Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kuluallikaid" - 7 õppematerjali

Erakonnad ja valimised
2
docx

Erakonnad ja valimised

valitsus 2. Kuidas toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised (millal, kes saab valida/kandideerida, mida valitakse jne). Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant. Kandideerida saab vähemalt 18 aastane, kes on omavalitsuse maa-alal püsivalt elanud. 3. Nimeta omavalitsus ülesandeid.Noorsoo töö, tervishoiu asutused, ühistranspordi korraldamine, teede ja tänavate korrashoid, korraldada sotsiaal teenuseid jne. 4. Nimeta omavalitsuse tulu- ja kuluallikaid. Tulu allikad: maamaks, laenud, kohalikud maksud, riigi toetus. Kulu allikad: haridus, teede korrashoid, sotsiaal toetus, valla valitsemine, tervise hoid 5. Tead maakondi ja maakonnakeskuseid, oskad neid kaardil leida. 6. Mis on riikliku halduse üksus, kes seda juhib ning kes juhi ametisse kinnitab? Maakond, Juhib maavanem,ametisse kinnitab vabariigi valitsus Teema 14: Eesti kohtusüsteem 1

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
32 allalaadimist
Raha ja pangandus
17
docx

Raha ja pangandus

Pikaajalised kohustused. · Teistest krediidiasutustest saadud vahendid, sh pikaajaliste ressursside näol saadud krediidiliinid, emiteeritud võlakirjad ning allutatud kohustused (laenud). Panga omakapital · Panga omakapitali koosseisu kuuluvad aktsiakapital, aazio, reservid, eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum ning jooksva majandusaasta kasum või kahjum. · Kasumiaruande põhjal saab hinnata pankade peamisi tulu- ning kuluallikaid. · Pankade kasumlikkuse hindamisel vaadeldakse konkreetse panga erinevate perioodide tulemusi. Peamised tuluallikad: Peamiseks tuluallikaks on intressitulud, Teiseks oluliseks tuluallikaks on pangateenuste tasud Kolmas tuluallikas on intressid ja dividendid investeeringutelt · Pankade peamised kuluallikad on: intressikulud ja administratiivkulud ( ehk juhtimis- ja halduskulud). Panga teenused: 1. Finantsteenused 2. Pankadevahelised teenused 3. Nõustamine

Majandus → Pangandus
99 allalaadimist
Rootsi majandus referaat
16
doc

Rootsi majandus referaat

muudatusi ja võimalikke uusi meetmeid tööpuuduse vähendamiseks. Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi kohaselt peaks tööpuudus aastaks 2015 langema 4,9%le. See oli kindlasti ministeeriumi prognoosi üks kõige küsitavam väide. 2.4 Maksukoormus Rootsi üldine maksukoormus oli esialgsetel andmetel 2010. aastal 45,8% SKP-st, millega ollakse üks kõrgeima maksukoormusega riike maailmas. Suured maksulaekumised aitavad ülal pidada suurt avalikku sektorit, mille üks suurimaid kuluallikaid on sotsiaalse heaoluga seotud kulud. Valitsus hakkas 2007. aasta algusest ellu viima tulumaksureformi (Rootsis kehtib progresseeruv tulumaks), millega alandati väikese ja keskmise sissetulekuga maksumaksjate maksukoormust ajavahemikul 2006 kuni 2009 ligikaudu 60 miljardi SEK võrra. Valitsusel on kavas alustatud tulumaksureformi jätkata kirjutades juba 2012. aasta eelarvesse sisse reformi järjekorras viienda sammu, vaatamata mitmelt poolt saadud kriitikale. 2.5 Väliskaubandus

Majandus → Rahvusvaheline majandus
103 allalaadimist
KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE
26
doc

KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE

karusloomade koguste ja käitlemise kohta. [14 lk12] Karusnaha tootmiseks selle tüüpilisel viisil, kus tooteks on kiskjaline loom, läheb tarvis esiteks põldu, kus kasvatada söödataimi söödaloomadele, seejärel farmi söödaloomade pidamiseks ja kolmandaks farmi karusloomade jaoks.[15] Michigani Ülikooli poolt tehtud uurimuse kohaselt kulub puuris kasvatatud loomade nahast kasuka tootmiseks 15 korda rohkem energiat kui sama kasuka valmistamisel kunstkarusnahast. Üks suurimaid kuluallikaid on toit, mis valitakse tavaliselt võimalikult odava hinna järgi. Selle tulemusena võidakse karusloomakasvatuste loomade toiduks kasutada muuhulgas ka kolmandatest riikidest imporditud geneetiliselt muundatud toidulisandeid, mis tähendab aga suurt energiakulu sööda transpordile. Loomade elushoidmise jaoks enne nülgimist kulub Kanada näitel ühe naaritsakasuka tootmiseks kokku 3 tonni sööta ning ühe rebasekasuka tootmiseks tonn sööta. [6]

Loodus → Keskkond
3 allalaadimist
Referaat-Rootsi
15
rtf

Referaat: Rootsi

tegemise kõikidele kohustuslikuks. Valitsuse meetmete tulemusena on tööpuudus hakanud vähenema, ulatudes 2006. a. 5,4%-ni töövõimelisest elanikkonnast. Sama trend jätkus ka 2007.aastal. 3.5.Maksukoormus Rootsi üldine maksukoormus on 51% SKP-st, millega ollakse üks kõrgeima maksukoormusega riike maailmas. Suured maksulaekumised aitavad ülal pidada suurt avalikku sektorit, mille üks suurimaid kuluallikaid on sotsiaalse heaoluga seotud kulud. Valitsus hakkas 2007. aasta algusest ellu viima tulumaksureformi (Rootsis kehtib progresseeruv tulumaks), millega alandati väikese ja keskmise sissetulekuga maksumaksjate maksukoormust 2007. aastal kokku keskmiselt 37 miljardi SEK võrra. Reformi plaanitakse jätkata ka 2008. aastal. 3.6.Erastamine Uus paremtsentristlik valitsus on võtnud suuna erastamisele, pidades riigi osalust

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
Panganduse konspekt 2007
48
doc

Panganduse konspekt 2007

­allutatud kohustused (laenud). Oluline on see, et kui pangal krediidiliinide tasumise ja võlakirjade lunastamise tähtajad saabuvad, siis suudab pank need ka tagasi maksta või refinantseerida. Panga omakapital ·Panga omakapitali koosseisu kuuluvad ­aktsiakapital, ­aazio, ­reservid, ­eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum ning ­jooksva majandusaasta kasum või kahjum. II Kasumiaruanne ·Kasumiaruande põhjal saab hinnata pankade peamisi tulu- ning kuluallikaid. ·Pankade kasumlikkuse hindamisel vaadeldakse konkreetse panga erinevate perioodide tulemusi. Peamised tuluallikad ·Peamiseks tuluallikaks on intressitulud, ·Teiseks oluliseks tuluallikaks on pangateenuste tasud ·Kolmas tuluallikas on intressid ja dividendid investeeringutelt Peamised kulud ·Pankade peamised kuluallikad on: ­intressikulud ja ­administratiivkulud (juhtimise ja halduskulud). Viimasel ajal on administratiivkulude osakaal langenud, sest pangad on sulgenud mitmeid

Majandus → Arendustegevus
149 allalaadimist
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

Iga institutsioon ­ ja mitte ainult äriettevõte ­ peab end võrdlema tegevusharu liidrite standarditega kõikjal maailmas.132 4.1.3.6. Suurenev vastuolu majandusliku ja poliitilise reaalsuse vahel Viimaseks põhimõtteks, millega strateegia peab ülemaailmsete struktuurimuutuste ja ebakindluse perioodil arvestama, on suurenev vastuolu majandusliku ja poliitilise reaalsuse vahel. Maailmamajandus on muutumas üha globaalsemaks. Riigipiirid kujutavad endast takistusi ja kuluallikaid. Nagu käesoleva raamatu esimeses peatukis väidetud, ei saa ettevõte ja ka üha suurem osa teistest institutsioonidest enam lähtuda oma tegevuspiirkonna määratlemisel rahvuslikust majandusest ja riigipiiridest. Oma tegevuspiirkonna määratlemisel tuleb arvestada ülemaailmsete tööstusharude ja teenustega. Ent samas, poliitilised piirid ei kao. Seni pole ainsatki märki võimalikust globaalsest institutsioonist isegi

Majandus → Juhtimine
301 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun