V: Teine maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944. aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. Millepoolest erinesid nõukogude aja laulupeod tänapäevastest? V: Laulupidusid peeti maal ja lehvisid punalipud. Mil moel mõjutas massiteabevahendite areng kultuuri? V: Massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu ametlikku propagandat, oli tollane meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. Miks hakkas maakultuur hääbuma? V: Maaelanikkond muutus senisest liikuvamaks: osa siirdus elama linnadesse, teised otsisid paremaid elu- ja töötingimusi teistes maapiirkondades. Nii nõrgenes maarahva seotus enda ja oma vanavanemate kodukohaga. Miks langes nõukogude ajal hariduse väärtus? V: Nõukogude võim likvideeris iseseisvusaegse haridussüsteemi. Uue koolikorralduse aluseks võeti teistes nõukogude vabariikides kasutusel olnud ühtluskooli süsteem
laulmine oli tähtis. 1950. aastate teisel poolel hakkas domineerima professionaalne kõrgkultuur. Peale kasvas uus kõrgharitlaste põlvkond. Laiemat kultuurihuvi soodustasid linnastumine , rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. Kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuurilevitamises. Kuigi need olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu propagandat oli meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. Nii saadi ka ühendust läänemaailmaga ja see soodustas lääneliku eluviisi juurdumist eelkõige Tallinnas. Toimus linnastumine , inimesed kolisid maalt linna ja hakkasid ostma raadioid, telereid, ja magnetofone. Hakati käima rohkem kinos , teatrites ja näitustel. Maaelanikkonna linnastumine viis rahvakultuuri ahenemisele ja hääbumisele. Haridussüsteemis tehti samuti meeletult uuendusi , likvideeriti vana ja võeti kasutuseke ühtluskooli süsteem
Nende looming jäi aga suuremale osale kodueestlastest kuni 1980-aastani kätte saamatuks. 4. Millepoolest erinesid nõukogude aja laulupeod tänapäevastest? Laulupidudel lehvisid pundlipud. 5. Mil moel mõjutas massiteabe vahendite areng kultuuri? Järjest kasvas massiteabe vahendite osatähtsus kultuuri levitamises. 1955. aastal alustas saateid ETV. 1970-ndatel mindi üle värvitelevisioonile. Suurenes Eesti Raadio saadete math. Tollane media oli oluliseks silmaringilaiendajaks ning kultuurivahendajaks. Põhja- Eestile oli suur mõju ka Soome TV-le. 6. Miks hakkas maakultuur hääbuma? Hakati seoses elujärje paranemisega ostma üha enam telereid, raadioid ja magnettelefone. Maainimesed said järjest rohkem käia linnas teatrites, kinos ja näitustel. Suurtes maaasulates hakkas juurduma linlik eluviis. Väiksed maakoolid, klubid ja raamatukogud pandi kinni. Maaelanikkond muutus sinisest liikuvamaks. Nii nõrgenesmaarahva seotus enda ja oma vanemate kodukohaga. 7
proffesionaalse kõrgkultuuri ees. Peale kasvas kõrgharitlaste uus põlvkond. Laiemat kultuurihuvi soodustasid ka linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. Järjest kasvas massitebevahendite (ajakirjandus, raadio, televisioon) osatähtsus kultuurilevitamises. Kuigi kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu ametlikku propagandat, oli tollane meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. 1960. aastatel hakati koos elujärje paranemisega järjest rohkem ostma raadioid, telereid ja magnotofone. Maainimesed võisid järjest sagedamini käia linnas teatris, kinos ja näitustel. Suurtes maa-asulates hakkas samuti juurduma linlik eluviis. Väiksed maakoolid, klubid ja raamatukogud pandi kinni. Maaelanikkond muutus senisest likuvamaks: osa siirdus elama linnadesse, teised otsisid paremaid elu- ja töötingimusi teistes maapiirkondades
toomkoolid, millest kõige kauem tootas Tallinna Toomkool Keskaeg Toomkoolide eesmärgiks oli tagada haritud vaimulike kuid õpetati ka linnarahva lapsi Esimeses kooliastmes õpetati matikat, retoorikat ja dialektikat, teises aga aritmeetikat, geomeetriat, muusikat ja astronoomiat 15 saj hakati rajama lihtrahva jaoks linnakoole, mis koosnesid alamastmest või olid ka ülemastmega. # Talupoegadest olid koolis käinud väga vahesed Maakohtades olid kultuurivahendajaks kihelkonnapreestrid ja randmungad Eesti oli jagatud kirikukihelkondadeks olid olulised kultuurikolded, eriti paistis silma Tallinna dominiiklaste klooster Kloostrid levitasid teadmisi ja oskusi kaudselt Dominiiklaste ja frantsiskaanide mungad liikusid ringi ja suhtlesid rahvaga. Tsistertslastel aga olid suurepärased saavutused põlluharimises ja aianduses 1407 a asutasid birgitiinid Pirita kloostri, mille puhul oli tegemist segakloostriga Klooster etendas olulist rolli
haritlaste suhtes EKP VIII pleenumil. Paljud haritlased olid sunnitud oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone. Tollast ajastut iseloomustasid ulatuslikud paljastuskampaaniad ja puhastused/vallandamised kultuuri-ja teadusasutustes. 1955.a-alustas saateid Eesti Televisioon.Suurenes ka Eesti Raadio saadete maht.Kuigi kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu ametlikku propagandat,oli tollane meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. 1980.a-koostati ja saadeti ajakirjandusele(Pravda,Rahva Hääl,Sovetskaja Estonija)"40kiri",milles osundati paljudele lahendamata probleemidele.Tollele ajale iseloomulik tulevikuväljavaate puudumine sundis tagasi vaatama minevikku,et vastu pidada olevikus. 11.Too välja Nõukogude Eesti kultuurielu negatiivseid ja positiivseid jooni. Positiivsed jooned Negatiivsed jooned
Kreeta kunst. U 26001100 eKr. Kutsutakse ka minoiliseks, tuleb Kreeta legendaarsest kuningast Minosest. Minotaur poolinimene, poolhärg. Veel jagatakse see 3ks ajajärguks. Vara, kesk ja hilisminoiline. Kreeta kultuur hävines üheainsa hetkega Santorini vulkaanipurse. Hiigellaine 30m. Kreeta arengu eripäraks oli asendist tingitud, et tal ei olnud vaja teha sõjalisi kulutusi. Tänu asendile, kolme maailma ristumiskohas olid kultuurivahendajaks; iseloomustas ühiskonna üldine rikkus. Suurem asustus koondus rannikule. Suure lossid (Magia Triada, Phaistos, Knossos) Kaubandus andis põhilise osa sissetulekust. Arhitektuur. Ehituskunst. Lossi iseloomustus. olid kindlustamata ja mitmekorruselised, kusjuures trepid paiknesid ebakorrapäraselt. Puudus keskne ruum, sammas läks ülevalt. Olid kaunistatud seinamaalidega. Piltide teemaks peo, jahi, tseremooniastseenid.
8.01.2013 Eesti kultuuri ajalugu eestvedamisel. Felix Moor tuntuim raadiohääl. Riigi ringhäälind hakkas tegelema uue raadiosaatemasti rajamisega Türis. Esimesed heliplaadis. Võeti kasutusele magnetofonid ringhäälingu juurde tekkis oma plaadikogu (hävisid märtsipommitamises). Raadio populaarsus üha tõusis. Raadioid oli Eestis u 100 000. raadio oli uueks meediakanaliks ja kultuurivahendajaks. FILM EESTI VABARIIGI AJAL Esimeseks filmiks oli ,,Karujaht Pärnumaal" Johanne Pääsuke, tummfilm. Tema ideeks oli filmistuudio asutamine ja realiseerisid selle vennad Barikad ja vennad Värskad. Nende eestvedamisel asutati esimene filmistuudio, mis tegeles nii dokumentaal- kui ka mängufilmi loomisega. Dokumentalistika oli siiski tähtsaim. 1922 filmistuudio läks pankrotti. Konstantin Värska mängufilmid: ,,Vigased pruudid", heliline mängufilm ,,Kuldämblik"
annaabi.ee 
