3. Kes saab inflatsioonist kasu, kes kahju? a. ettevõtlus saab kahju e. laenuandjad saavad kahju ............ b. hoiustajad saavad kahju f. stabiilse sissetulekuga inimesed saavad kahju c. laenajad saavad kasu g. valitsus saab kasu d. need, kel on kerge oma tulusid suurendada saavad pigem kasu 4. Too näiteid, mis võib põhjustada tootmiskulude kasvu ja seega tekitada kuluinflatsiooni: a. teatud tooraine kallinemine b. palgatingimuste muutumine c. hindade ühtlustumine maailmaturu hindadega 5. Mis on faktooring? Millal ja miks seda tavaliselt kasutatakse? Alustavad ettevõtted kasutavad oma tegevuse rahastamiseks sageli laene ja riiklikke toetusi. Tihti on aga sobivamaks rahastamisallikaks faktooring. Faktooring on müügiarvete loovutamine finantsettevõttele, kes maksab müüjale teenustasu eest arve täissummas välja
Tõene Väär Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Vali üks: Tõene Väär Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigis valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades Vali üks: Tõene Väär Üks raha funktsioonidest on olla väärtuse mõõt ja arvestusühik, millega väljendatakse hüviste hindu. Vali üks: Tõene Väär Kuluinflatsiooni põhjuseks võib olla üleujutus, põud vm looduskatastroof. Vali üks: Tõene Väär Raha pakkumine väheneb, kui rahabaas M0 väheneb. Vali üks: Tõene Väär Teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem. Vali üks: Tõene Väär SKP-d mõõdetakse kolmest aspektist: tulude meetod, kulude meetod ning tootmise meetod. Seejuures kõigi kolme meetodi puhul on saadav lõpptulemus erinev. Vali üks: Tõene Väär
2) galopeerivat inflatsiooni hinnatõusu aastas väljendab vähemalt kahekohaline arv; 3) hüperinflatsiooni inflatsioonimäär on üle 50% kuus. Nõudlusinflatsioon kujutab endast liiga suurest kogunõudlusest tingitud inflatsiooni. Nõudluse kiiret kasvu võivad tekitada nõudluspoolsed sokid, mis seisnevad nõudluse kiires muutumises seoses ootuste muutumisega; ringlusse suunatud raha massi kasv või intressimäära langus; ekspansiivne fiskaalpoliitika. Kuluinflatsiooni põhjustab tootmiskulude järsk kasv. Sagedasemad kuluinflatsiooni põhjused on importtoorme hindade järsk tõus (pakkumissokk: nafta hinna muutus maailamaturul, põud), palkade liiga kiire kasv võrreldes tööviljakuse kasvuga, riiklikult reguleeritud hindade tõus, kaudsete maksude tõstmine. Inflatsioonispiraal kujutab endast inflatsiooni ülekandumist ühest sfäärist teise. Näiteks hinna ja palga spiraali korral toob nõudluse kasv kaasa hinnatõusu, mis tekitab
46) Nõudlusinflatsiooni teooria Väidab, et kui kogunõudlus on suurem kui majanduse potentsiaalne kogutoodang SKP antud tasemel, siis on olemas inflatsioonilõhe (on kogus mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset) 47) Kuluinflatsiooniteooria on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon. Palga hinna spiraal, palgad ja hinnad tõusevad spiraalina. Tootmiskulude kasv on see mis põhjustab kuluinflatsiooni. Valemid Y - kogutoodang Kogukulu TC TC=FC+VC Sääst S FC-püsikulu S= Yd C Y- kogutoodang VC-muutuvkulu C planeeritud tarbimiskulutused A=keskmine
mis hävitab riigi rahandussüsteemi, on kahtusteta majanduskasvu pidurdumise ja alanemise põhjuseks ja täielikult lõhub seose tööviljakuse ja tasutamise vahel(Kolodko, Gotz-Kozierkiewicz, Skrzeszewska.Paczek, 1990) . Hüperinflatsioon oli näiteks 1989.a. Jugoslaavias, kus jaehindade indeks ulatus 135%-ni ning Poolas 1989.a. augustist kuni 1990.a. veebruarini jaehinnad olid 1990.a. veebruaris keskmiselt 9,3 korda kõrgemad kui 1989.a. juulis. (Alari Purju 1991). Palgainflatsioon Kuluinflatsiooni üksikutest alaliikidest märgime kõigepealt palgasurvest tingitud inflatsioon ehk palgainflatsiooni. Turumajanduses moodustavad palgakulud paljudes ettevõtetes kuni kolmveerand kõigist tootmiskuludest (Dolan, Lindsey, 1988). Samal ajal on tööjõud eriline kaup, mille hinda kujundavad ka mitmesugused majandusvälised tegurid. Palgatõus on üheks üldise heaolu tõusu allikaks juhul kui see toimub muutumatu hinnataseme juures või kui palgakasv ületab hinnakasvu. See on suureks
kaasneb infltsioon, mis oleks kui „isetäituv ennustus“, kuid mille täpsemad mõõtmed on ettearvamatud ja ebastabiilsed. (Piana 2001) Samuti sotsiaalsete rühmade vaheline võistlus oma majanduslike huvide, eelkõige palga tõstmise, eest võib anda tõuke inflatsiooni tekkele. Palkade tõstmisega kaasneb ettevõttel suuremad tootmiskulutused, mille tõttu tuleb tõsta kaupade ja teenuste hindu, et ettevõte kasum ei väheneks. Sellega võib ühiskonnas kaasneda kuluinflatsiooni. Samas ei suuda kõik juhid oma töötajate palku tõsta ja hoida oma kasumit ilma kindla segmendi koondamisega, millega suureneks töötusmäär riigis. (Miner 2013) 5 Samas ei ole riigile kasulik ka liigne välisraha juurdevool. Väliskapitalis sissevoolu käigus suureneb riigi välisvaluutareserv. Kuna neid reserve kasutatakse kohaliku valuuta ostmisel siis kodumaine baasraha kasvab ilma vastava toodangu suurenemiseta. Sellega
inflatsioonimäär on üle 50% kuus. Inflatsiooni liigid Nõudlusinflatsioon kujutab endast liiga suurest kogunõudlusest tingitud inflatsiooni. Nõudluse kiiret kasvu võivad tekitada nõudluspoolsed sokid, mis seisnevad nõudluse kiires muutumises seoses ootuste muutumisega; ringlusse suunatud raha massi kasv või intressimäära langus; ekspansiivne fiskaalpoliitika. Nõudlusinflatsiooni teke on seda tõenäosem, mida lähemal on majandus kogutoodangu täishõivetasemele. Kuluinflatsiooni põhjustab tootmiskulude järsk kasv. Sagedasemad kuluinflatsiooni põhjused on importtoorme järsk tõus (pakkumissokk: nafta hinna muutus maailmaturul, põud), palkade liiga kiire kasv võrreldes tööviljakuse kasvuga, riiklikult reguleeritud hindade tõus, kaudsete maksude tõstmine. Kulude kasv toob kaasa pakkumise vähenemise. See omakorda põhjustab hindade tõusu, kui nõudlus pole muutunud. Kuluinflatsioon põhjustab ka töötuse kasvu. Inflatsioonispiraal
P1 P0 AD` AD SKPtäishõive SKP Joonis 15. Pakkumisinflatsioon Siinkohal tuleb tähele panna olulist nõudlus- ja pakkumisinflatsiooni erinevust. Kui nõudlusinflatsioon domineerib just majanduse tõusufaasis (SKP kasvab), siis kuluinflatsiooni saab täheldada just majanduse langusfaasis (SKP langeb). Saab ka teisiti selle erinevuse kokku võtta: AD kasv põhjustab nõudlusinflatsiooni ja kiirendab SKP kasvu (ka tööpuudus langeb), AS vähenemine põhjustab pakkumisinflatsiooni ja aeglustab SKP kasvu (või põhjustab koguni SKP languse, nagu joonisel 15). 3.3. Inflatsiooni ja tööpuuduse vaheline kompromiss AD-AS mudelis
annaabi.ee 
