ee/photos/Kessuputukas/20876151) 3. Liigi levik ja arvukus Mustlaik-apollo levikuala ulatub Prantsusmaast Lääne-Siberi steppideni ning üle Ida-Kasahstani madalamate mägede Tjan-Sani mägedeni Lõuna- Kasahstani madalamate mägede Tjan-Sani mägedeni Lõuna-Kasahstani madalamate mägede Tjan Sani mägedeni Lõuna-Kasahstanis ning Hissari mäeahelikeni Kirgiisias ja Tadzikistanis (Viidalepp, 2000). Mustlaik-apollo elukoht ja toidubaas on piiratud. Eestis on nad levinud kirde osas Narvast- Kundani. Mõningaid isendeid on märgatud ka Lahemaa rahvuspargis lääne servas. 80 ndatel on avastati nende elupaigaks Kagu-eesti, kus nende leviala on aastatega laienenud, lausa 100 isendini. Viidalepa sõnul mõjutab leviala laienemist Eestis põhjapoolkera makrokliima. Mustlaik-apollo eelistab väiksemaid niite, niisketes või poolniisketes paikades jõgede ääres, kus on ka mõnevõrra lepavõsa. Mustlaik-apollol on oluline elada paigas, kus leiduks nii tema rööviku toidutaimi, kui ka
keemiliselt puhastamata reovete sissejuhtimisest. Samuti tuleb nentida, et erinevalt ülikõrgetest kontsentratsioonidest on PO-4-P väga kõrge sisaldus jõgede vees suvel seotud sagedamini, kas väetatud põldudelt lähtuva hajureostuse või valgala muldade kõrge foonilise fosforisisaldusega, kui tugevate punktreostusallikatega. Väga kõrge sisaldusega vooluveed formeeruvad erakordselt suures piirkonnas Soome lahe vesikonna põhjaosas, mis ulatub Paldiskist Kundani, samuti ulatuslikel aladel Kasari jõgikonnas, Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas, Valga nõos ja Hargla nõo lõunaosas ning Lõuna-Hiiumaal. Fosfaatse fosfori väga madala sisaldusega vooluvete kujunemise alad on valdavalt väikesed ja paiknevad hajusalt. Mõned niisugused alad asuvad Peipsi järve looderannikul ja Loode-Saaremaal. 3
sihipärase arendamisega. Esimesena eestis hakati Lorupi vabrikus valmistama poolkristalli ja kristalli, anti välja tootekatalooge ja hinnakirju. Märkimisväärne osa toodangust turustati välismaal. 4 Klaasitööstuse tooraine, paiknemine ja tööliskond Olulisimaks komponendiks klaasi toomisel on eriline klaasiliiv, mis moodustab klaasisegust umbes 60 protsenti. Eestis leiduvatest liivadest on klaasitootmiseks sobivamad Põhja-Eestis Aserist Kundani ulatuvad valged räniliivad ja Lõuna-Eestis Piusa ümbruskonnas asuvad liivad. Läbi aja on tarvitatud ka tavalist, enamasti klaasivalmistamise kohale geograafiliselt kõige lähemal asuvat liiva, kuid see vajab rohkem puhastamist ja enamasti lisatakse segule ka paremate omadustega klaasiliiva. Kristalli valmistamiseks vajaminevat liiva Eesti ei leidu. Lisaks liivale vajatakse klaasi valmistamiseks ka suures koguses kütust. Näiteks põletati 18. sajandil väikeses
muidugi Lääne-Euroopa riike. Eesti delegatsioon lähtus sellest, et rahuleping pidi endastmõistetavalt andma mõlemale poolele julgeolekugarantii. Edasi arutati tuliselt riigipiiride küsimust. Eesti delegatsiooni projekti kohaselt pidi riigipiir minema ida pool Narva jõge Jamburgi lähedalt ning lõuna pool Pihkva järveni ulatuma. Seevastu Nõukogude projekti kohaselt pidi Venemaale minema kogu Soome lahe ja Peipsi järve vaheline osa Virumaast kuni Kundani ja Petserimaa. Seega olid projektid erinevad ja diskussioonid äärmiselt ägedad. Piiri vaidlustes osales eriti visalt kindral J. Soots. Siiski oli Eesti delegatsiooni hing Jaan Poska, kes suutis alati rahulikuks jääda, kui teised sõimasid ja karjusid tulistes vaidlustes. Poska leidis alati enda seisukohtade kaitseks veenvaid argumente ja oskas õigel ajal minna teatud kompromissidele. Tänu sellele tegid mõlemad pooled järelandmisi, kuid kokkulepet siiski ei saavutatud.
Eestlased vabastasid järjest Valga, Võru ja Petseri. Vasteliina-Orava ja Rõuge-Haanja all murti Punaarmee rünnakuhoog. Kutsuti kokku Asutav Kogu, mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused. Tartu rahu Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska, Vene oma Adolf Joffe. Piiriküsimustes puhkesid kõige ägedamad vaidlused, kuna enamlased nõudsid enestele kogu Petserimaad ja Virumaad (kuni Kundani). Rahulepingule kirjutati alla 1920. a. 2. Veebruari esimesel tunnil. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. V Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel Demokraatia tunnused Inimeste võim mõjutada otsuseid, mis raamistavad nende igapäevast elu (seaduse) Enamuse võim, kusjuures vähemuse õigused on kaitstud Poliitiliste liidrite valitsemine rahva poolt saadud mandaadi alusel
Lääne-Eesti 38590 10,4 422 439 2,54 1,71 EESTI 545038 111,8 6439 4112 119,56 165,30 KOKKU* *Eesti kokku koos põllumajanduslike kodumajapidamistega Tallinna regioon Selle kujundas Tallinn. Eesti ranniku laevasõiduks mugavaim lõik ulatub Paldiskist Kundani ja selle lõigu keskel kujunes juba väga varakult hea sadam ja tähtis kaubalinn. Aja jooksul omandas Tallinn Rootsi provintsikeskuse ja Venemaa kubermangulinnana halduskogemusigi. XIX sajandi lõpul hakkas seal arenema ka tööstus ja seda, tänu sadamale, väga kiiresti. Juba 1913. aastaks oli Tallinn tööstuslinnanagi saavutanud esikoha Eestis. Sellepärast oli aga ka loomulik, et uuele Eesti riigile sobis pealinnaks vaid Tallinn, hoolimata ta mõningasest kultuurilisest nõrkusest
annaabi.ee 
