Riley oma skulptuuriga "Kaotus", 1964 "Continuum", 1964 Bridget Riley "Juuni", 2002 (80x114 cm) Bridget Riley´t huvitas staatilisel pildil liikumise loomine. "Liikumine ristkülikutes", 1961 "Suudlus", 1961 Bridget Riley uuris harmooniliste ja vastandlike värvide koosmõju silmale. Tema triipmaalide kaalutletud värvi- ja vormikontrastid panevad pildipinna värelema, tekitades kummituslikke kujutisi ja pöörlemisefekte. Tulemuseks on segadust tekitavalt virvendav ruumilisus ja näiline liikumine. "Laskumine", 1965 "Suur sinine", 1981-82
eriti hollandlane JAN TOOROP (18581928). Saksamaal töötanud sümbolist ARNOLD BÖCKLIN (18271901) kasutas tihti realismilähedast vormi. Kuulsaim vene sümbolist MIHHAIL VRUBEL (18561910) kujutab inimhinge siseheitluste traagikat, isikupärane, nagu mosaiigitaoline oli tema värvikäsitlus. Maaliliselt oli kõige huvitavam ja uuenduslikum belglane JAMES ENSOR (18601949). Eredate ja kaunite värvidega maalis ta aga kummituslikke, groteskseid nägemusi skelettidest, monstrumitest, maskeeritud inimestest või lihtsalt maskidest. Suure skulptori AUGUSTE RODINi (18401917) loomingut on enamasti peetud impressionistlikuks. Seda on õigustatud Rodini loobumine klassikaliselt siledatest vormidest. Tema kujude pinnatöötlus on maaliliselt varjundirohke ja krobeline, mis aitab luua liikumise ja muutumuse tunnet. Rodini teoste temaatika on aga pigem sümbolistlik. Sellele viitavad paljude teoste
olenevalt elektromagnetvälja tugevusest. Elektriväli ei kao enne ära, kui lülitada välja tekitav aparaat vooluvõrgust välja. Kuid mõnikord võivad ka väljalülitatud masinad emiteerida nn lühiajalisi elektromagnetvälja purskeid, mis ei ole küll õnneks tugevad. Elektrivälja eest kaitsevad meid tihtipeale erinevad materjalid elektrisüsteemide korpused, majaseinad ja ka inimese nahk. Infraheli Üks asi, mida arvatakse veel põhjustavat kummituslikke juhtumeid, on heli. Sagedused, mis on madalamad kui 20 hz, mida inimesed tavaliselt ei kuule. Kuid teadlased nagu Richard Lord ja Richard Wiseman on leidnud tõendeid, et infraheli võib inimestes tekitada kummalisi tundeid ruumis ängistus, kurbus, tunnetatakse nagu keegi jälgiks, külmavärinad, rusutud meeleolu 1999. aastal tekkisid suurbritannias Coventry Ülikoolis ühel õppejõul üleöö kogemused paranormaalsustega, ta tunnetas kellegi kohalolekut ja kuulis hääli, kui
Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivsed, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. Kesksel kohal seisis naine, kehastades olendit, kes on ebamaiselt hea/puhas või saatuslikult julm. Naisi kujutati kahvatutena, hüpnotiseeriva pilguga. Jan Troop 1858-1928 Hollandi sümbolist, kelle looming on väga fekoratiivne, juugendliku vormiga. James Ensor 1860-1949 Belgia sümbolist, maalis eredavärvilisi kummituslikke nägemusi, maskides inimestest, elades selliselt välja lapsepõlvemälestusi kohalikest karnevalidest. Mihhail Vrubel 1856-1910 Vene tuntuim sümbolist, kes maalis vitraalikult kumavas koloriidis, tegelaste näod kaunid ja meeldejäävad. Eriline rõhk portreedel, eriti ilmekad suured ja sügava vaatega silmad. ,,Luik-tsaaritar" "Deemon" Auguste Rodin 1840-1917 Prantsuse kuulsaim kujur, kes klassitsistlikult siledad pinnad vormis impressionistlikult krobeliseks
Becht oli veel ka andekas lüüriline poeet.Samuel Beckett (1906-1989)-Iiri irjanik on 20.sajandi tähtsamaid prosaiste ja näitekirjanikke. Sündis Dublini lähistel , õppis Trinity College´is prantsuse ja itaalia filoloogiat. Algul ta töötas Belfastis ja siis Pariisis inglise keele õpetajana. Tema proosateostest saavutas laialdase tunnustuse romaanitrioloogia ,,Molloy", ,,Malone sureb" ja ,,Nimetamatu"(1951-1953). Kõik kolm kujutavad kummituslikke, üksildustundest kantud ning musta huumori ja sõnamänguga pikitud sisemonolooge. Becketti esimene näidend ,,Godot´d oodates" (1952) traagiline farss inimese jõuetusest ja viletsusest, mida püütakse leevendada pettelootusega mingile väljastpoolt tulevale abile. Näidend ,,Lõppmäng" (1957) käsitleb surma teemat. Monodraama ,,Krappi viimane lint" (1959) peategelaske on vana mees, kes kuulab lindilt omaenda noorpõlves räägitud lugusid ega tunne ennast ära.
hiis) (1827-1901) kasutas tihti realismilähedast vormi. Kuulsaim vene sümbolist MIHHAIL VRUBEL (Istuv Deemon, Luik-tsaaritar) (1856-1910) kujutab inimhinge siseheitluste traagikat, isikupärane, nagu mosaiigitaoline oli tema värvikäsitlus. Maaliliselt oli kõige huvitavam ja uuenduslikum belglane JAMES ENSOR (Autoportree maskidega, Pierrot, Luukered ahju juures end soojendamas) (1860-1949). Eredate ja kaunite värvidega maalis ta aga kummituslikke, groteskseid nägemusi skelettidest, monstrumitest, maskeeritud inimestest või lihtsalt maskidest. Suure skulptori AUGUSTE RODINi (1840-1917) loomingut on enamasti peetud impressionistlikuks. Seda on õigustatud Rodini loobumine klassikaliselt siledatest vormidest. Tema kujude pinnatöötlus on maaliliselt varjundirohke ja krobeline, mis aitab luua liikumise ja muutumuse tunnet. Rodini teoste temaatika on aga pigem sümbolistlik. Sellele viitavad paljude teoste
Tema looming ei jäljenda värvid tavalist loodust, vaid on salapärase muinasmaailma loomise vahend. Tööde religioosne, sümbolistlik ja erootiline temaatika pärineb kirjandusest · Mihhail Vrubel kuulsaim vene sümbolist, kes kujutas inimhinge siseheitluste traagikat, isikupärane,nagu mosaiigitaoline oli tema käsitlus. · James Ensor -oli maaliliselt kõige huvitavam ja uuendsulikum. Eredate ja kaunite värvidega maalis ta aga kummituslikke, groteskseid nägemusi skelettidest, monstumitest, maskeeritud inimestest või lihtsalt maskidest. Jätkub § 3 · Akseli Gallen-Kallela olustikurealistina alustanud kunstnik lahendas mõned eepose teemad realismilähedaselt, kuid leidis varsti, et rahvamaailm vajab tinglikumat, ornamentaalsemat, aga ka jõulisemat ja tündeküllasemat stiili. Selle loojana saavutas ta üldrahvaliku tunnustuse. Eriti kuulsad on tema ,,Kalevala" ainelised kompositsioonid.
Toorop ,,Kolm pruuti", pliiatsi- ja kriidijoonistus. Saksamaal töötanud A. Böcklin kasutas tihti realismilähedast vormi nt ,,Surnute saar" Sakslane F. von Stuck tegi rahvusvahelise kunstinäituse ,,Münchener Secessioni" plakati. ,,Mir Isskustva". M. Vrubel kujutas inimhinge siseheitluste traagikat, maalis põrguingleid, sattus vaimuhaiglasse. ,,Istuv Deemon". ,,Luik-tsaaritar". Maaliliselt on kõige huvitavam ja uuenduslikum belglane J. Ensor. Eredate ja kaunite värvidega maalis kummituslikke, groteskseid nägemusi skelettidest, monstrumitest, maskeeritud inimestest või maskidest. ,,Autoportree maskidega". Redon ,,Ophelia". Moreau ja Redoni loomingus on värvid salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. Roosiristlaste ordu salong - müstilise ja imepärase tunnustamine. Rodin ,,Calais kodanikud". ,,Suudlus" ,,Mõtleja". ,,Danaiid". ,,Balzaci monument". ,,Põrguväravad" (näeme Michelangelo eeskuju) Juugendstiil
annaabi.ee 
