ning järjepidevus viis kõrgkultuuri tekkeni. Järjest kasvas ka massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus, mis meile väga igapäevane. Näiteks 1967. suurenes Eesti raadio saatemaht 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Sellel kõigel oli nii häid kui halbu külgi. Kogu massiteave oli allutatud tsensuurile ning oli peamiseks ametliku propaganda levitajaks. Teisest küljest tegid ajakirjandus, Eesti Televisioon ja Eesti Raadio head tööd laiendades silmaringi ning olid kultuurivahendajateks. Nõukogude võim tõi eesti NSV kultuurielule kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Nende koosmõjul kujunes välja aluspõhi meil oma riigi kultuuri tekkimiseks.
3.paastukuul päikesetõusust päikeseloojanguni toidust ja joogist loobuma 4.vaestele almusi jagama 5.kord elus Mekas palverännakul käima 17. Kes on sunniidid ja šiiidid? Sunniidid on need kes eraldusid islami peavoolust, šiiidid on Ali toetajad 18. Selgita, miks Bagdadi kalifaadi aeg oli araablaste riigi hiilgeaeg! Kõik oli rahulik, kalifaadi maad olid rohkem arenenud 19. Tee selgeks vähemalt kolm näidet selle kohta, miks araablasi võib nimetada kultuurivahendajateks! Mida eurooplased araablastelt õppisid? Kirjandust, teadust, igapäevaelu korraldamist 20. Selgita mõisted: Mošee-moslemite palvepaik Minarett-mošee juurde kuuluv torn Imaam-palvejuht mošees Koraan-islami pühakiri 21. Nimeta kaks tähtsamat araablaste kirjandusteost! ´´Tuhat ja üks ööd´´ , koraan 22. Jäta meelde vähemalt kolm näidet araabia teadlaste saavutustest! Tõlkimine, täheteadus(arvestati välja Maa ümbermõõt), operatsioon 23
Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Eestimaa piiskopkond, Riia piiskopkond, Liiviordu, Harju-viru piiskopkond, Kuramaa piiskopkond. VANALIIVIMA KULTUUR, LINNAD, KAUBANDUS KATOLIIKLIK KULTUURIELU Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis phendasid kogu euroopat. Eestis loodi piiskopkondade keskustesse toomkoolid (Tallinna toomkool). Lihtsama rahva jaoks olid linnakoolid. Vähesed, said kooliharidust. Kultuurivahendajateks olid maal vaimulikud, linnades ka kaupmehed, meremehed ja rändavad käsitöölised. Tähtsaim kultuurikolle - klooster. Silmapaistvaim oli Tallinna dominiiklaste klooster. Frantsiskaanid ja dominiiklased olid kerjusmungad. Tsistertslased olid suletumad (suures saavutused põllumajanduses ja aianduses). 1407 - Pirita klooster birgitiinlaste poolt. See oli sega klooster - nunnad elasid koos munkadega aga lahus. ARHITEKTUUD JA KUJUAV KUNST Gootika ajajärk
Kultuuritarbimine ja massiteave. Rahva kultuuriaktiivsuse kõige ilmekamaks väljundiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahvamajades koos käinud pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni. Taastus laulupidude traditsioon. Kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. ER ja ETV tõid koju kätte uudiseid Eestist ja mujalt, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Maakultuur hakkas hääbuma. Haridusolud. Õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Maailma ja eesti ajaloo kõrval hakati süvendatult õpetama NSV Liidu ajalugu. Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7- klassiline ja alates 1959. aastast 8-klassiline kooliharidus. Keskkharidus tehti kohustuslikuks, see viis aga hariduse sisulisele allakäigule. Negatiivselt mõjutasid haridusolusid mutmesugused kampaaniad. Vastupanukultuur.
Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tegevust Eesti Televisioon. Ajakirjandusväljaanded jagunesid vabariiklikeks ja linna- ning rajoonilehtedeks, ajakirjadeks, ametkondlikeks väljaanneteks. Kõik olid allutatud tsensuurile. Massiteave oli peamiseks toeks ideoloogia levitamisel, kuid Eesti Televisioon, Eesti Raadio ja ajakirjandus tegid tänuväärset tööd: tõid koju uudiseid Eestist ja mujalt NSVL-st, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Põhja-Eesti kultuuri hakkas mõjutama Soome TV, eelkõige Tallinnas. Maakultuuri hääbumine 1960. aastatel tõusis ühiskonna haridus- ja elatustase; osteti raadioid, telereid ja magnetofone. Külastati kinosid, teatreid, kunstinäitusi. Maaelanike elujärje paranemine lubas neil rohkem linnas käia. Suurtes maa-asulates hakkas juurduma linlik eluviis. Kolhoosikorra põlistumine aga tõi kaasa väikeste maakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemise
raamatud. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tegevust Eesti Televisioon. Ajakirjandusväljaanded jagunesid vabariiklikeks ja linna- ning rajoonilehtedeks, ajakirjadeks, ametkondlikeks väljaanneteks. Kõik olid allutatud tsensuurile. Massiteave oli peamiseks toeks ideoloogia levitamisel, kuid Eesti Televisioon, Eesti Raadio ja ajakirjandus tegid tänuväärset tööd: tõid koju uudiseid Eestist ja mujalt NSVL-st, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Põhja- Eesti kultuuri hakkas mõjutama Soome TV, eelkõige Tallinnas. Maakultuuri hääbumine 1960. aastatel tõusis ühiskonna haridus- ja elatustase; osteti raadioid, telereid ja magnetofone. Külastati kinosid, teatreid, kunstinäitusi. Maaelanike elujärje paranemine lubas neil rohkem linnas käia. Suurtes maa-asulates hakkas juurduma linlik eluviis. Kolhoosikorra põlistumine aga tõi kaasa väikeste maakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemise
Jõuliselt kasvas ka raamatute osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonileheks. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. Ajakirjandus, Eesti Raadio ja Eesti Televisioon tegid ka nendes tingimustes tänuväärset tööd, tuues kätte uudiseid Eestist ja mujalt NSV Liidust. Muidugi laiendasid need inimeste silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Tallinnas hakkas tuntavalt mõjutama Soome TV, soodustades lääneliku eluviisi. 1960. aastatel hakati rohkem ostma raadioid, telereid ja magnetofone. Üha populaarsemaks muutusid teatrid, kinod ja kunstinäitused. Suurtes maa-asulastes hakkas samuti juurduma linlik eluviis. Maaelanikkond muutus sinisest liikuvamaks. Kõik see kokku viis rahvakultuuri hääbumisele. Eesti NSV ajal säilis vormiline usuvabadus, kui vaatamata sellele tehti
üldlaulupidu. *Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio (ER) saatemaht. 1967 lasti käiku ka ,,Vikerraadio" ja ,,Stereoraadio". *1955 alustas tööd Eesti Televisioon (ETV). 1970 mindi üle värvitelevisioonile. *Ajakirjandusväljaanded jagunesid NSV ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks jt. Ajakirjandus, ER ja ETV tõid koju kätte uudiseid Eestist ja mujalt, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. *Lugemishuvi ja madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid. *60ndaid iseloomustas veel tehnifitseerimine: kodudesse osteti raadioid, telereid, magnetofone jm. *Kasvasid teatri-, kino-, muuseumi- ja näitusekülastused. *Kõik see põhjustas maakultuuri hääbumise: maa-asulates juurdus linlik eluviis, suleti maakoole, klubisid ja likvideeriti raamatukogusid. *ENSV ajal säilis usuvabadus, aga usklikele ja kogudustele tehti takistusi: riigistati kiriku
annaabi.ee 
