vaadeldavate kaudkulude sidumine kulukandjatega ja objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine kaudkulude jaotamiseks kulukandjatele. KULUARVESTUSE PÕHIMÕTTED:sõltuvalt sellest,millistel eesmärkidel ja missugust infot juhtkond vajah,valitakse kuluarvestuse põhimõtted.enamkasutatavad nendest on täiskuluarvestuse põhimõte(kõik kulud jagatakse tooteühikutele saades ühiku kogukulud,sealjuures otsekulud kantakse tooteühikutele otse,kaudkulud kogutakse kõigepealt kulukeskuste lõikes ja pärast seda jaotatakse valitud põhimõtte aluselt tooteühikutele) ja osakuluarvestuse põhimõte(kulud jaotatakse muutuvateks ja püsivateks ning jagatakse ainult muutuvad kulud tooteühikutele saades müügikatte ehk jääktulu.muutuvad kulud kantakse tooteühikutele peale otse,püsikulusid ei kanta, neid vaadeldakse kogusummas perioodi kuludena ning neid arvestatakse ettevõtte kasumi väljatoomisel).
materjal, otsene töötasu) saab igale väljundile suhteliselt täpselt määrata. 2. Tulukeskused - Tulukeskus on vastutav toodangu müügi ja turustustegevuse eest. Tulukeskusena käsitletakse tavaliselt turustusosakonda, mis vastutab temale kinnitatud müügiplaani täitmise eest. 3. Kasumikeskus - Kasumikeskus on ettevõtte osa, mis on vastutav nii tulude kui ka kulude, järelikult ka saadava kasumi eest. Üldjuhul on kasumikeskuse juhtidel rohkem iseseisvust kui tulu- ja kulukeskuste juhtidel. 4. Investeeringukeskus - Investeeringukeskus on vastutav investeeringute ehk antud vastutuskeskusse investeeritud kapitalilt nõutava tulumäära saavutamise eest. Investeeringukeskus omab suuremat vabadust, kuna tal on õigus langetada iseseisvaid otsuseid Üksuse kasutuses oleva kapitali paigutuse kohta, valides erinevate investeerimisprojektide vahel. 16. Vastutuspõhine arvestussüsteem, selle eelised ja puudused
82 · Tegelik üldkulu on reaalselt tehtud üldkulude summa. Eelarvestatud üldkulude ja tegeliku üldkulude vaheks on üldkulu hälve. · Hälbed võivad olla · alajaotamisega (tegelikud üldkulud on suuremad kui eelarvestatud. · Ülejaotamisega (tegelikud üldkulud on väiksemad kui eelarvestatud) 83 Tegevuspõhise kulujaotuse eelised võrreldes täiskulu arvestusega - Kulukeskuste arv, millele üldkulud jagunevad, on suurem kui traditsioonilise jaotuse puhul - Muutunud jaotusalus üldkulude jagamisel kajastab kulude teket paremini kui otsese tööjõu kulud - Paljud üldkulud, mis muidu oleksid jaotatud kõigi tööde vahel, saavad sel kombel otseselt tekkekohaga seostatud ja kinnistatud sinna, kuhu nad kuuluvad 84 Lepingu kuluarvestus Lepingu kuluarvestus (contract costing) sarnaneb
rentaablus) - vastutav invest. eest. Omab võrreldes eelmiste keskustega suuremat vabadust, kuna tal on õigus langet. iseseisvaid otsuseid üksuse kasutuses oleva kapitali paigutuse kohta, valides eri invest.projektide vahel. Tüüpil. invest. keskused: tütare/v, isemajandav tsehh ja äriprojekt. 30 Tulemusüksuste maj.tegevuse arvestus ja anal.: 1) Kulukeskuste tulemusi hinnat. kulueelarve täitmise järgi, kulustandardid. 2) Tulukeskuste puhul viiakse läbi plaani- või eelarvetäitm. anal. seost. konkr. eesm. sh. hälbe- anal (hinna- ja koguste muutuste mõju; hälvete põhjuslik anal.). 3) Kasumikeskuste tulemusi hinnat. jääktulupõhise arvestuse alusel. · Jääktulu I e. piirkasum = tulu - muutuvad otsekulud · Jääktulu II e. otsekulude järgne jääktulu = jääktulu I - püsivad otsekulud (toote, vald-
Posotiivsed asjad seal:1) suht lihtne on tagada kooskõla org kui terviku ja divisjonide eesmärkide vahel. 2) funktsionaalset üksuste raamides saavad töötajad arendadabnoma oskusi täiuslikkuseni. 3) kuna põhitegevus toimub divisjonides siis annab see võimaluse kiiresti reageerida keskkonna muutustele. Negatiivsed küljed on aga: 1) peakontori personal võib kasvada väga suureks 2) tugevad funkt üksused võivad hakata ahistama põhitegevuse divisjone.3) probleemd võivad tekkida kulukeskuste vahel ressursside jaotamisel.4) Org tervikuna reageerib suht aeglaselt muutustele millele peaks koos reageerimanii divisjonid kuifunktsionaalsed struktuurid. Võrk organisatsioon-tegemist on arengus kõige uuema organisatsiooniga ( maatriksorg) seeon kahe mõõtmelinenstruktuuri poolestkus samaaegselt on nii divisjonaalsed kui kanfunktsionaalsed seosed, keskseid funktsioone esitletakse reeglna kui tugi üksusi.
31.Kuluarvestuse põhimõtete valik. Sõltuvalt sellest, millistes eesmärkidel ja missugust infot juhtkond vajab, valitakse kuluarvestuse põhimõtted. Enamkasutatavad nendest on : · Täiskuluarvestuse põhimõte · Osakuluarvestuse põhimõte Täiskuluarvestuse põhimõttel jagatakse kõik kulud tooteühikutele saades ühiku kogukulud, sealjuures otsekulud kantakse tooteühikutele otse, kaudkulud kogutakse kõigepealt kulukeskuste lõikes ja pärast seda jaotatakse valitud põhimõtte alusel tooteühikutele. EV raamatupidamise seaduse §34 alusel võetakse valmis- ja lõpetamata toodang arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses. KULUARVESTUSE PÕHIMÕTTED TÄISKULUARVESTUS OSAKULUARVESTUS KÄIVE KÄIVE MIINUS ( - )
annaabi.ee 
