Kartulimardikas Välimus Ta on umbes 10 millimeetrit pikk, erekollast või oranži värvi. Kummalgi kattetiival viis musta pikitriipu, eesrindmikul mustad täpid. Koorunud tõugud on kumera kehaga, oranžikaspunased. Täiskasvanud tõugud on värvuselt oranžikaskollased või tuhmkollased, 15- 16 millimeetrit pikad, hästi kumerdunud kehaga. Eluviisid: Talve veedavad mardikad 20-60 sentimeetri sügavusel lume all mullas. Kartulimardikal on väga suur rännuinstinkt. Massilisi väljarändeid teevad nad tavaliselt kevadel mai- ja juunikuus. Väljarändeid soodustavad ka äikeseeelsed ja põuased ilmad. Tema lennukiirus võib olla kuni 8 kilomeetrit tunnis ja lennukõrgus kuni 10 meetrit. Ööpäevas võib lennata 8–10 kilomeetrit. Tugeva tuule puhul orienteerivad nad oma lennu tuule suunas ning
Kolvikesed – töötavad päevavalguses, eristavad värve 3. Nimeta kuulmist kahjustavad tegurid ja kuidas nendest hoiduda? (3) 1) Pidev müra (automüra, lärmamine jms) – kasutada kõrvaklappe, vältida mürarikkaid kohti 2) Ühekordne kõva pauk – kasutada kõrvaklappe, hoiduda paugutegemise ajal sellest kohast kaugele 3) Nohu – korralikult välja ravida 4. Kaugnägelikkuse korral tekib kujutis võrkkesta taha, silmalääts on liiga kumerdunud. Need inimesed kannavad kaksikkumerate ehk + klaasidega prille. Kaugelenägelikkus on seotud inimese vanusega. Kõik lapsed sünnivad kaugnägelikena. 5. Milliseid silmaosi läbib valguskiir oma teel nägemisretseptorini? Sarvkest → eeskamber → silmaava → lääts → klaaskeha → võrkkest 6. a) Haismisrakud asuvad ninaõõnes Määran lõhna järgi toidu kõlbulikust Tunnetan ruumi umbsust Aiab tunnetada mürke õhus
Võrreldes paljude teiste arktiliste koeratõugudega on siberi husky karv lühem ja seetõttu kergemini hooldatav. • Karvahooldus • Kõrvad, küüned, hambad • Vaktsineerimine ja ussikuurid • Toitmine VARUSTUS JA KOERA MÄRGISTAMINE: • Rihmad • Aiad • Kiibid ja nimesildid KEHAOSAD PEA : PEAPIIRKOND : Kolju : Keskmise suurusega ja keha suurusega sobiv, ülaosast kergelt kumerdunud ja kõige laiemast kohast silmade suunas ahenev. Üleminek laubalt koonule : Hästi väljendunud.NÄOPIIRKOND: Ninapeegel : Hallidel, punastel ja mustadel koertel on ninapeegel must; vasekarva koertel maksa värvi; puhasvalgetel võib see ka lihavärvi olla. Roosa triibuga “luminina” on lubatav. Koon: Keskmise pikkuse ja laiusega, ninaotsa suunas ühtlaselt ahenev, samas mitte liiga teravana või kandilisena lõppedes. Ninaselg on lauba üleminekust kuni ninaotsani sirge. .
Ülahuul ulatub kiiverjalt ettepoole, kaitstes tolmukaid ja emakat. Tupp liitlehine, viie terava tipmega 106. 107. mets-nõianõges LIBLIKJAS ÕIS Sügomorfne õis, mille kroon koosneb ühest ülemisest laiemast kroonlehest, PURJEST, kahest külgmisest TIIVAST ja kahest alumisest, mis on kokkukasvanud LAEVUKESEKS. Tupp liitlehine, viie tipmega 108. KIIVERJAS ÕIS Kiivritaoliselt kumerdunud krooniga õis 109. sinine käoking KANNUSJAS ÕIS Kroonleht pika õõnsa väljakasvega, kannuseid võib õies olla üks või mitu 110. harilik käokannus 111. harilik kurekell LEHTERJAS ÕIS Liitlehise krooniga õis, mille krooni alumine osa aheneb õiepõhja suunas ühtlaselt, lehterjalt 112. ogaõun KELLUKJAS ÕIS Liitlehise krooniga õis, mille alumine osa on avar, ümar Tupp liitlehine
14.Nimetage lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus. Täiskasvanu lülisammas kumerus esineb kaela-nimmeosas, kumerus taha rinna- ristluuosas. Need lülisamba füsioloogilised kõverdused tulenevad lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget ei vajata. Lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavad tasakaalu säilitamist ja suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. Vastsündinu lülisammas on dorsaalselt kumerdunud kaare taoline. Kõverdused kujunevad välja lihaste tegevuse ja keha raskuse toimel. Kaelalihaste arenemisel, kui laps tõstab pead, hakkab arenema kaelalordoos. Kui laps suudab istuda, rinnaküfoos. Püstiseismise ja kõndimisega kujuneb nimmelordoos koos vaagna kaldega ette, sellega viiakse ülakeha raskuskese puusaliigese frontaalteljest tahapoole. 15.Rinnakorvi moodustavad järgmised luud(luude nimetus, arv) Rindkere skeleti moodustavad lülisamba rinnaosa, roided ja rinnak.
rauda ja fosforhapet. lehti saab kasutada nagu spinatit Hiina kapsas ühe nimetuse all kaks liiki : pekingi ja hiina kapsas. lühikese kasvuajaga, toiduks mahlakat leherosetti. - pekingi kapsas meenutab aedsalatit, kuid sellest kõrgem. Nimet, ka salatikapsaks. Värvuselt hele või kollakasrohelised, silmatorkavad leherootsud on laiad ja mahlakad - hiina kapsas lehed siledad, värvuselt hallikas- ja sinakasrohelised, lihakad. leherootsud kumerdunud ja silmapaistvamad kui eelmisel. VILIKÖÖGIVILJAD jagunevad kahte rühma: - tomatköögiviljad - kõrvitsköögiviljad Tomatköögiviljade hulka kuuluvad tomat, paprika, baklazaan, füüsal( tegelikult puuviljariiulis) tomat kuulub väärtuslike köögiviljade hulka, sisaldades suhkruid, min.aineid, C-vit., kuid ka AB-vit. ja orgaanilisi happeid. Vilja kujult ümmargused, piklikud, ovaalsed, südamekujuline, ploomikujuline
Pea: pealagi lai, laup lame ning laubavaoga, hästi rõhutatud üleminek otsmikult 7/31 koonule, koon lühike ja lai, tömp ning järsult 'äralõigatud' ninapeegel. Lõuad laiad ning jõulised, kergelt rippuvad mokad, mis tekitavad kandilise profiili. Silmad on väikesed, teineteisest eemal, tumedad. Kõrvad on laialt lahus asetsevad, väikesed, õhukesed. Hambumus: käärhambumus või kerge alahambumus. Kael on keskmise pikkusega, kergelt kumerdunud, lihaseline. Keha: lai ja sügav rinnakorv, hästi esijalgade vahel asetsev. Kaardunud roided. Jõuline selg ja nimmeosa, sügavad küljed, väga vähesel määral ülespoole hoidev kõhujoon. Jäsemed: hea nurga all esiseis, sirged, jõulised, tugevasti lahus asetsevad esijalad, jõuline luustik, sirge kämmal. Laiad, jämedad, lihaselised tagajalad, laialt lahus asetsevad. Käpad on suured, ümarad, hästi kumerdunud varvaste ja mustade küüntega.
peale kirjutatakse lõigu pikkus täpsusega 0,01m ja alla joone direktsiooninurk. Kõverate algused ja lõpud märgitakse piketijoonele ja saadud punktidest tõmmatakse ordinaadid rea keskjooneni. Vasakule poole ordinaati kirjutatakse kõvera alguse või lõpu kaugus eelmisest piketist, paremale poole kaugus järgmise piketini täpsusega 0,01m. Nende kauguste summa peab võrduma 100 meetriga. Kõverad kujutatakse ülespoole kumerdunud kaartega, kui trass pöördub paremale, ja allapoole kumerdunud kaartega, kui trass pöördub vasakule. Iga kõvera alla kirjutatakse kõigi kuue elemendi väärtused (tangenslõik T, kõverapikkus K, kõvera raadius R, mõõteliig D, trassi pöördenurk alfa, bisektorlõik B). Trassi maariba situatsioon kantakse trassi plaani ülemisel reale mõõtkavas 1:2000. Pindleppemärkide asemel kirjutatakse kontuuri sisse kõlviku nimetus. Rea keskele tõmmatakse sirgestatud trassi kujutav joon. Pöördenurga asukoht ja pöörde suund
Lihatõugu pardid Lihatõugu pardid on kiirekasvulised ja suure kehamassiga. Tapaküpseks saavad nad 50...55 päevaga, olles siis 2...3 kg rasked. Pekingi part Pekingi pardid pärinevad Hiinast. Eri maades aretati pekingi parte erinevates suundades ning seetõttu pole ka lindude tõutunnused ühesugused. Pekingi pardi kehahoid on poolpüstine, kere massiivne, saba poole 30° nurga all allalaskuv. Pea on lühike ja lai, kõrge kumerdunud lauba ja sügaval asetsevate silmadega. Jalad on jämedad, lühikesde, värvuselt punakasoran¸id. Kattesulestik on valge, sügisel kreemikaskollane, nahk helekollane. Kliimatingimuste suhtes pole pekingi pardid nõudlikud. Nad on varavalmivad, kergesti nuumatavad, elujõulised ja paistavad silma hea söödakasutusega. Noorlinnud on tapaküpsed 50...52-päevaselt, kaaludes siis 2...2,5 kg. Täiskasvanud isapart kaalub keskmiselt 4,1 kg, emaspart 3,6 kg
annaabi.ee 
