Kogemused, oskused, teadmised Unikaalsus ja uudsus Kogenud personal/töötajate olemasolu Asukoht (unikaalne või logistiliselt hea) Rahaliste vahendite olemasolu Head tarnijasuhted Eellepingud/olemasolevad kliendid Tehnoloogia Patendid, litsensid, äriplaan Madal kulubaas Varasem maine ja tuntus Nõrkused: Varasema kogemuse puudus ettevõtjana Tundmatu firma/kaubamärk Halb maine Kõrge kulubaas Töötajate vähene kvalifikatsioon Tarnijakindlus puudub Oskusteabe puudumine Logistiline kaugus sõlmpunktidest Asukoht ei ole hea Võimalused:
3 (reedene sulgemishind 3.06) ning 2011. aasta P/Eks ennustatakse 3,64. Võrdluseks ettevõtte aktsia õiglaseks väärtuseks loetakse 10-17 P/E-d. Tänane tulemus on saavutatud küll delaveerimise kaasabil, mis vähendasid kulusid ja tõstsid kasumit, kuid ettevõtte tulude osas ei oota pangad siiski mitte vähenemist, vaid pikaajalist ja stabiilset kasvu. Tõsi, tõusu osas oodatakse aeglustumist ning kulude kasvu, kuna delaveerimisest tekkinud madal kulubaas ei saa olla väga pikaajaline, kuid ka järgmise aasta oodatav P/E on 5.14, mis jääb tunduvalt keskmisele alla. Ettevõtte madala väärtuse põhjuseks on ka maailma majanduskriis ja negatiivsed ootused tuleviku suhtes, kuid see ei vähenda teadmist, et eelmise aasta eest maksis ettevõte suvel 10% dividende ning edaspidi on oodata ka nende kasvu. Seega laskumata edasi detailsesse aktsiahindade teemasse,
Väärtusahel ja strateegia Valitud strateegia määrab ära kõige olulisemad tegevused väärtusahelas Tegevuste seoste tajumises ja juhtimises seisneb ettevõtte võimekus (capability) Väärtusahel tarneahel ja selle juhtimine (tarnijate-klientide väärtusahelate sobivus) Konkurentsipositsiooni analüüs ja SWOT Konkurentsipositsiooni aluseks on: Suhteline turuosa (%, võrreldes lähima konkurendiga) Kulubaas konkurentidega võrreldes Mitme tegevusharu korral nende strateegiline sobivus Strateegiliste partnerite arv ja kvaliteet Juhtimise kvaliteet Tuumkompetentsid Toote/teenuse kvaliteet Brändi tuntus Finantspositsioon, kasumlikkus Jaotuskanalid Tehnoloogiline know-how Kriitilised edutegurid tegevusharud Mis on S ja W? PRIMEFACT People töötajate tugevused ja nõrkused Reputation (Brand) mis on meie reputatsioon sihtgrupi seas?
,,Aasta esimese poole jooksul on Silvano müük näidanud tugevat üle 10%-list kasvu, kuid samal ajal on kasumlikkus olnud oodatust madalam. Lisaks on eelmise aastaga tulemuste võrdlemine küllaltki keerukas, sest eelmise aasta kvartalitulemusi ei ole korrigeeritud. Tänu eelmise aasta kahele Valgevene rubla devalveerimisele näitas Silvano 2011. aasta teises ja kolmandas kvartalis rekordkasumeid, kuna devalveerimise järel ei kasvanud kulubaas hüppeliselt. Käesoleval aastal on aga olukord vastupidine: valuutakursid on olnud suhteliselt stabiilsed, kuid samal ajal on riigis inflatsioon ja seetõttu kulubaasi kasv jätkunud. Lisaks usume, et IAS29 raamatupidamisstandardite järgimise tulemusena on raporteeritavad majandustulemused tegelikest nõrgemad." (LHV) 15.11.2012 avalikustati III kvartali konsolideeritud vahearuanne Tulemustes tuli välja, et varem juba langusele pööranud brutomarginaal jätkas langemist ning
Osakuluarvestus (marginal costing) on kuluarvestustehnika, mis jaotab kulud muutuvateks ja pusivateks ning mille kasutamisel jagatakse ainult muutuvad kulud tooteuhikutele saades muugikatte (jaaktulu). Katteks nimetatakse muudud tooteuhiku muugihinna ja muutuvate kulude vahet. Muutuvad kulud kantakse kuluuhikutele otse ja pusikulusid tooteuhikute peale ei kanta, vaid vaadeldakse kogusummas perioodi kuludena ning neid arvestatakse ettevõtte kasumi valjatoomisel. Maaratakse kulubaas tootmise, muugi ja administratiivsetest muutuvkuludest (COGS sees võib olla ka pusikulusid ja uldkulude sees muutuvaid kulusid). Hinnalisand peab katma pusikulu ja looma soovitava kasumimaara. Kui taiskuluarvestus vaatleb tootmise uldkulusid tervikuna ja jaotab need jaotuspõhimõtete alusel tooteuhikutele, siis osakuluarvestus eristab tootmise uldkuludes kahte komponenti: muutuvad tootmise uldkulud ja pusivad tootmise uldkulud.
Regulaarsed kulud on need kulud, mis esinevad väga sageli või pidevalt. Sageli esinevaid ja väikseid kulusid on õige käsitleda regulaarsetena. Perioodilised kulud on sellised, mis esinevad suhteliselt madala sagedusega. Harva esinevaid suuri kulusid oleks õige käsitleda perioodilistena. Transpordipoliitilised otsused peaksid baseeruma regulaarsetel kuludel kuni hetkeni, mil tekivad perioodilised kulud. Kulubaas peaks sisaldama mõlemaid, nii regulaarseid kui ka perioodilisi kulusid. Transpordisektori üheks olulisemaks alternatiivkuluks on väliskulud, mis on põhjustatud keskkonna saastamisest, mürast, liiklusummikutest jne. Veoettevõtja ei arvesta oma kuluarvutustes väliskulusid, need jäävad kanda kogu ühiskonnale. Vastupidiselt väliskulu mõistele on sisekulud kõik need kulud, mida võetakse arvesse kuluarvestustes. Kulude arvestamise, analüüsi ja juhtimise alused
püsiv- ja muutuvkulu või kogukulu kohta. Regulaarsed kulud on need kulud, mis esinevad väga sageli või pidevalt. Sageli esinevaid ja väikseid kulusid on õige käsitleda regulaarsetena. Perioodilised kulud on sellised, mis esinevad suhteliselt madala sagedusega. Harva esinevaid suuri kulusid oleks õige käsitleda perioodilistena. Transpordipoliitilised otsused peaksid baseeruma regulaarsetel kuludel kuni hetkeni, mil tekivad perioodilised kulud. Kulubaas peaks sisaldama mõlemaid, nii regulaarseid kui ka perioodilisi kulusid. Transpordisektori üheks olulisemaks alternatiivkuluks on väliskulud, mis on põhjustatud keskkonna saastamisest, mürast, liiklusummikutest jne. Veoettevõtja ei arvesta oma kuluarvutustes väliskulusid, need jäävad kanda kogu ühiskonnale. Vastupidiselt väliskulu mõistele on sisekulud kõik need kulud, mida võetakse arvesse kuluarvestustes. Kulude arvestamise, analüüsi ja juhtimise alused
annaabi.ee 
