6) pöördumatu kulu- amortisatsioon 167 kuus 7) alternatiivkulu- saamata 3% intresse, mida enne sai säästude pealt pangalt. 8) kulude vahe tootmise ja mittetootmise korral- kui ei tooda jääb amortisatsioonikulu Täiskuluarvestus- lihtkuluarvestus, traditsiooniline kuluarvestus; toodete vahel jaotatakse kõik kulud. Kulud jotatakse otse ja kaudseteks kuludeks. Otsekulud jaotatakse otse toodetele, kaudsed kulud kohutakse kulukeskustesse ning pärast seda jaotatakse valitud meetodi abil tooteühikule. Osakuluarvestus- eesti keeles kasutatakse ka jääktuluarvestus, piirkuluarvestus, kattearvestus; kuluarvestustehnika, mille kasutamisel jaotatakse tooteühikule ainult muutuvkulud, saades jääktulu e müügikatte, Püsikulusid vaadeldakse kogusummas perioodikuludena ning need võetakse arvesse kasumi arvestusel. Sobib lühiajaliste otsuste tegemiseks. Toob välja kulude käitumise erinevatel tegevusmahtudel.
kuluarvestuse põhimõtted täis- ja osakuluarvestuseks KULUARVESTUSE PÕHIMÕTTED TÄISKULU ARVESTUS OSAKULUARVESTUS 49 Täiskuluarvestus · Täiskuluarvestus (absorption costing) (lihtkuluarvestus, traditsiooniline kuluarvestus) toodete vahel jaotatakse kõik kulud. Kulud jaotatakse otsekuludeks ja kaudseteks kuludeks. Otsekulud jaotatakse otse toodetele. Kaudsed kulud kogutakse kulukeskustesse ning pärast seda jaotatakse valitud meetodi abil tooteühikule. 50 Osakuluarvestus · Osakuluarvestus (marginal costing) eesti keeles kasutatakse ka jääktuluarvestus, piirkuluarvestus, kattearvestus kuluarvestustehnika, mille kasutamisel jaotatakse tooteühikule ainult muutuvkulud, saades jääktulu e. müügikatte. Püsikulusid vaadeldakse kogusummas perioodikuludena ning need võetakse arvesse kasumi
operatsioonimeetodiks ning mis on segu protsessi ja tellimusjärgse kuluarvestuse süsteemist. 5 TÖÖKULUARVESTUS Töökuluarvestust nimetatakse ka tellimuskuluarvestus ja tellimusjärgne kuluarvestus. Töökuluarvestus on toote kuluarvestus, kus kuluobjektiks on töö ja kulud arvestatakse kindlale tööle. Töökuluarvestuse süsteemides liigitatakse kulud töö-, materjali- ja üldkuludeks, mis jaotatakse kulukeskustesse, kust need kulud jaotatakse kõikide toodetud kuluühikute vahel. Üldkulude jaotamise aluseks on kindel toode, leping, partii, või leping, mis on üldjuhul üksteisest erinevad ja määratletavad. Seda meetodit rakendatakse kui on tegemist ainiktootmisega. Põhilised tööstusharud, kus antud meetodit rakendatakse on trükitööstus, ehitus, lennundus, mööbli- ja masinatööstus. Näiteks võib konkreetseks tellimuseks olla unikaalne silla ehitus või viie spetsiifilise traktori tootmine
muutuvad kulud tooteühikutele saades müügikatte ehk jääktulu.muutuvad kulud kantakse tooteühikutele peale otse,püsikulusid ei kanta, neid vaadeldakse kogusummas perioodi kuludena ning neid arvestatakse ettevõtte kasumi väljatoomisel). KULUARVESTUSE MEETODID:1)tellimusjärgne kuluarvestus-rakendatakse siis, kui majandusüksuse tegevus põhineb lepingutele, tellimustele või partiidele,mis on eraldi määratletavad.kulud liigitatakse töö-, materjali- ja üldkuludeks, mis jaotatakse kulukeskustesse,kust need kulud jaotatakse kõikide toodetud kuluühikute vahel.üldkulude jaotamise aluseks on vastav leping, töötellimus või partii. 2)protsessi-järgne kuluarvestus- kasutatakse siis, kui tooted või teenused on järjestikuste, pidevate või korduvate operatsioonide tulemuseks. Selleks kulud arvestatakse keskmisena perioodi kuluühikule ning üldkulud jagatakse toodetud ühikute arvuga, et saada keskmist ühikukulu. KULUKANDJATE ARVESTUS.jaguneb:
Kuluarvestuse meetodid liigitatakse lähtuvalt kulude kogumise meetodist tellimus- järgseks ehk töökuluarvestuseks ja protsessikuluarvestuseks (Karu, 2008, lk 86-87). Tellimisejärgset kuluarvestust rakendatakse juhul, kui tegevus koosneb eraldi lepingutest, tellimustes või partiidest, mis on üldjuhul üksteisest erinavad ja määratletavad. Tellimisjärgses kuluarvestuse liigitatakse kulud töö-, materjali-, üldkuludeks, mis jaotatakse kõikide kulukeskustesse, kust need kulud jaotatakse kõikide toodetud kuluühikute vahel. Üldkulude jaotuse aluseks on vastav leping, tellimus või partii. (Haldma & Karu, 1999, lk 94) Protsessikuluarvestus on toote kuluarvestussüsteem, kus kuluobjektiks on tootmisprotsessid või allüksused. Protsessikuluarvestust kasutavad ettevõtted, mis toodavad palju ühesuguseid tooteid/teenuseid. (Karu, 2008, lk 233) Kulud arvestatakse keskmisena perioodi jooksul toodetud kuluühikule ning üldkulud
Kulude võimalikult adekvaatseks ja ettevõtte eesmärkide ning äritegevusega sobivaks hindamiseks kasutatakse erinevaid kuluarvestuse meetodeid, mis jagunevad tellimusejärgseks kuluarvestuseks ja protsessijärgseks kuluarvestuseks. Tellimusejärgset kuluarvestust kasutatakse juhul, kui tegevus toimub erinevate lepingute, tellimuste või partiide alusel, mis on üksteisest erinevad. Tellimusejärgses kuluarvestuses liigitatakse kulud töö-, materjali-, ja üldkuludeks, mis jaotatakse kulukeskustesse, kust need kulud jaotatakse kõikide toodetud kuluühikute vahel. Üldkulude jaotuse aluseks on vastav leping, töötellimus või partii. Tellimusejärgne kuluarvestus jaguneb omakorda: * tellimuse kuluarvestuseks eesmärgiks on leida tellimuse täitmiseks tehtud kulud, mis koosnevad tellimuse osakuludest ja kaudkuludest; * lepingu kuluarvestuseks eesmärgiks on leida lepingu täitmiseks tehtud kulud. Reeglina on lepinguga
annaabi.ee 
