Need on asjad, mida enamus autoreid ei võta vaevaks selgitada, sest selles elava autori jaoks on kõik argipäevane iseenesestmõistetav. ,,Puhastuses" kogeme eesti keelt ja kultuuri ja pärandit nagu seda kogeb ehk Oksanen (ja tuhanded väliseestlaste järglased ümber maailma) Zara kaudu tüdruk, kes õppis eesti keelt teises keeleruumis, kes tõlkis liitsõnad ja vanasõnad enda keelde, kellele esiemade maa kombed tundusid tollase kodumaa omade kõrval kummastavad ja seetõttu mällusööbivad. Raamatut eesti keeles lugedes ilmselt ei märkagi, kui palju on tekstis eesti luuletusi ja laule. Meeletult palju. Ja tõlkes kõlavad nad tõepoolest kaunilt ja kummaliselt, kasvõi nii lihtsad fraasid nagu ,,eestlane olen ja eestlaseks jään, vabaks, vaarisa moodi" või ,,piip oli suus ja kepp oli käes /---/ kes ei mõistnud lugeda, see sai tukast sugeda" (,,he had a pipe in his
5 KASUTAMINE TOIDUVALMISTAMISEL Piima tarvitamine toiduks ja selle kasutamine toiduvalmistamisel on laialt levinud terves maailmas. Ka Aafrikas, kus arengutase on kohati nii madal, et puudub tööstus ja suurem tootmine, juuakse näiteks lüpsisooja piima seguna koos sellesama lüpsilooma verega. Verd lastakse ka elavalt loomalt, väikse torkega kaelal asuvasse veeni. Tänapäevane arenenud maade gastronoomia on seevastu arenenud sellistesse peenetesse vormidesse, mis on kohati lausa kummastavad. Näiteks võib tuua molekulaargastronoomia, kus piimasupp võib ilmuda taldrikusse hoopis kuubikuna või jämeda nuudlina. Piim ja piimasaadused on kasulikud, sest need sisaldavad valke, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ning B-rühma vitamiine. Piimasaadustest saab meie organism kuni 75% vajalikust kaltsiumist. Rasvlahustuvatest vitamiinidest sisaldab piim eriti just kasvavale organismile vajalikku D-vitamiini, mis parandab kaltsiumi omastamist. Piima iseenesest, ei peetagi
kaudu. Asjad rebitakse lahti harjumuspärasest seostest. Tagajärjeks objekti eriline tajumine, mitte äratundmine. Võõritusefekt: Berthold Brechti "Verfremdungseffekt" rõhutab, et reaalsus ei ole midagi antut või lõplikku, vaid konstrueeritud läbi tunnetuse, keele, uskumuste. Osutab sellele, et reaalsuse asemel pildid reaalsusest. Valem: "ma ei ole Hamlet, ma mängin Hamletit" Kummastavad teemad: · Keele ja stiili harjumuspäratus · Animism elutud asjad ärkavad ellu ("saavad hinge") · Antropomorfism "hingestamise" erivorm. Nähtus või asi saab inimliku kogemuse vormi ja kirjelduse (mägede nägu, päikese naeratus) · Automatism- inimesele omistatakse mehhaaniline olemus (nt uneskõndimine, robotlikkus jne) · Ebakindlus või segadus seksuaalsuse suhtes · Haigused ja surmad · Eksootika elemendid
võtmeteoseks, tähistades Robert Venturi vaimus „keerulise ning vastuolulise” arhitektuuri idee ning modernismikriitilise mõtte kajastumist Eesti arhitektuuris. „Venna maja“ ei lähtu Eesti eramuehituse senistest stampidest, küll aga haakub ümbruskonna 1920. aastateni tagasiulatuva hoonestusega. Eramu kummastavad vormid ei hooli tavaliselt ilusaks peetavaist, pigem kontakteeruvad isetekkelise arhitektuuri kohmakustega. Hoone asub keerulisel krundil, omalaadsel vahealal, millest ühele poole jääb rahulik, valdavalt sõdadevahelisest ajast pärinevate eramute piirkond, teisele pool aga raudtee. Nii püüabki eramu oma punase laudkehandiga mängida kaasa vahel ootamatult elava eramute arhitektuuriga. Hoone konstruktiivne lahendus oli
Maja projekteeriti aastal 1975 ja valmis aastal 1985. ,,Venna maja" tähistab seitsmekümnendatel domineerinud neofunktsionalismi kõrval uue teema sisenemist Tallinna Kooli arhitektuuripraktikasse, tähistades Robert Venturi vaimus ,,keerulise ning vastuolulise" arhitektuuri idee ning modernismikriitilise mõtte kajastumist Eesti arhitektuuris. ,,Venna maja" ei lähtu Eesti eramuehituse senistest stampidest, küll aga haakub ümbruskonna 1920. aastateni tagasiulatuva hoonestusega. Eramu kummastavad vormid ei hooli tavaliselt ilusaks peetavaist, pigem kontakteeruvad isetekkelise arhitektuuri kohmakustega. Hoone asub keerulisel krundil, omalaadsel vahealal, millest ühele poole jääb rahulik, valdavalt sõdadevahelisest ajast pärinevate eramute piirkond, teisele pool aga raudtee. Nii püüabki eramu oma punase laudkehandiga mängida kaasa vahel ootamatult elava eramute arhitektuuriga. Hoone konstruktiivne lahendus oli omas ajas erandlik: monoliitbetoonist kontruktsioon,
elu, tervist, vabadust ja võõrast omandit."<- see viimane mõte kajastub paljudes tänapäevastes konseptsioonides. Tekib utoopiline mõsite nagu loomulik (ja looduslik) inimene. (Russeau poolt). See sisaldab ka looduslikku inimest. Loomulikud hoiakud - mitte kunstlik ja elab samas ka loodusega koos. Eurooplase jaoks oli valgustusajal indiaanlane nagu vaba ja looduslik inimene. Russeau allakäik ka- alguses looduslik mees kui indiaanlane ja pärast on allakäik- lõpuks on tal väga kummastavad mõtted. (tol ajal suhtus teatrisse halvasti. See rikub inimese vms). Varasem konseptsioon oli allutatud mõistuse ülistusele. Hilisem on suunatud ratsionaalsuse jms vastu ja sellest edasi. III loeng , 22.09.2011 Valgustussuundi nimettakse kokku valgustuslikuks humanismiks. Valgustuse sisu on pigem filosoofiline, eetiline kui kirjanduslik. Valgustuslik mõtleja on ühtlasi ka vägev kirjamees. Prantsuse valgustuskirjanikke ei peeta tänapäeval päriselt filosoofideks