kokkuvoldituna. Keraamilisedplaadid: Keraamilisiseinaplaate pestakse Spodra-ga ja svammiga. Pestakse kaks korda aastas või vastavalt vajadusele. Puitpinnad: Toolid ja lõikelauad niisutatakse veega ja enne pesemist niisutatakse pind leige veega, et puit ,,avaneks". Pestakse nõrga leeliselise puhastusaine lahusega. Klaas: Aknaid pestakse Ajax- iga(pihustatav) ja kasutatakse akna pesumoppi, kus on olemas kummiriba millega saab liigse vee ära tõmmata. Aknakuivatustarvikutega kuivatatakse siledaid pindu ühtlaste horisontaal- või vertikaaltõmmetega. Keraamilineklaas: Pliit ja kaal pestakse Cif-iga ja loputatakse veega, kasutatakse svammi. Plastik: Redeli ja veekeedukannu pesemiseks kasutatakse Fairy- t ja svammi. Veekeedukannu seestpoolt pestakse Calgon-iga ning loputatakse veel mitu korda
mädakolle. Mädakollest võib välja voolata veresegust mäda. Karbunkuli puhul on põletikust haaratud piirkond suurem nahapiirkond ning mädakoldeid on mitu. Nii furunkul kui karbunkul on kergesti ära tuntavad ning nende diagnoosimisel probleeme ei teki. Furunkuli ja karbunkuli peamiseks raviks on kirurgiline eemaldamine ning mäda väljumiseks ja paranemise soodustamiseks mädakoldesse jäetakse dreeni. Dreen on peenike toru või kummiriba. Kirurgiline sekkumine ei ole alati vajalik üksik furunkul võib paraneda iseenesest või siis peale avanemist ja mädast tühjaks jooksmist. Vajadusel kasutatakse antibiootikume, kui furunkulid esinevad korduvalt näopiirkonnas ning alati palaviku esinemise ja karbunklite korral. Kui mäda ei ole veel tekkinud, siis pannakse furunklile selle tekkimist soodustav niiskust ja soojust hoidev side. Peab tõdema, et furunklid esinevad mõnel inimesel korduvalt. Haigust on võimalik
herkules-otsa abil ja pingutatakse puupulgaga pingule. Konteinerite kinnitamine- konteinerid laaditakse üksteise otsa ja ühendatakse twistlock-idega. Teki külge kinnitatakse konteinerid kuni kolmanda reani kas kettidega, kinnitusvarrastega või trossidega. Ülevalt ühendatakse erinevad read bridge fitting-uga. Lehtterase kinnitamine- lehtteras laaditakse üksteise peale virnadesse. Iga lehe vahele tuleb panna puupruss või kummiriba. Laeva külge kinnitatakse terastrossi või ketiga. Teki ja trümmi hooldus- ja puhastustööd Tööks on vajalikud luuad, kühvlid, labidad, pika liiniga panged, voolikud jne. Prügi pühitakse kokku, tõstetakse pangedega tekile ning pannakse prügikonteinerisse. Kui prügi on palju tuleb see tekile tõsta tõstevahendiga. Trümmides on pilsid. Pilsid on kaetud äravõetavate luukidega. Trümmi ahtripoolses osas on pilsikaevud, mis tavaliselt on kaetud restidega
jalaotsad ei olnud ikkagi 90 kraadi, nii et pidime nende otsi natukene lihvima lihvmasinaga, et nad mahuks täpselt lauaraami nurka ära ja saaksime selle kinni keerata nii, et ta näeks välja 6 korrektne. Alguses kui panime laua maha, tuli välja, et üks jalg on paar millimeetrit lühem kui teised nii, et laud hakkas natukene kõikuma. Onneks leidus mu vanaisa majapidamises kummiriba, mille sai kinnitada laua jala alla. See parandas väga palju ning peale seda oli laud loodis ja ei loksunud enam. Töö lõpetamiseks tuli laud viimistleda. Otsustasime selle peitsida tumeda tooniga, mis tõi välja puidu ilusa pinna (Lisa 4). Tööd õlitada me ei jõudnud, kuigi võiks, aga see pole ka kohustuslik kuna tegu on termotöödeldud puiduga. Vanaisa sõnul võiks õlitamist teha kindlasti vähemalt kaks korda, et puit ei praguneks ega läheks nii kiiresti õues katki.
KUIVATUSTARVIKUD Põrandakuivatajad koguvad vett puhastatavalt pinnalt. On kujult sirged või kergelt kaarjad. Raam ja varreliigend on roostevabast terasest. Kummiliist valmistatud looduskummi meenutavast kõvakummist või pehmest poorsest vahtkummist. Põrandakuivatustarvikut tõmmatakse kas ühekordsete liigutustega vertikaalselt või S kujuliselt. Aknakuivatajad aknakuivataja raam on alumiiniumist või roostevaba terasest. Kummiliist on looduskummi meenutavast kummist. Kummiriba peab olema liistust natukene pikem, et too ei kriimustaks puhastatavat pinda. Kuivatajaga töötatakse vertikaalsete liigutustega ülevalt alla või S kujuliselt horisontaalselt. HARJAD Koristamisel pühitakse, harjatakse ja küüritakse pindu erinevate harjadega. Harjaste materjal ja karedus valitakse puhastatava pinna omaduste ja eemaldatava mustuse järgi. Kasutakse valiku lihtsustamiseks ka värvikoode nagu koristuslappide puhulgi. Harjaste materjalid
minimaalne kaugus puitkonstruktsioonist Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni või puitlagede ja korstna vahel on 10 cm. Põlevast materjalist katusekatte puhul peab kate jääma korstnast eemale 10 cm ning pealt tuleb katta korstna ümbrus plekiga. Pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid kaetakse tulekindla võõbaga. 35. I ja II korruse vahelise puitvahelae konstruktsioon · Põranda lauad paksusega 28 mm · Puittalade kohal sammumüra tõke (õhuke klaasvillast plaat, vilt, kummiriba, puitkiudplaat) · Puittala sammuga 600...900 mm, ristlõige sõltub sildest · Puittalade vahe täidetakse mineraalvati või saepuruga · Ehitupapp või ehituspaber · Hõre laudis 22x100 mm, sammuga 300 mm · 2 kihti kipsplaati (kinnitatud lae alla riputatul nt. metallist kübarprofiili abil) 36. Ripplagede otstarve ja nendele esitatavad nõuded Otstarve · ruumi kohal paiknevate torustike, juhtmete jne varjamiseks · ruumi kõrguse vähendamiseks · õhumüra summutamiseks Nõuded
Seejärel lükatakse koorehõlmad veidi laiali, et oleks võimalik pung vahele lükata. Kultuurvõrselt alustatakse lõikamist pungast 0,8 cm kõrgemalt, jättes sama pika osa ka allapoole. Silmastamine • Puiduosa tuleb silmakilbi alt ettevaatlikult eemaldada. Ettevalmistatud pung asetada T-lõikesse, seda libistades. Lõpuks jääb ainult leherootsu jupp koorehõlmade vahelt välja. Lõpuks asetatakse varrele side, kasutades niint, kilet, kummiriba jne. Side hoiab punga paigal ja takistab vee juurdepääsu lõikesse. Side eemaldatakse 2-3 nädala pärast, kui on näha silmastamise õnnestumine (pung roheline) Oksastamine • Toimub talvel kasvuhoones. Kasutatakse sortide puhul, mille külgekasvamise % on silmastamisel väike. Pookealused pannakse kasvuhoones turbasse, sundides neid varakult kasvama. Pookealuse ülaosa lõigatakse 7-10 cm kõrguselt juurekaelast, tehes küljele pikilõike
Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni või puitlagede ja korstna vahel on 10 cm. Põlevast materjalist katusekatte puhul peab kate jääma korstnast eemale 10 cm ning pealt tuleb katta korstna ümbrus plekiga. Pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid kaetakse tulekindla võõbaga. 35. I ja II korruse vahelise puitvahelae konstruktsioon Põranda lauad paksusega 28 mm Puittalade kohal sammumüra tõke (õhuke klaasvillast plaat, vilt, kummiriba, puitkiudplaat) Puittala sammuga 600...900 mm, ristlõige sõltub sildest 7 Puittalade vahe täidetakse mineraalvati või saepuruga Ehitupapp või ehituspaber Hõre laudis 22x100 mm, sammuga 300 mm 2 kihti kipsplaati (kinnitatud lae alla riputatul nt. metallist kübarprofiili abil) 36. Ripplagede otstarve ja nendele esitatavad nõuded Otstarve
13. Kaudsel teel leviva õhumüra takistamine hoones Soovitatav panna ümber vaheseinte heliisolatsioonilint (lagede ja põranda vahele). Kui välisseina kipsplaati, siis välisseina ja vaheseina vahele jätta 1 cm õhkvahet. Kui võimalik, siis lae- ja põrandaplaadid vaheseinte kohalt läbi lõigata. Kaudsel teel levivat õhumüra raske takistada, seetõttu projekteeritakse maja 10 % mürapidavamaks. Paneelid paigaldada kummiriba peal. Ujuv põrand 14. Sammumüra levik läbi vahelae ja selle leviku takistamise võimalused Müra ülekandmine toimub: a) läbi lahtiste pooride, avade ja ebatiheduste b) piirdekonstruktsiooni kaasavõnkumisega c) antud piirdekonstruktsiooniga seotud teiste konstruktsioonide kaudu Kasutada ripplage. Tehakse harilikult pressitud mineraalvatt- ja kipsplaatidest, alumiiniumplekist jne ja kinnitatakse vahelae
- täiteks klaasvilla ja lae viimistluseks kipsplaate, siis võib ära jätta talade alumisse pinda ehitatava mullalae, mis oli ette nähtud raske liiva- või räbutäidise kandmiseks. Nüüdisaegsele laele annab õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi kahekordne kipsplaat. Nüüdisaegse rahuldava kvaliteediga vahelae kihid ülevalt alla: - põrandalauad paksusega vähemalt 28 mm, mille all puittalade kohal on sammumüra tõkkeks õhuke klaasvillast plaat, vilt, kummiriba, puitkiudplaat, poroloonist riba jne. - puittalad sammuga 600 (või 900) mm, mille ristlõige sõltub tala sildest - puittalade vaheline täidis mineraalvillast, saepurust jms. - kiht ehituspappi või paberit - hõre laudis 22 x 100 mm sammuga 300 - 2 kihti kipsplaati Eriti helipidava ja jäiga põranda saab, kui põranda kate koosneb mitmest kihist, mille vahel on löögimüra summutav isolatsioon ja kahekordne kipsplaat on kinnitatud lae alla mitte vahetult,
annaabi.ee 
