
palgaväe laiali saatma ega suutnud seetõttu edu ära kasutada. Ateenlased taastasid pikad müürid ja laevastiku. Sõda jäi venima ning algasid läbirääkimised Pärsia kuninga eestkostel Susas, mille käigus spartalased taastasid head suhted pärslastega. 386 sõlmitud Kuningarahuga kuulutati välja kõigi Kreeka riikide autonoomia: st saadeti laiali kõik riikide liidud peale Peloponnesose liidu. Väike-Aasia Kreeka linnad läksid Pärsia võimu alla. Sparta ülemvõim 386 371 Kuningarahu võimaldas spartalastel pärslaste toel domineerida peaaegu kogu Kreekas. 382 spartalased okupeerisid Teeba akropoli ja vallutasid Teeba, sealse aristokraatliku grupeerigu toel, oma ülemvõimule. Teeba demokraadid leidsid varjupaiga Ateenas. 379 vallutasid demokraadid ootamatu rünnakuga Teeba, ajasid spartalased välja ja kehtestasid suhteliselt demokraatliku riigikorra. Teeba etteotsa tõusid Pelopidas ja Epameinondas. Sõlmiti liit Teeba ja Ateena vahel
välja seesugune tööjaotus, et keegi oli kogu aeg kellegi alluvuses. Ühiskond vajas uut tüüpi organisatsiooni ning sellest tulenevalt ka uut sotsiaalse reguleerimise süsteemi. Keskvõim liikus oma korrareeglitega sugukonnaõiguse kohale. Arhailises ühiskonnas loodi eeldused objektiivse õiguse e ius scriptumi tekkeks. Hakati kasutama talioonipõhimõtet (ehk veritasu vähendamiseks karmistati seaduseid ja karistusi). Kuningal lasus armuandmisõigus ja kuningarahu (,millega oli piiritletud kuritegude ring, mis kahjustasid kuningat). Kreeklased olid arhailise riigi ajal tugevad õigusfilosoofias. Rooma õiguse all kujunes välja hagide (actio-) süsteem, mille tulemina lõi iga uus kohtulahend uue pretsedendi ja positiivse kehtiva õigust. Roomas hakati keiser Theodisianus II algatusel kokku kogumann konstitutsioone ja keiserlikke seaduseid. Selle mõtte viis edasi ning lõpuks ka teostas keiser Justinianus 500ndatel aastatel.
.................... 31 Archidamose sõda (431 421) ................................................................... 32 Ateenlaste sõjaretk Sitsiiliasse ................................................................... 32 Dekeleia sõda (413 404) ja 411. ning 404. a. oligarhilisede riigipöörded Ateenas .... 33 Vahelduvad hegemooniad 4. sajandi esimesel poolel ................................................. 37 Sparta hegemoonia algus, Korintose sõda ja Kuningarahu .................................. 36 Sparta langus, Teeba hegemoonia ja Ateena teine mereliit .................................. 38 1 Makedoonia hegemoonia algus ..................................................................................... 41 Aleksander Suure maailmariigi sünd ja lagunemine ................................................. 44
Sparta vastu astusid välja Korintos, Teeba, Ateena ja Argos. Rahaliselt toetas neid Pärsia. 394 purustas laevastik, mida juhtis ateenlane Konon, Sparta laevastiku. Agesilaos pöördus väega Väike-Aasiast Kreekasse tagasi: spartalased saavutasid maalahingutes kas võitu, kuid pidid rahapuudusel oma palgaväe laiali saatma. Ateenlased taastasid kindlustused ja laevastiku. Sõda jäi venima ning algasid rahu-läbirääkimised Pärsia kuninga eestkostel Susas. 386 sõlmitud Kuningarahu taastas Sparta ja Pärsia liidu. Kuulutati välja kõigi Kreeka riikide autonoomia: st saadeti laiali kõik riikide liidud peale Peloponnesose liidu. Väike-Aasia Kreeka linnad läksid Pärsia võimu alla. Sparta ülemvõim 386 371 Kuningarahu võimaldas spartalastel pärslaste toel domineerida peaaegu kogu Kreekas. 382 spartalased okupeerisid Teeba akropoli ja allutasid Teeba, sealse aristokraatliku grupeerigu toel. Teeba demokraadid leidsid varjupaiga Ateenas.
Pidid teenima sõjaväes vastavalt oma jõukusele.Käsitöö, kaubandus, pangandus, vaimuinimesed. Peloponnesose sõda.460-445 (I) Põhjused ja ajend. Periklese strateegia. Archidamose sõda. Sisevastuolud Ateenas. Nikiase rahu. Alkibiades. Sitsiilia ekspeditsioon ja selle tagajärjed. Dekeleia sõda: mereliidu lagunemine ja Ateena kapituleerumine. Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 10 000 retk Aasiasse, Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba tõus: Leuktra lahing (Epameinondas); Ateena II mereliit ja selle lagunemine võitlus Kartaagoga; Dionysios I türannia; türannia langus; Timoleon. Philippos II- 4. saj; Makedoonia kuningas, pani aluse Makedoonia suurvõimule; Aleksander Suure isa; allutas kõik Kreeka liitlasväed (peale Sparta) enda ja ka Korintose liidu alla; valmistus sõjaks Pärsiaga, kuid mõrvati teadmata põhjustel Demosthenes- 4. saj; Vana-Kreeka riigimees; tema kõned on kreeka suursaavutused ning
kes tegi selle idee ka pm teoks. See tõi kaasa Sparta ja Pärsia suhete halvenemise, kuna spartalased olid Kyrost toetanud. Algas Pärsia- Sparta sõda. Sparta liider oli Agesilaos. Ta võttis ette sõjaretke Väike-Aasiasse ja oli edukas. Pärslased panid kogu oma rahad mängu, et Kreekas kujundada Sparta vastane liit, kuna lahinguväljal neil õnne ei olnud. Sealt sai alguse Korintose sõda. Samal ajal ateenalased taastasid ennast sellest rahast. Selle sõja lõpuks sõlmiti rahuleping, kuningarahu. See oli Xerxese rahu. See taastas Sparta hegemoonia, kes katkestasid oma liidu Pärsiaga. Kes rikub rahulepingut, seda ähvardab Pärsia agressioon. Rahuleping oli Spartale soodne. Kreeka linnad said autonoomia, st et kõik linnade liidud saadeti laiali. Sparta pidi andma Väike-Aasiasse Kreeka linnad Pärsiale vastutasuks. Järgnes Sparta hegemoonia tippaeg. Nad vallutasid ka Teeba akropoli, aga 3 a pärast seal kukutati see võim.
annaabi.ee 
