sobitamisele ajaloolisse arhitektuurikeskkonda. Hoone mahud, nende liigendus, avade proportsioonid, detailid ja välisviimistlus pidid olema kooskõlas piirneva ajaloolise hoonestusega. Selgitame järgnevalt lahti energiaarvestuse lähteandmete valiku, kusjuures rõhuasetus on kontseptsioonil ,,terviklik lähenemine". Hoone energiakulu koosneb mitmest komponendist ja lõpptulemusega võib rahule jääda juhul kui kõik kulukomponendid on ühte moodi kontrolli all ei ole midagi hooletusse jäetud ega ole ka milleski asjatult üle pingutatud. Antud energiasäästliku hoone projekteerimisel arvestati järgmiste teguritega: 1. Hoone kompaktsus 2. Soojapidavad välispiirded, külmasildade puudumine 3. Soojatagastusega ventilatsioonisüsteem 4. Minimaalsed soojakaod infiltratsiooni tõttu 5. Suure kasuteguriga küttesüsteem Hea ja meeldiva sisekliima saavutamiseks on olulised järgmised tingimused: 1
samal ajal ka tarneaukude esinemise tõenäosust. Varudega seotud kulud Varudega on seotud hulk käibekapitali, mis aeglustab kapitali ringlemiskiirust ja vähendab selle tootlikkust. Tootmise seiskumisest materjalide puudumise tõttu või kaubanduses kaotatud müügi tõttu saamata jäänud tulu alternatiivkulu nimetatakse puudumiskuludeks. Laokulud: 1. Lao ülalpidamiskulud – kaupade käsitsemine ja hoiustamine laos. Kulukomponendid: - hoone, krunt, tööjõud, tööjõu kasutamine, seadmed, inventar, infotehnoloogia, küte, elekter, vesi ja kanalisatsioon, turvasüsteemid 2. Ladustamiskulusid põhjustavad: saamata jäänud intress käibevahenditelt (ostuhind + riiklikud maksud + veohind); kauba kindlustus; kauba loomulik kadu, riknemine jm. 3. Tellimiskulud – seotud tellimuste ümber tehtava tööga: - Tööjõukulu tellimuse koostamiseks ja edastamiseks.
84 materjal kokku 165.48 9990100 tööjõukulu 4,4 t 220,00 xxxxxxx ehitusmasinate kulu arvestatakse eraldi 00000 Kokku 385.48 Kõige detailsemad eelarved koostatakse ühikhinna kirjete kaupa, kusjuures veergudes tuuakse välja kulukomponendid ülalvaadeldud kuluartiklite kaupa: töötasu, materjalide maksumus, masinate maksumus / alltöövõtt. Arvestus kuluartiklite kaupa teeb võimalikuks kulude juurdearvestamise, mille suurus määratakse protsendina otsekuludest: - sotsiaalmaks ja ravikindlustusmaks töötasust, - materjalide transpordi ja laokulud materjalide maksumusest, - käibemaksu tasaarveldus materjalide maksumusest,
a=80 000 kr ja b=600 000 kr ning jaamade arv n muutub 1-st 10-ni. On näha, et kogulukud sõltuvad jaamade arvust n. Kiirtee operaatorfirma on huvitatud, et kogukulud oleksid minimaalsed. a) Leia graafikult, mitu hooldusjaama oleks kasulik C rajada? C b) Jooniselt on näha, et kogukulud on minimaalsed parajasti siis, kui mõlemad kulukomponendid on C1 võrdsed: C1=C2. Lahendades vastava võrrandi, saame et optimaalne hooldusjaamade arv on 600 000 = = 3 C2 80 000 n
b C 'a n % . Joonisel 45 on toodud mõlema kulukomponendi ja kogukulude n graafikud, kui a= 80 000 kr ja b= 600 000 kr ning jaamade arv n muutub 1-st 10-ni. On näha, et kogulukud sõltuvad jaamade arvust n. Kiirtee operaatorfirma on huvitatud, et kogukulud oleksid minimaalsed. a) Leia graafikult, mitu hooldusjaama oleks kasulik rajada. b) Jooniselt on näha, et kogukulud on minimaalsed parajasti siis, kui mõlemad kulukomponendid on võrdsed, C1 ' C2 . b 600 000 Lahendades vastava võrrandi, saame et optimaalne hooldusjaamade arv on n ' ' .3 a 80 000 ÜLESANDED 7.1 Firma kulude analüüs näitas, et kulufunktsioon C (x) ' 400 x % 12 000 , kus x on toodetud kogus. Leida keskmised kulud tooteühiku kohta. 7
sidekuludest, sõiduautode kuludest jne. Üldjuhul jaotatakse veokipargi üldkulud erinevatele veokitele võrdeliselt nende poolt tehtud transporditöö või läbitud kilomeetrite hulgaga. Veok või haagis saab endale proportsionaalse osa üldkuludest kas läbisõidu, töötatud päevade või teenitud tulu suuruse alusel. Veokipargi üld- ja halduskulud jaotatakse pikema perioodile, tavaliselt aastale. Pika perioodi vaatlemisel ilmnevad enamasti kõik kulukomponendid nende tegelikus suuruses ja üldkulude keskmine määr on täpsem. Näide: veoki üldkulu arvutamine Andmed Veokipark koosneb viiest pidevalt sõidus olevast veokist koos haagisega ja ühest haagisega reservveokist. Veokite läbisõidud aastas on vastavalt 80 000 km, 90 000 km, 100 000 km , 110 000 km ja 120 000 km Veokipargi üldkulu aastas on 310 000 kr Veokipargi halduskulu aastas on 870 000 kr Ülesanne Arvutada üldkulu ja leida üldkulu osa iga pidevalt sõidus olnud veoki kohta
palgakuludest, bürookuludest, sidekuludest, sõiduautode kuludest jne. Üldjuhul jaotatakse veokipargi üldkulud erinevatele veokitele võrdeliselt nende poolt tehtud transporditöö või läbitud kilomeetrite hulgaga. Veok või haagis saab endale proportsionaalse osa üldkuludest kas läbisõidu, töötatud päevade või teenitud tulu suuruse alusel. Veokipargi üld- ja halduskulud jaotatakse pikema perioodile, tavaliselt aastale. Pika perioodi vaatlemisel ilmnevad enamasti kõik kulukomponendid nende tegelikus suuruses ja üldkulude keskmine määr on täpsem. Näide: veoki üldkulu arvutamine Andmed Veokipark koosneb viiest pidevalt sõidus olevast veokist koos haagisega ja ühest haagisega reservveokist. Veokite läbisõidud aastas on vastavalt 80 000 km, 90 000 km, 100 000 km , 110 000 km ja 120 000 km Veokipargi üldkulu aastas on 310 000 kr Veokipargi halduskulu aastas on 870 000 kr Ülesanne Arvutada üldkulu ja leida üldkulu osa iga pidevalt sõidus olnud veoki kohta
Laoartikli varu ühiku kogukulu koosneb kolmest kulu- komponendist: • materjalikulu • tellimiskulu • säilituskulu Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Joonis 14.8 Laoartiklite varu kogukulu ja kulukomponendid Materjalikulu on toote ostuhind koos transpordikuluga ja muude tarnega seotud kulude ja maksudega. Tootmises võib olla materjalikuluks tooteühiku omahind. Materjalikulu komponendid on alljärgnevad: • kauba väärtus (hind)
annaabi.ee 
