pärimuskultuuri elementi, väline huvi õpetab oma traditsioone hindama, nt väärtuslik regilaul vs „saunanaiste lori“ 4. „Õige“ folkloori määratlemine: Toimub uurija ja uuritava koosmõjus, teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine, nt regilaul vs uuem rahvalaul, noorte ja vanade folkloor, naiste ja meeste pärimus. Esimene elu (III): 5. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusühiskonnas: Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada, nt maarahva konsolideerimine eesti rahvaks, ideaalkultuur, mälukultuud ja taotluslik kultuur. 6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljastpoolt: Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel, stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale. 8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Teine elu (I): 13
7.1.3. Folkloori avastamine väljaspoolt: - Väljaspoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi - Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama 7.1.4. ,,Õige" folkloori määratlemine: - Toimub uurija ja uuritava koosmõjus - Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine 7.1.5. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: - Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada - Ideaalkultuur, mälukultuur ja taotuslik kultuur 7.1.6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljaspool: - Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel - Stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale 7.1.7. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel: - Uurija ja uuritava vahelise distantsi vähendamine; koos loodud tõlgendused
7.1.3. Folkloori avastamine väljaspoolt: - Väljaspoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi - Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama 7.1.4. ,,Õige" folkloori määratlemine: - Toimub uurija ja uuritava koosmõjus - Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine 7.1.5. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: - Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada - Ideaalkultuur, mälukultuur ja taotuslik kultuur 7.1.6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljaspool: - Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel - Stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale 7.1.7. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel: - Uurija ja uuritava vahelise distantsi vähendamine; koos loodud tõlgendused
o Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama; o Nt väärtuslik regilaul vs ,,saunanaiste lorilaul". ,,õige" folkloori määratlemine o Teoimub uurija ja uuritava koosmõjus; o Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine; o Nt regilaul vs uuem rahvalul, noorte ja vanade folkloor, naiste ja meeste pärimus. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: o Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada; o Nt maarahva konsolideerimine eesti rahvaks o Ideaalkultuur, mälukultuur ja taotluslik kultuur; Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljaspool: o Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel; o Stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel o Uurija ja uuritava vahelise distantsi vähendamine; koos loodud tõlgendused
Pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina 2. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt: Pärimusteadlikkuse sünd rühma sees 3. Folkloori avastamine väljastpoolt: Väljastpoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi. Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama 4. “Õige” folkloori määratlemine: Toimub uurija ja uuritava koosmõjus 5. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: – Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada 6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljastpoolt: – Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel 7. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel: Uurija ja uuritava vahelise distantsi vähendamine; koos loodud tõlgendused 8. Folkloori kogumine, pärimuse dokumenteerimine: Eesmärk luua adekvaatseid dokumente, mis valgustavad elavat pärimussüsteemi 9. Folkloori arhiveerimine, pärimuse konserveerimine: – Teha see kättesaadavaks
Agressiivsus on õpitud. Tupinambad Brasiilias. Assüüria kun. Assurnasirpal. Näide ühelt poolt sõjakuse, teiselt poolt naiste diskrimineerimise kohta. Miks elavad mehed vähem kui naised? Ühiskond vananeb aastal 1871 elasid mehed 36 ja naised 38ks, tänapäeval aga vastavalt 77/83. Marvin Harris: bioloogiliste põhjuste kõrval ka kultuurilised. Tema arvates ühiskond nõuab meestelt rohkem. Usund (religioon) Kui usunditeadus seab fookusse usundi, siis religiooniantropoloog uurib kultuuritervikut, mille osa on religioon. Mircea Eliade ja homo religiosus (inimene ongi religioosne olend). Võimalik et ka juba neandertallased uskusid midagi. On leitud karuluude matmisi. Looma hind tuleb saata teistpoolsusse, et ta saaks tagasi tulla. Uku Masing ,,Usundilugu" (soovituslik) Usunditeadus: usundiajalugu, usundifenomenoloogia, usundisotsioloogia/usundipsühholoogia. Fides usaldus millegi või kellegi tõele vastavusele. Religio < relegere (lugema), religare siduma.
annaabi.ee 
