Näitus, mida käisime vaatamas, oli kujundatud Inga Heamäe poolt ja see kandis nime „Jumalate jälgedes.“ Seal eksponeeriti jaapani kunstniku Torii Rei maale (nimi tähendab otseses tõlkes kummardust värava ees). Maalimiseks kasutab kunstnik Jaapani klassikalisi maalitehnikaid ning tema teosed käsitlevad Jaapani loodususundit ja rikkalikku mütloogilist pärandit. Oma loomingust rääkides on Torii Rei öelnud, et toetudes Jaapani varajasele kunstile ja jaapanlaste kultuuritraditsioonile, peab ta oluliseks otsida uusi loomingulisi võimalusi inimkesksuse ületamiseks ning inimese ja looduse ühtsuse väljendamiseks. Näituse „Jumalate jälgedes” keskmes on maalid, mis on seotud Jaapani kõige olulisema shintō pühamu enam kui tuhandeaastase traditsiooniga ehitada pühamu uuesti üles iga 20 aasta järel. Lisaks usundiloolisele tähendusele väljendub selles traditsioonis sügav lugupidamine kultuuripärandisse ning soov hoida elus eelnevate põlvkondade meistrioskusi
muutusi, sest kolvikeste reaktsiooniaeg on lühem kui kepikestel. Erineva lainepikkusega elektromagnetkiirgus tekitab erineva värvusaistingu: treenimata inimese silm võib eristada kuni 150 värvitooni, kunstniku silma korral võivat see ulatuda kuni 10 000-ni. Vastavalt traditsioonile (7 vikerkaarevärvi) võib spektri jaotada 7 osaks. Toodud värvuste piirid on väga tinglikud ja vastavalt erinevate rahvuste kultuuritraditsioonile on roheline piirkond mõne teise rahvuse jaoks kollane jne. Punane 770 - 620 nm Oranz 620 - 590 nm Kollane 590 - 560 nm Roheline 560 - 500 nm Helesinine 500 - 480 nm Sinine 480 - 450 nm Violetne 450 - 380 nm Valgusaistingu tekkemehhanism Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas
Sõda oli linnriigi jaoks suurim ja haaravaim vaatemäng. Sõjas lavastas linnriik oma võimu vaatemänguna nii iseendale kui ka teistele riikidele. Kreeklased tundsid avalike vaatemängude tohutut mõjuvõimu rahvale, kuigi ei ole teada, et neil oleks toimunud veriseid vaatemänge nagu näiteks Bütsantsi impeeriumis. Teadmine kuulmise ja nägemise kaudu 8. sajandi lõpul eKr arendasid kreeklased välja alfabeetkirja. Tänu suulisele kultuuritraditsioonile ning kirjutamise tehnoloogia algelisusele oli suulisel väljendusel jätkuvalt juhtiv roll. Kuulmise kogemus oli tähtis mälestuste talletamiseks ning kultuuri edasikandmiseks, kuid kreeklaste mõtteviis kaldus eelistama tunnetuse ning tunnete primaarse alana siiski nägemist. Ei teata seda, mis on nähtamatu. Teadmine kuulmise kaudu eeldab otsest, isiklikku kontakti kõneleja ja kuulaja vahel. Teadmine nägemise teel võimaldab
jumalikku päritolu õigusnorme. Jumala tahtel kord antut ja teoreetiliselt muutumatuna püsivat õigust on põhimõtteliselt võimalik ainult järjest paremini tundma õppida. Õigus ja usk on üks tervik, mille eest peavad hoolitsema ühed ja samad isikud ja institutsioonid. Kui õigus ja usk kuuluvad kokku ja kogu õiguse allikas on Jumal, siis saavad õiguse haldamisega tegelda need ja ainult need, kelle kätes on ka usu eest hoolitsemine. Õiguse autonoomsus. Õhtumaa kultuuritraditsioonile on usu- ja õiguselus omane teatud dualism, mis on oma alguse saanud antiigist. Juba Antiik-Roomas räägiti usust ja õigusest, eristati jumaliku ja inimliku päritoluga õigust, vastavalt fas ja ius. Roomlased tegid selget vahet keisril ja patriarhil. Peaaegu kõikjal on kaks teineteisele vastanduvad instantsi, kelle ülesanne seisneb inimliku elu korraldamises, kuid erineval moel. Kristlik kirik võttis selle seisukoha üle ning õpetas, et keegi pole ühekorraga ,,kuningas ja preester"
Nende asemel tuli tähistada oktoobri- ja maipühi, naistepäeva ja Nõukogude armee aastapäeva. Suurte pühade 5 vahele mahtus arvukalt ametipäevi, nagu Nõukogude kalurite, metallurgide, kaevurite päevi jm, millesse suhtuti enamasti irooniaga, kuid samas võis ametiühingute toetusel neidki lihtsalt pidutsemisega tähistada. Et võidelda rahvuslikule kultuuritraditsioonile tugineva kombestikuga, loodi ilmalike kombetalituste komisjonid. Tegelikult kulges kalendritsükkel kahes ringis- avalikus ja privaatses. Avalikud tseremooniad tehti kaasa, oma ja traditsioonilist püüti aga toimetada varjatult pereringis. Tähitis nõukoguliku elulaadi levitaja oli kool, mille abil püüti kujundada reziimile kuulekaid kodanikke (Viires 1998). Ajavahemikku 1970. aastatest 1980. aastate keskpaigani ehk nn
corpus iuris’ est hakkab arenema just õhtumaises õigusteaduses. 24. Lääne (Õhtumaa) ja Ida (Hommikumaa) õigustraditsioonid.Õhtumaa on läbi aegade mõistnud end hommikumaa vastandina. Hommikumaal on valitsev monokraatilinemõtlemine. Kogu võim ja õigus läbi aegade koondunud ühe valitseja ktesse, olgu see jumal või tema saadik maapeal. Õiguse allikad, õiguslike õpetuste allikad on ühtlasi religiooni allikad, religioossed pühakirjad ntks koraan.Õhtumaa kultuuritraditsioonile on õiguselus ja usus omane teatud dualism, alguse saanud antiigist, mil eristati j u m a l i ku j a i n i m l i ku p ä r i t o l u g a õ i g u s t : f a s j a i u s . Ke e g i p o l e ü h e ko r r a g a ku n i n g a s j a p re e s t e r. J u m a l a j a keisrivõim ning riik pole üks ja seesama. Õigus iseseisvana religiooni kõrval. Samuti läänes, õigus peab olema järjepidev ja kirja pandud. Lääne kiriku vanim kanoonilise õiguse kogumik on 343a Serdikka kirikukogu otsustealusel. 25
Võib arutleda ka selle üle, mis on lõppkokkuvõttes parem. Kas maksta vähem makse ning sõita uue ja vägeva autoga halbadel teedel. Või maksta rohkem makse ning sõita natuke vanema ja väiksema autoga headel teedel. Millisel tasemel ja millisel viisil osaleb eri maade avalik sektor erinevate funktsioonide täitmisel, sõltub muidugi majanduslikest, demograafilistest, kultuurilistest, poliitilistest ja muudest (spetsiifilisematest) teguritest. Näiteks Jaapani kultuuritraditsioonile omane perekonnasidemete väärtustamine ja selle mudeli ülekandmine töösuhetesse on aluseks sellele, et paljud töötajate heaolu probleemid, mida Euroopas lahendab üldjuhul avalik sektor, on seal ettevõtete kohustuseks. Selline aasialik töökohakeskne heaolumudel meenutab mõnevõrra Eestiski nõukogude ajast tuntud olukorda, kus kolhoos või sovhoos oli kogu ümbruskonna heaolu tagatiseks. Majand kandis hoolt kooli, lasteaia, arstiabi korralduse jm eest
annaabi.ee 
