peegeldumisel. Peegeldumisseadused: 1) langev kiir, peegeldunud kiir ja peegelpinna normaal asuvad ühel ja samal tasapinnal. 2)langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. Kumerpeegel on peegel, mille peegelpind on kumer. Vaadates kumerpeeglilt, me näeme alati samapidist ja vähendatud kujutist. Valgustades kumerpeeglit paralleelsete valguskiirtega, peegeldunud kiired hajuvad nii, et nende mõttelised pikendused koonduvad peegli taha ühte punkti, mille nimetuseks on ebafookus. kumerpeegli kasutamine: autopeeglid, bussipeeglid, kauplustes turvapeeglid, liikluses - nn pimedad nurgad Nõguspeegel on peegel, mille peegelpind on nõgus. Vaadates nõguspeeglilt kaugelt me näeme ümberpööratud ja vähendatud kujutist. Lähedalt aga samapidist ja suurendatud kujutist. Valgustades paralleelsete kiirtega nõguspeeglit, peegeldunud kiired koonduvad peegli ette ühte punkti, mida nimetatakse fookuseks. nõguspeegli
paralleelne; C) sfääri keskpunkti C läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist läheb sama teed tagasi. D) peegli keskpunkti langenud kiirt, mille peegeldumisnurk optilise peatelje suhtes võrdub langemisnurgaga optilise peatelje suhtes (kuna läätse keskpunkti lääbiv kiir ei murdu, siis ka peegli keskpunkti langev kiir murdu, küll aga peegeldub). Joonis 9: Kujutise leidmine nõguspeeglis. 2.3.2 Kujutise leidmine kumerpeegli puhul. Kasutame esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: A) optilise peateljega paralleelset kiirt, mille pikendus pärast peegeldumist läbib fookuse; B) fookusesse suunatud kiirt, mis pärast peegeldumist on optilise peateljega paralleelne; C) sfääri keskpunkti C suunatud kiirt, mis pärast peegeldumist läheb sama teed tagasi. D) peegli keskpunkti langenud kiirt, mille peegeldumisnurk optilise peatelje suhtes võrdub langemisnurgaga optilise peatelje
Tarbepeegliks on tasaparalleelne klaasplaat, mille tagumine pind on kaetud peegeldava metallikihiga ja see on kriimustuste vältimiseks üle värvitud. Kui sellist peeglit kasutada optikas, tuleb arvestada valguskiirte murdumist klaasplaadis. 2.3 Sfäärilised peeglid Sfääriline peegel on kerapinna (sfääri) osa, millelt valgus peegel- dub. Sfäärilisi peegleid jaotatakse nõgusateks ja kumerateks. Nõ- guspeegli korral toimub peegeldumine sfääri sisepinnalt, kumerpeegli korral - välispinnalt. Sirget, mis läbib sfääri keskpunkti C ja fookust F (vaata joonist nr 8), nimetatakse peegli optiliseks peateljeks. Optilise peatelje lõikepunkti peegli pinnaga nimetatakse lagipunktiks O. 8 Punkti, kuhu koonduvad nõguspeeglile langevad paralleelsed kiired, nimetatakse peegli fookuseks F (tulipunktiks). Kumerpeegli kor- ral on tegemist näiva fookusega F’, st. punktiga, milles lõikuvad peegeldunud kiirte pikendused
(liiklusvahendi esituled) Kumerpeeglid on sellised sfäärilised peeglid, mis hajutavad valgust. (liiklus, poes inimeste jälgimiseks) 21. Sfäärilise peegli elemendid: (joonis) O-sfäärilise peegli keskpunkt R-peegli raadius P-peegli poolus F-peegli fookus 22. Nõguspeegli fookuseks F nim. punkti peegli optilisel peateljel, kus lõikuvad peeglil peegeldunud kiired, mis langevad peeglile paralleelselt optilise peateljega. Kumerpeegli fookuseks F nim. punkti peegli optilisel peateljel, kus lõikuvad peegeldunud kiirte pikendused, mis langevad kumerpeeglile paralleelselt optilise peateljega. 23. Kujutise konst. sf. peeglites kasutatavad kiired: 1) kiir, mis langeb paralleelselt optilise peateljega, peegeldub tagasi läbi fookuse 2) kiir, mis langeb peeglile läbi fookuse, peegeldub tagasi paralleelselt optilise peateljega
1) Tõeline kujutis. Kui eseme punktist A väljunud kiired koonduvad pärast optilise süsteemi läbimist ühte punkti, siis on tegemist tõelise kujutisega. Tekib kumerläätse ja nõguspeegli korral. Saab projitseerida ekraanile. 2) Näiline kujutis. Kui punktist A väljunud ja optilist süsteemi läbinud kiirte pikendused koonduvad ühte punkti (kiired näivad lähtuvat ühest punktist, vt joonis), on tegemist näiva kujutisega. Tekib nõgusläätse, kumerpeegli ja tasapeegli korral. Ei saa ekraanile projitseerida. TÄHTIS! Ära õpi tuimalt pähe, milliste läätsede/peeglite korral milline kujutis tekib. Alati saame teada, kas optilise süsteemi tekitatud kujutis on näiline või tõeline, lihtsalt selle põhjal, kas süsteemi läbimise järel lõikuvad (koonduvad) kiired või kiirte pikendused: kiired > tõeline; pikendused > näiline. Harjuta eseme kujutise leidmist joonisel erinevate läätsede ja peeglite korral.
läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. 5. Kiirte käik koondavas ja hajutavas läätses. Milliseid kiiri kasutatakse kujutise konstrueerimisel? 6. Millal tekib esemest näiv kujutis? Kas näivat kujutist võib näha, projekteerida ekraanile, fotografeerida? Kui punktist A väljunud ja optilist süsteemi läbinud kiirte pikendused koonduvad ühte punkti (kiired näivad lähtuvat ühest punktist), on tegemist näiva kujutisega. Tekib nõgusläätse, kumerpeegli ja tasapeegli korral. Ei saa ekraanile projitseerida. Nii näilisest kui tõelisest kujutisest saab aga fotoaparaadiga pilti teha. 7. Tuleta valem (1) joonisel 22 toodud kiirte käigu alusel. 1 1 1 + = a k f 8. Tuleta valem (3) joonisel 23 toodud kiirte käigu alusel. l 2 - e2
Tarbepeegliks on tasaparalleelne klaasplaat, mille tagumine pind on kaetud peegeldava metallikihiga ja see on kriimustuste vältimiseks üle värvitud. Kui sellist peeglit kasutada optikas, tuleb arvestada valguskiirte murdumist klaasplaadis. Sfääriline peegel on kerapinna (sfääri) osa, millelt valgus peegeldub. Sfäärilisi peegleid jaotatakse nõgusateks ja kumerateks. Nõguspeegli korral toimub peegeldumine sfääri sisepinnalt, kumerpeegli korral - välispinnalt. Punkti, kuhu koonduvad nõguspeeglile langevad paralleelsed kiired, nimetatakse peegli fookuseks F (tulipunktiks). Kumerpeegli korral on tegemist näiva fookusega F', st. punktiga, milles lõikuvad 8 peegeldunud kiirte pikendused. Fookuse kaugust peegelpinnast, mõõdetuna piki optilist peatelge, nimetatakse peegli fookuskauguseks. Nõguspeegli fookuskaugust loetakse positiivseks, kumerpeegli oma negatiivseks.
sagedusega valgust, tegemist on optilise resonantsiga. Üldiselt võib öelda, et kui elektronid saavad sooritada sundvõnkeid igasuguse nähtavasse piirkonda kuuluva sagedusega, siis on keha valge. Kui elektronid ei saa sooritada sundvõnkeid mitte ühegi nähtavasse piirkonda kuuluva sagedusega, siis on keha must. Ka läbipaistvad ained võivad olla värvilised. Näiteks punane klaas laseb läbi ainult punast valgust, kõik teist värvi valgused neelduvad aines. Kui nõgus- ja kumerpeegli uurimseks on koolis mitmeid praktilisi töid, siis tasapeeglit tavaliselt ei uurita. Aga kuidas leida kujutise asukohta tasapeeglis või kuidas tõestada, et tasapeegel ei suurenda ega vähenda kujutist? Suurenduse puudumist saame kontrollida joonlaua abil. Paneme peegli risti üle joonlaua. Selle mõõtmed peeglis ei muutu. Järelikult suurendus puudub, täpsemalt öeldes: suurendus võrdub ühega. Peeglis on ka näha , et joonlaua peeglist kaugemate jaotiste kujutised on ka peeglis näha
Oma omadustelt on sarnased kumerlääts ning nõguspeegel. Kujutise konstrueerimisel neis kasutatakse esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: · optilise teljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist läheb läbi fookuse; · fookust läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist on optilise teljega paralleelne; · läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist suunda ei muuda. Nõgusläätse ja kumerpeegli korral on reeglid pisut teised, sest nüüd on tõelise fookuse asemel tegemist näiva fookusega. Kasutatakse esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: · optilise teljega paralleelset kiirt, mille pikendus pärast peegeldumist läbib fookuse; · fookusesse suunatud kiirt, mis pärast peegeldumist on paralleelne optilise teljega; · peegli keskpunkti O langevat kiirt, mille langemisnurk on võrdne langeva kiire ja peatelje vahelise nurgaga
annaabi.ee 
