Kordamisküsimused vastustega organisatsiooni käitumise eksamiks! 1. Organisatsiooni käitumise olemus ja seosed teiste distsipliinidega 2. Organisatsiooni käitumise kujunemine 3. Organisatsiooni struktuuri tüübid 4. Rollid meeskonnas 5. Eestvedamine ja juhtimise eripärad 6. Organisatsiooni kultuur, avaldamisvormid, kultuuritasandid 7. Väärtused ja eetiline juhtimine organisatsioonis. 8. Grupi ja meeskonna erinevused ja sarnasused. Mitteformaalne ja formaalne grupp. 9. Hoiakud grupis ja nende muutmine. 10. Suhtlemine erinevate gruppide ja meeskondade vahel, suhtlemine organisatsioonis 11. Eestvedamine 1. Organisatsioon on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist ja selle mõju organisatsioonis.
Sellist tuleneb ka väga suur mitmekesisus ühiskonna alagruppide elustiilis. Niisuguseid erinevusi väärtustes,arusaamades,normides ja käitumises nimetatakse subkultuuriliseks kohandumiseks ehk subkultuuriks. Subkultuurid tekkivad alati kui ühiskonna liikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev .Kuna küikides ühiskonndades esineb tööjaotus ,spetsialiseerumine ning erinevusedvõimus ja prestiizis,võib seesuguseid alarühmitusi leida peaaegu igas ühiskonnas 33.Kultuuritasandid KULTUURITASANDID 1. tsivilisatsiooniline 2. regionaalne 3. rahvuslik 4. grupiline 5. perekondlik 6. individuaalne 34.Kultuuri komponendid KULTUURI UNIVERSAALSED KOMPONENDID: 1. Väärtuseline komponent 2. Normatiivne komponent 3. Tunnetuslik e. kognitiivne komponent 4. Keel, märgid ja sümbolid 5. Esemeline komponent 35.Normatiivne kultuur ja tema väljendused NORMATIIVNE KULTUUR Normatiivse kultuuri sees eristatakse:
Globaliseerumine selle tagajärgedele hakati mõtlema 70test alates, arvati et viib maailmaküla loomiseni, ehk üha enam tekib kultuuriuniversaale (Coca-cola, McDonalds, popmuusika - kõikjal samad). Idee-inimesed hakkavad üksteist mõistma, tekivad samad väärtused, kaovad kohalikud eripärad. EI JUHTUNUD (nagu näha..) inimeste vahel pole mõistmist, nt sõjad erinevate uskude/maailmavaadete tõttu). Eri kultuuritasandid: 1) Globaalne ühine kõigile 2) Regionaalne ja lokaalne kohast lähtuv 3) individuaalne (varem üldistati kõiki talupoegi sama mõõdupuuga) . Massikultuur poliitiline püüd manipuleerida ük liikmeid, ühise tuumideoloogia loomine. Sellest tulevad spontaanselt subkultuurid erilaadse käitumise, maailmavaatega grupp ja kontrakultuurid- eitusel põhinev kult. liikumine.
Kaovad kohalikud eripärad. Tekib maailmaküla, lähed ükskõik kuhu, igal pool on kõik sama. Huvitav on see, et globaliseerimine käib aastakümneid, kuid kas me näeme, et oleks kasvanud harmoonia ja üksteise mõistmine, ei paista väga seda moodi, peetakse igasuguseid sõdu, nt põhjus usuline. Kultuuribarjäärid Teisest küljest levivad üha paremini ka kultuuribarjäär. Globaalne, regionaalne ja lokaane (individuaalne?) kultuuritasand millised kultuuritasandid maailmas on. Kas on mingid üldtuntud kultuuritasandid. Reginoaalsed, lokaalsed sarnasused, eripärad. Esialgu definitsioonid rääkisid kultuurist kui millestki , mis on kollektiivne, kuid samas 20.sajandil algas justkui individualiseerumisprotsess. 3 Massikultuur põhivoolu kultuur, kultuuriline ookean. 20.sajandil hakkas selline nähtus levima.
vastuhakk leidma lahenduse. 19.sajandist oli aga keskseks teemaks inimese vabadus ning vastuhakk oli täiesti teise tunde struktuuri järgi üles ehitatud. Kõik see on tolleaegseetes kirjandusteaosestes näha. o TUNDE STRUKTUUR mingi kindla ajastu vaim, ideoloogia. · Williamsi uus lahendus: kultuuritasandid. (ta toob välja kultuuri erinevad tasandid) 1. Esimene tasand: Kultuur on selles tähenduses mida elatakse ainult konkreetses ajas ja ruumis ning mida saavad kogeda ainult need inimesed, kes selles ajas ja ruumis elavad. Kui see ajalooline hetk kaob minevikku, siis ka see tunde struktuur hakkab lagunema. Meil on praeug oma kultuur, 18.sajandil oli teine jne 2
Näiteks sugulastega ei tohi abielluda. Mõnedes ühiskondades keelatakse abiellumine hõimusiseselt, sest nad peavad end ühise esivanema järletulijateks ning seega ka sugulasteks. Globaliseerumine, maailmaküla: kultuuride ühtesulamine, ühtsete väärtuste ja sarnaste elementide levimine. Massimeedia, popmuusika, sidevahendid, sport, Coca- Cola. Sellega seoses kasvavad ka kultuuribarjäärid, globaliseerumine ei aita üksteisemõistmist, kultuurilised konfliktid. Erinevad kultuuritasandid: globaalne tasand: kõigis ühiskondades olemas samad aspektid regionaalne tasand: regionaalsel tasandil olemas kultuuris ühised aspektid lokaalne tasand: lokaalsed tasandil on kultuuris ühised aspketid (individulaane tasand): klassikalises kultuuridefinitsioonis on kultuur kollektiivne, aga iga inimene võib luua oma kultuuritasandi, indiviidi tähtsutamine on tänapäeval oluline. massikultuur, massiühiskond: 20. sajandil, koos industriaalühiskonna arenguga on
annaabi.ee 
