Oopium Oopium Oopium on unimaguna kuivatatud mahl. sisaldab uimastavaid aineid morfiini (1016%) ja kodeiini (0,72,5%). on lähtematerjaliks sünteetilisele narkootilisele ainele heroiinile. Oopiumis leiduvaid alkaloide nimetatakse opiaatideks. Oopiumi tavaliselt suitsetatakse. Puhta oopiumi omadused Kummitaoline, kleepuv mass Värvus on tumepruunist mustani Lõhn võib olla meeldiv ja ebameeldiv Süüdatuna tekib raske suits Suitsetatav oopium on kuiv ja rabe Manustamise viisid Suitsuna Pulbrina Joogina Süstlaga Opiaatide hulka kuuluvad MorfiumTooroopium sisaldab 10% morfiumi. Morfium on oopiumi aktiivne osa ja ta saadakse oopiumist keemiliselt. . Morfiumi võib legaalselt kasutada ainult haiglates. Kodeiin
hermetiseerimiseks, liimimiseks jm. Kõvenemisel ei teki lenduvaid aineid ja mahukahanemine on väike (0,2...2%). neid kasutatakse suuremõõtmeliste detailide vormimiseks, kasutades täitematerjaliks klaasriiet, klaaskiudu või süsinikkiudu 9. Kummid ja elastomeerid. Omadused ja kasutamine. Kummi (rubber) on materjal, mida võib korduvalt venitada vähemalt kahekordse pikkuseni ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel on piiratud venivus ja mis ei taasta jõust vabastamisel täielikult dimensioone. Kummit iseloomustab: Väga kõrge molekulaarmassiga ja väga madala elastsusmooduliga lineaarse painduva ahelaga polümeerid, mille keerdunud molekule on kerge sirgeks tõmmata Väga madala klaasistumistemperatuuriga polümeerid, mida kasutatakse sellest kõrgematel temperatuuridel Venimata olekus on polümeer amorfne
Samuti hüdrolüüsuvad valgud eriliste ensüümide proteaaside toimel. Hüdrolüüsi saaduseks on aminohapped. N:seedimise käigus valgud hüdrolüüsitakse ning organitesse ja kudedesse lähevad ainult valkude lammutamise saadused aminohapete, vähesel määral ka oligopeptiididena. Kanamuna kuumutamisel munavalge globulaarvalgud denatureeruvad , valgupäsmad kerivad end lahti. Peptiidahelad ühinevad omavahel ja nii moodustub läbipaistmatu kummitaoline mass. Suflee ja õhuliste küpsiste saamine põhineb sellel et tahkeneva valgu sisse haaratakse õhumullid. Mida tugevam on valgukile, seda "kõvem" on vaht. Küpsetamisel õhumullid paisuvad ja kile peab vastu pidama seni kuni ta kuumutamisel täielikult tahkub. Polümeerid Polümeer-on ühend mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest-elementaarlülidest. Polümerisatsiooniaste- elementaarlülide arv ahelas. Elementaarlüli-korduv struktuuriühik
• Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets) - võrestikstruktuuriga polümeerid - ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult - ei pehmene ega sula kuumutamisel - lahustites ainult punduvad - jäigad ja mittevoolavad - taluvad pikaajalisi koormusi ja kõrgemat temperatuuri 64. Mis on kummid ja elastomeerid? Kummi ( rubber) on materjal, mida võib korduvalt venitada vähemalt kahekordse pikkuseni ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel on piiratud venivus ja mis ei taasta jõust vabastamisel täielikult dimensioone. 65. Mida iseloomustab plastide klaasistumistemperatuur? temperatuur, mille juures plastid lähevad klaasjast olekust elastsesse olekusse Klaasistumistemperatuuril Tg toimub üleminek polümeersest klaasiolekust kummiolekusse või vastupidi. 66. Millised on plastide põhilised omadused? Plastidel on väike tihedus, suur korrosioonikindlus, väike hõõrdetegur (enamikul), head
lateksis ja osade taimedel on seal suur osa kautsukil ja gutal, mis on polüisopreensüsivesinikud. naturaalne kummi ( saadakse kummilateksina heveapuu mahlast ja mis on keemiliselt struktuurilt cis- 1,4,- polüisopreen (M~ 1 miljon) · sünteetilised polümeerid 2. kasutusala - kummid ja elastid e. elastomeerid( elastik). Kummi ( rubber) on materjal, mida võib korduvalt venitada vähemalt kahekordse pikkuseni ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel on piiratud venivus ja mis ei taasta jõust vabastamisel täielikult dimensioone.Kummi ja elastomeeri tõlgendus pole alati ühene. Kummi on põhimõtteliselt ristseotud elastomeer. Ajalooliselt nim. kummideks aga just paljusid elastomeere. Kummit iseloomustab väga madal Tk, venitamata olekus on polümeer amorfne. Kasutatakse torude, tihendite jms. valmistamiseks / täiteained:tahm, kriit, pehmendid: õlid, vulkaniseerivad ained, stabilisaatorid, pigmendid jms.
termoreaktiivsed plastid. Vahet tuleb teha nende temperatuuritaluvuse osas, milles MF on mõnevõrra parem. MF töötemperatuur on kuni 95 °C, UFil 80 °C. UF ja MF on väga heade elektriisolatsiooniomadustega ning hea vastupanuga enamikele kemikaalidele. Kummid ja elastomeerid. Struktuur, omadused ja kasutus. Kumm on materjal, mida võib korduvalt venitada vähemalt kahekordse pikkuseni ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel on piiratud venivus ja mis ei taasta jõust vabastamisel täielikult dimensioone. Kummi iseloomustab: Väga kõrge molekulaarmassiga ja väga madala elastsusmooduliga lineaarse painduva ahelaga polümeerid, mille keerdunud molekule on kerge sirgeks tõmmata. Väga madala klaasistumistemperatuuriga polümeerid, mida kasutatakse sellest kõrgematel temperatuuridel. Venimata olekus on polümeer amorfne. Polümeersed molekulid on
Plastide leiutamise ajalugu On selge, et plastmasside leiutamine 19-nda sajandi keskel on tuntavalt muutnud meid ümbritseva keskkonna koostist. Plastikud on vallutanud nii meie kodud, töökoha, iga mõeldava tööstuse ning eriala kui ka muutunud meediumiks kunstis. Enne plastide kasutusele võttu kasutati plastmassidele sarnaste omadustega looduslikke materjale - näiteks sarv, merevaik, sellak ehk lakivaik (eksootilistel taimedel elutsevate täide eritatav kummitaoline vedelik) [5], männivaik, vandel, kilpkonnaluu jt, mida saab sarnaselt plastikule vormida. Tänapäeval on termin ,,plastik" üldiseks nimetajaks kõigile sünteetilistele materjalidele ja nagu ka nende nimi viitab on kõigi plastikute ühiseks omaduseks kerge vormitavus ning painutatavus. Varased plastikud olidki looduslike materjalide derivaadid. 19-ndal sajandil toimus sünteetilise keemia arengus tormiline edasiminek
töötlemata mõrumandlite söömine tervisele ohtlik. Mõrumandlitest valmistatakse mõrumandliõli. Enamik kõvema koorega mandleid kooritakse juba enne eksportimist. Nn õhukesekoorelised praksuvad mandlid tulevad sageli müügile ka koorimatult. Sorteeritud ja puhastatud mandlid peavad olema tolmu- ja jäätmevabad, heleda värvusega ja kergelt kortsulised. Magusate mandlite hulgas võib leiduda kuni 5% mõrumandleid. Mandlite halva kvaliteedi tunnuseks on nende kummitaoline pehmus, läbipaistev klaasisus ja kõrge temperatuuri tagajärjel tekkinud sügavad kortsud. Enamasti kasutatakse mandleid maiustuste, eriti aga martsipani valmistamiseks. On tuntud ka mõrumandlitest valmistatud õli, mandlipiim ja mandliliköör. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:89-90) Parapähkel Parapähkli nimi on saanud alguse Brasiiliast Para maakonnast. Ka Amazonase jõgikonna ürgmetsad on selle kodumaa ja levikuala.
9. Täisterajahu koostis ja kaubanduslik nimetus. Täisterajahu tera jahvatatakse koos kestade ja idudega, suure toiteväärtusega, võrreldes teiste jahvatistega on tal mõnevõrra lühem säilivusaeg, sisaldab tavapärasest rohkem taimset rasva, mis rääsub kergesti ja annab jahule kibeda, ebameeldiva lõhna. Nimetatakse mõnikord ka grahamjahuks. 10. Kleepvalk kus leidub ja millised omadused. Nisuvalkude paisumisel vees moodustub elastne vetruv kergelt kleepuv kummitaoline mass kleepvalk ehk liimaine, Koosneb vees mittelahustuvatest valkudest, millel on omadus imada vett ja seejuures paisuda. Leidub nisujahus, nende standardi järgi jaotuvad jahud kleepvalgu sisalduselt kuude eri klassi: A- G. Suurim liimvalgu sisaldus küündib kuni 33 %-ni (jahugrupp A), väiksem lubatud näitaja on 15 % (jahugrupp G). Omadused määravad ära jahust valmistatud taigna küpsetamisomadused. Kleepvalgud paisuvad veega kokku
annaabi.ee 
