Rändrahnud Rändrahnude kodumaaks on meist põhja poole jäävad alad. Sadade meetrite paksune mandrijää haaras endaga kaasa kivipanku ning kandis neid tuhandete kilomeetrite kaugusele lõuna poole. Rändkivide kogumi kivimiline koostis sõltub liustiku kulutusala geoloogilisest ehitusest, jää liikumise suunast ja hilisemate geoloogiliste tegurite (nt.merejää ja liustikusulamisvee) toimest. Jää sulamisel jäi selles sisalduv kivimaterjal maha, millest osa purunes kruusaks ja liivaks, osa aga jäi rahnudena alles. Suuri kristalseid kivimeist rändkive nimetatakse rändrahnudeks, kui läbimõõt on üle 10m, nimetatakse rahnu hiidrahnuks ja neid on Eestis rohkesti.
5. Veetaseme muutusest 15.Nimetage rannikuid mõjutavaid protsesse? 1. Lainete iseloom (tormide sagedus, tugevus) 2. Hoovused 3. Merejää 4. Taimed 5. Inimtegevus 16.Selgitage joonise abil järgmisi mõisteid: rand, rannajoon, rannik, ajuvesi, paguvesi,keskmine veeseis 5p. 17. Iseloomustage kava FJORDRANNIK a) kuidas tekkis? Mäeahelike vaheliste orgude üleujutamisel mereveega. b) kus maailmas esineb? Norra, Tsiilis, Alaskal, Islandil SKÄÄRRANNIK a) kuidas tekkis? Mandriliustiku kulutusala osalisel üleujutamisel. b) kus maailmas esineb? Soome, Rootsi, Norra, Kanada DALMAATSIA RANNIK a) kuidas tekkis? Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üleujutatud. b) kus maailmas esineb? Aadria mererannikul LAIDRANNIK a) kuidas tekkis? Maapinna tõusu ja mere tõttu. b) kus maailmas esineb? Kariibi meres, Väinameres, Vahemerel, Sotimaal, Iirimaa rannikul RIASRANNIK a) kuidas tekkis? Maa vajumise või meretaseme tõusu tõttu on veega täitunud jõeorud. b) kus maailmas esineb
Lainetest kantud liiv ja kivikesed liiguvad pikiranda edasi sik-sakiliselt ja kuhjub kohtades, kus rannajoon muudab suunda. 17.Kirjelda fjordrannikut. Kus esineb? Fjordid on liustike kulutatud järskude veergudega U-kujulised orud, mis jäid vee alla, kui meretase tõusis ja tekkisid kitsad sügavad lahed, mis ulatuvad kaugele sisemaale. Esinevad Norras, Uus-Meremaal, Tsiilis. 18. Kirjelda skäärrannikut. Kus esineb? Mandriliustiku kulutusala osalisel üleujutamisel on kujunenud skäärrannikud, kus kristalsete kivimite kõrgemad osad ulatuvad üle veepinna, moodustades kaljusaari ehk skääre. 19.Millest on tingitud tõusud ja mõõnad? Esinemissagedus ja kasutusvõimalused. Tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike. 20. Liustike liigitus, erinevused. Mandriliustikud ja mäeliustikud
-kojafragmendid rühmadesse, mida võime suurema lihvituse. Kas see ei võiks sõltuda Sahara liiv on palju peenem ja terad on -suuremad ja väiksemad fossiilid kohata ka Ordoviitsiumis - sellest, kui suur on kulutusala, kuna nendel ümmargusemad, kui Läänemere oma. Tuleneb -biogeense muda tekkel on oluline roll bakterite käsijalgsed, sammalloomad, aegadel oli erinev merevee tase? , peaks vast sellest, kui palju on vesi nii-öelda hõõrdunud tegevusel
Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia (Balti) kilbi Kihistu Kivimiline koostis Maksimaalne lõunanõlval ja sellega piirneval alal. Erinevalt Fennoskandia kilbist, mis oli alates paksus hilisaguaegkonnast enamasti maismaaline kulutusala. valdas Eesti territooriumil kuni Voronka Hele eriteraline kvartsliivakivi, 35 m vanaaegkonna teise pooleni setendite kuhjumine. Seetõttu katavad meie ala geoloogilises heledavärviline aleuroliit ja savi läbilõikes aluskorra kivimeid settekivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Kotlini Kotlini Hall peenekihiline savi, alumises osas 35 m
· Aluspõhjakivimeiks Siluri lubjakivid (põhjaosas, ei paljandu), Pärnu jõest lõuna pool liivakivid o Paljandid Tahkuranna ümbruses ja ... · Arumetsa savimaardla (Kvaternaari savist toodetud), kergkruus · Rannik o Nii tänapäevane rannikuvöönd kui ka erinevad Läänemere arengu etappidega seotud rannad Lääne-Eesti madalik · Eesti suurim maastikurajoon ja sellest tulenevalt ka üsna mitmekesine · Kulutusala · Pikka aega pärast jää taandumist üleujutatud jääjävede poolt · Maakerge (loodeosas ligi 3 mm/a, lõunas 1,5 mm/a) · Pikk ja mitmekesine rannavöönd · Ala keskosa liigendab katkendlik Siluri e Lääne-Eesti pank · Madaliku põhjaosa läbib Palivere sevamoodustiste vöönd · Matsalu ja Haapsalu lahed, neist esimene Eesti suurim roostikuala · Aluspõhja moodustavad 10 Ordoviitsiumi ja 7 Siluri ladet, Tõstamaa poolsaarel ka
annaabi.ee 
