Kokkuvõte ajaleht Postimees arvamuse rubriigis ilmunud Ilmar Raagi artiklist ,,Kultuuritust ei ole olemas" Artikili autor Ilmar Raag leiab, et mõistet ,,kultuur" defineeritakse kaheti. Üldjuhul mõeldakse ,,kultuuri" all erinevaid kunste. Näiteks kirjandust ja muusikat. Leiame, et kultuur hõlmab enda tedmisi, uskumusi, moraali. Seega ei saa anda hinnangut teisele inimesele tema kultuurituse kohta, olles ise väljaspool tema kultuuri ruumi, sest erinevatel kultuuridel on erinevad hinnangud. Vaatamata kahele eelnevale definitsioonile on mõju avaldanud ning eesti rahvuse eneseteadlikust muutnud saksa valgusfilosoofia ja ka pratntsuse revulutsioon. Eesti kultuuri kujundavad nii Eesti meedia, mis on tugevate anglo-Ameerika kallutustega, suuriiigi Venemaa naabrus kui ka riik, mille kohustus no luua parim võimalik elukeskkond kultuuri suhtes
otsest tulu ei too, raskendatud. Pigem paigutatakse teenitut materiaalsete vajaduste rahuldamise suunas hingematvalt luksuslik maastur ja jalgpalliväljakusuurune eramu on üldsusele palju vastuvõetavam kui kupüüride kaootiline jagamine rahvamajadele või raamatukogudele. Kuid samamoodi nagu meie võsukesed vajavad arenemiseks ning lõbutsemiseks mängukannidega hullamist, on täiskasvanud inimese siseelu kultuurituse südantrebestavast hädakisast kajatuna seest õõnes nagu vanadusest räsitud tammepuu, kui ta ei suuda või ei oska tajuda ning tunnetada tõelist kunstinaudingut, mis on reaalselt võimalik ainult materiaalseid ja hingelisi väärtuseid ühte sulatades. Lõunamaade sinitaeva kuldselt pimestava kumaga päikesekiirte all lõõgastujaid võib lühinägelikult küll nimetada raha tuuldeloopijateks, kuid tegelikkuses on
,,Hädas suhtlemisega" 1. Inimesed on sotsiaalselt ebavõimekamad ning tekib üha rohkem jõhkardeid ning perverte. Samuti peatub inimeste areng. Ning näiteks ajakirjanikud hakkavad kirjutama üsna labaseid tekste ning jätavad vahel mõne vea ka meelega sisse, et rohkem kommenteerijaid oleks. Näide tekstist: ,,Interneti kui kollektiivse aju asemel oleme saanud sõnavabaduse sildi all võimendatud kultuurituse, anonüümsed jõhkardid, virtuaalsed hukkamised." Näide tekstist: ,, Näide tekstist: ,, Suhtlusmeedia suurimaks probleemiks pidaski Hennoste lugejatega manipuleerimist. Juba tekstide pealkirjad on koostatud nii, et keegi ei saa neist rahulikult mööda minna." Näide tekstist: ,,Kui jätta teksti meelega väikseid vigu, tullakse neid parandama ja klikkide arv kasvab jõudsalt." 2
ja eksikujusid pilkav paradoksirikas ning mõtteterav ideedraama · ,,Pygmalion" o Pühendas teose näitlejannale, kellega teda sidus pikaajaline platooniline armastus o Põhineb vanakreeka legendil skulptor Pygmalionis, kes iseenda loodud naisekujusse niivõrd armus, et palus jumalaid sellele hinge sisse puhda o Käsitleb ootamatust vaatenurgast kultuuri ja kultuurituse ilminguid ning nende vastuolulisi seoseid o Näitab, et kultuuri pealmist vaapa ei saa samastada inimese tõelise sisemise kultuursusega o Tuntuim tõlgendus on ,,Minu veeltlev leedi"
Teine märkus - parlamentaarne riik tugineb tugevatele erakondadele, millel on omad programmid ja põhimõtted. ,,Tahaksin jälgida ühe või teise või kolmanda eesti erakonna seisukohtade kujunemist näiteks hariduspoliitikas või sotsiaalpoliitikas. Ma jälgin ''Fönixi'' kanalil ülepäeviti Saksa parlamendi istungeid: nad naeravad koos, kujutlege ometi, nii koalitsioon kui opositsioon. Meil naerdakse üksteise üle. See on poliitilise kultuurituse märk," märkis Meri. Meri leidis, et me ei saa jõukat ja õnnelikku Eestit üles ehitada, kui meil puudub nägemus globaalsest maailmast ja Eesti asendist kahekümne aasta pärast, kuid selle asemel krampuvad poliitikud detailidesse ja eriteadlased liigakadeemilistesse, arusaamatus eesti keeles väitlustesse. "Ma tunnen, et meie poliitika, majanduse, avaliku sõna ja ühiskondlike organisatsioonide juhtide seas jääb puudu nii oskust kui tahet õigeid seisukohti
Barokk stiil kui vohava fantaasia kehastus uues riigis enam ei kõlvanud, ideoloogiliselt vaenulik suund. Barokk stiili kehastas Hispaania poliitiline konflikt. Klassitsism Hispaanias oli üksikute entusiastide meelelahutus. Prantsusmaal hakatakse klassitsismi juurutama aga sunniviisiliselt. Seda tehti mitte relvaähvardusel vaid ühiskondliku arvamuse abil. 1630nendate lõpul oli reeglite mittejärgimine suur kultuurituse märk. Selle eesmärgil Richelieu asutab 1635. aastal Prantsuse Akadeemia. Akadeemia sai järelvalvaja funktsiooni, tegutses järelvalve organine, mõjutas ühiskondlikku arvamust. Klassitsismi autoritaarne valitsusaeg kestis umbes 250 aastat. Romantikud vabastasid rahva klassitsismist. · Et vaatajal oleks võimutäius kujundada teatrit oma näo ja maitse järgi. 8) P. Corneille' looming konflikt baroki ja klassitsismi vahel.
armastus-, kunsti- ja ühiskonnaelu probleemidega. Kirjanik pöördus taas ka nalja-Vilde aegadesse. Nüüd, juba küpse meistrina, kirjutas ta ühe parema eesti komöödia "Pisuhänd" (1913). "Pisuhänd" sündis kirjanduslikust võistlusest A. Kitzbergi "Libahundiga", mida Eesti Kirjameeste Seltsi zürii oli eelistanud Vilde "Tabamata imele". Näidend seab iroonilisse valgusesse kirjandusliku auhindamise ühiskondliku tellimise järgi, tõusikliku linnakodanluse kultuurituse ja ärimaailma iseteadlikkuse. Komöödiat iseloomustavad tegevustiku hoogne kulg ja värvikad karakterid. Süzeearenduses on oluline koht Matildel, kes tahab näha oma meest Sandrit kuulsa kirjanikuna, sest see on moes. Teose peategelaseks on aga Piibeleht, kes laseb selleks, et kosida rikka ärimehe Vestmanni nooremat tütart, Matilde õde Laurat, oma teose avaldada Sandri nime all. Näidendi lõpus osutub boheemlane Piibeleht kavalamaks ja targemaks nii Sandrist kui ka
probleemidega. Kirjanik pöördus taas ka nalja-Vilde aegadesse. Nüüd, juba küpse meistrina, kirjutas ta ühe parema eesti komöödia "Pisuhänd" (1913). "Pisuhänd" sündis kirjanduslikust võistlusest A. Kitzbergi "Libahundiga", mida Eesti Kirjameeste Seltsi zürii oli eelistanud Vilde "Tabamata imele". Näidend seab iroonilisse valgusesse kirjandusliku auhindamise ühiskondliku tellimise järgi, tõusikliku linnakodanluse kultuurituse ja ärimaailma iseteadlikkuse. Komöödiat iseloomustavad tegevustiku hoogne kulg ja värvikad karakterid. Süzeearenduses on oluline koht Matildel, kes tahab näha oma meest Sandrit kuulsa kirjanikuna, sest see on moes. Teose peategelaseks on aga Piibeleht, kes laseb selleks, et kosida rikka ärimehe Vestmanni nooremat tütart, Matilde õde Laurat, oma teose avaldada Sandri nime all. Näidendi lõpus
annaabi.ee 
